27.11.13

Meie blogi endiselt maailma huviorbiidis

Ehkki ajujahid on esialgu lõppenud ja blogisse mingeid erilisi arikleid lisada pole, näitab ststistika, et huvi selle vastu raugenud ei ole. Siin väike ülevaade viimase kuu aja lugemistest.

Lehevaatamised riikide järgi

Graafik populaarsematest riikidest blogivaatajate hulgas
KirjeLehtede vaatamisi
Eesti
2038
Ameerika Ühendriigid
235
Soome
126
Rootsi
24
Šveits
16
Taani
15
Vietnam
14
Saksamaa
10
Kanada
5
Indoneesia
4


Siinkohal annab blogipidaja teada, et endiselt on oodatud kõik jahilood ja fotod. Saata võib ka ajaloolisi pilte, mis skännitakse ja tagastatakse saatjale.

17.11.13

Ühisjahiga on esialgu kõik

Kärla jahimehed on sel aastal eriti tublid olnud. Eileõhtuse seisuga on kütitud 37 punahirve (kohustus vähemalt 35) ja 15 põtra. Ka põtrade küttimiskohustus on sellega täidetud.


Hommikusel rivistusel: "Tänase päeva miinimum on küttida vähemalt üks põder!"

Oleme saanud hetkeseisu ülevaate meie metsades elavatest ulukitest, keda kusagil leidub ja kuipalju. Näib, et põtradega on asi tasakaalus, arvukus tundub optimaalne. Ka metssiga ei tekita enam nii suuri kahjustusi kui aastaid tagasi. Mitmeaastase aktiivse küttimisega oleme ka punahirvede populatsiooni hirmkiire kasvu suutnud peatada, ent püssi rippu lasta on siiski veel vara.

Seepärast annab juhatus kõigile Kärla jahimeestele teada, et esialgu on ühisjahid lõppenud. Jätkame kui lumi maha sadanud on! Siis teeme ühist ajujahti metssigadele ja hirvedele. Kui lumi ei tule maha enne detsembri keskpaika, siis sel aastal enam ühisjahti ei korraldata ja uuesti jätkame jaanuaris.
Mis teeb heameelt? See, et oleme viimasel ajal seltsi liikmeks võtnud mitmeid noori jahimehi ja mis peamine, õigeid mehi! Aktiivseid, tublisid ja hakkajaid. Eks selle taga on ju ka meie edu! Loomulikult ei ole ka vanemad mehed toanurka jäänud. Tore on näha, kuidas meie jahimeeste erinevad põlvkonnad omavahel sobivad. Naljast, naerust ja sõbralikust aasimisest olid kõik ühisjahi päevad pungil.

Selle hooaja viimase põdra küttis staažikas jahimees Endel Heinla. Järelikult ei ole täpne käsi ja terav silm meest maha jätnud.

Kütt Endel Heinla (vasakul) võtab vastu õnnesoovi külalisjahimehelt Soomest

Saak metsast välja!

Lõunapaus metsas jahilõkke ääres!

Seltsi juhatus tänab kõiki aktiivseid jahimehi ja neid noori, kes on ajujahis ajajatena meile abiks olnud. Hea on teada, et ka lähiaastatel on meil järelkasvu peale tulemas.

Ei jäta siinkohal tänamata ka jahijumalannat Dianat, kes meie vastu on sel aastal eriti helde olnud. Anname kõik koos talle vande, et mida karmim talv tuleb, seda rohkem oleme me ulukitel abiks, et karge aeg neil kergemalt mööduks.

Lõunapausi ajal valvas meeste jahirelvi turvarebane
Fotod: Kristel Hani ja Arne Saagpakk

TÄHELEPANU KÄESLA-HIRMUSTE ja LAGENÕMME kandis jahti pidavad kütid! On nähtud liikumas emahunti kolme kutsikaga! Suuri hundiälgi on leitud ühest Lagenõmme karjäärist. Hetkel ootavad maakonnas realiseerimist kaks hundilaskmise luba. Hoiame silmad lahti!


15.11.13

Uluki käitumine võib olla äraarvamatu

Kui meie oleme pidanud hirve araks ja ettevaatlikuks loomaks, keda on raske küttida, siis alljärgnevast nähtub, et alati pole see sugugi nii. Vaevalt uluk taipas, et teda pildistanud fotograaf pole talle nii ohtlik kui jahimees.

Vaata lisaks:

http://www.ohtuleht.ee/553659

Turvalisi kohtumisi looduses!

9.11.13

Kõik päevad pole vennad

Seda tõdemust tundsime täna, kui õhtul enne kojuminekut autodesse ronisime. Lohutuseks teadmine, et nii hästi, kui sel hooajal, pole meil vist varasemalt kunagi veel läinud.

Seega: pikk päev värskes metsaõhus ringi trampides ja meid kõikjal ümbritsevat loodust ning siin-seal end vilksamisi näitavaid ulukeid vaadeldes - uskuge, see on väärtus omaette!

Aga järgmisel laupäeval uuesti! Ajujahiks koguneme 16. nov. kell 9. Enne seda hiilimis-varitsusjaht. Hiilime ja varitseme PÕDRAVASIKAT, HIRVEVASIKAT JA HIRVEPULLI. Ka hunti ja metssiga kui ette satub. Neid ja ainult neid!


Taevasse vaadates märkad alati midagi huvitavat...
Foto: Toivo Vaik

Kes soovib osaleda hommikusel hiilimis-varitsusjahil, võtku nädala jooksul kontakti seltsi esimehega.


7.11.13

Ettevaatust põdrajahil!

Praegu põdrajahihooaeg täies hoos. Kui paugutamisega liiale minna, võib ka juhtuda järgnev:


3.11.13

Eilset ühisjahipäeva võib pidada seapäevaks

Seapäevaks mitte ainult sellepärast, et kütiti kaks metssiga, vaid seetõttu, et leidsime üles ühe suurimatest seapesadest meie maadel. Ükski jahimees ei julgenud öelda, et ta on lähiaastatel sellist sigade hulka korraga näinud, mis selles kohas siia-sinna ringi sibasid.

Jahipäeva võib lugeda taas igati kordaläinuks. Kütiti kaks metssiga ja põder. Küttideks osutusid Janis Niit, Jüri Mesila ja Toivo Vaik. Viimasest ajust välja tulnud põtra lasid nii Janis kui Toivo.

Hommik algas kogunemisega kohas, mis alles paar aastat tagasi uue jahikorralduskava käigus meie jahipiirkonnaga liideti. Seetõttu oli vaja kohalikke olusid tundvaid ajujuhte. Nendeks valiti Jüri Mesila ja Tiit Mägi.

Jüri: "Kaart lauale, seda peab iga jahimees lugeda oskama."

 Kompassiga võeti kurss otse kaardilt


Esimesest ajust läks hirvepaar tagasi ja ikka sinnakohta, kus kütte polnud. Hirv on selline uluk, kelle käitumist ei oska kõige kogenumgi jahimees ette prognoosida. See-eest tõi teine aju meid lausa seakarja keskele. Janis: "Seisin sihi peal kui korraga mu ees metsalune kõik liikus ja piuksus. Ole siis mees ja vaata, kuhu sihid või keda kütid!" Pauke käis küll paar tükki rohkem, ent sigadel oli ikka selline minek, et tabamuse said neist vaid kaks.

Täpsed ja kiired mehed need seakütid Jüri ja Janis

Siis kui ajajad olid juba kolmandaks ajuks laiali saadetud ja kütid end veel paigale polnud jõudnud panna, segasid ootamatult meie tegemisi keskkonnainspektorid. Jahijuhataja Toivo Vaik pidi ühisjahi dokumendid välja kraamima ja ette näitama. Peale dokumentide uurimist ja väikest vestlust lubati meid jahipäevaga jätkata ja anti märku, et võime enne päeva lõppu veelkord trehvata. 

Toivo: "Olen kord aastaid tagasi näinud, kuidas keskkonnainspektorid meid põdrajahi ajal kontrollisid. Neid kahte kontrollreidi ei saa omavahel üldse võrreldagi! Kui toonane reid algas ühe inspektori kisa ja jahimeeste kallal ülbitsemisega, siis eilse kohta võib julgelt öelda, et oleme ka selles osas igati euroopalikule tasemele jõudnud. Hea teada, et meil silm peal hoitakse, see distsiplineerib."
Ilmselt jäädi meie jahikorraldusega rahule, sest uut trehvamist ei tulnudki. Päevapunkt pandi ühe põdra küttimisega ja kätte oli jõudnud aeg minna rohket saaki töötlema. 

Järgmiseks ajujahiks koguneme 9. novembril kell 8 meie tavalises kogunemiskohas.

Innustuseks järgmiseks ajujahi päevaks meie ühisfoto peale seajahti.
Fotod: Kristjan Teär