Allikas: Riigikogu
Seadus ise hakkab kehtima 1. juunist, aga vajab veel Vabariigi Presidendi heakskiitu ja mitmeid rakendussätteid. Riigikogu stenogramm eilsest istungist SIIT
Blogipidaja kommentaar:
Imelikku on seaduses ikkagi. Looduses vabalt liikuv uluk on riigi oma. Jahimehe omandiks saab see alles siis kui ta on seaduslikult kütitud. Küll aga nõutakse jahimeestelt riigi omandis oleva uluki poolt tekitatud kahjud välja isegi siis kui küttimislimiit on täidetud. Ometi pole ühelgi jahiseltsil võimalik küttida näiteks põtru limiidist rohkem. Põder on põhiline metsanoorendike rüüstaja, seega on ta suurim metsade kahjustaja.
Iga normaalselt mõtlev inimene peaks aru saama, et jahimehe omandis olev ehk siis kütitud uluk ei saa enam mingit kahju tekitada.
Ometi on see kummaline vastuolu seadustatud. Ehk oleks mõttekas see säte kohtus vaidlustada ja lasta see põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada? Ehk Vabariigi Presidendi juriidilised nõunikud avastavad selle vastuolu ja seadus saadetakse Riigikokku tagasi?
 |
| Pildil oleva kahjustuse peab edaspidi kinni maksma jahimees, ehkki selle tekitas riigile kuuluv uluk (kes on veel vägagi elus ja liikuv). |
Foto: Kristjan Teär
Postimehes erapoolikult ja ka Delfis
Erametsakeskus rõõmustab
Kalle Pallingu artikkel "Vana jahiseadus oli ajale jalgu jäänud"
Tõnis Kõiv vastu võetud seadusest
Karel Rüütli: Uus jahiseadus tõrjub metsast lihtsa jahimehe ning meelitab kohale välismaa rahajõmmid
Jaak Aaviksoo kommentaar aastast 2011
Probleemid Torgus
Maalehe kajastused
Uuest jahiseadusest Erametsaliidu jt lehelt
Lisaks värvikad kommentaarid jahimeeste foorumis: Uus jahiseadus
Menetlusteema
EJS-i presidendi Margus Puusti pöördumine jahimeeste poole (enne otsuse vastuvõtmist)
Eelmisel nädalal saime informatsiooni, et Riigikogu keskkonnakomisjon on
lõpetanud Jahiseaduse eelnõu menetluse ja suunanud selle teisele
lugemisele. Teade oli meile ootamatu ja arusaamatu. Jäi täiesti
selgusetuks, milleks selline kiirustamine. Seoses kujunenud olukorraga
kutsusin reedeks, 19. aprilliks kokku erakorralise juhatuse koosoleku.
Ka juhatus tõdes, et tegemist on põhjendamatu kiirustamisega, mis ei
taga seaduse eelnõu vajalikku kvaliteeti. Juhatus vaatas eelnõu
täiendatud ja muudetud teksti läbi ja tekkis hulgaliselt küsimusi ja
küsitavusi. Nendele küsimustele ei olnud võimalik vastuseid leida, sest
eelnõu juurest puuduvad rakendusaktide eelnõude tekstid. Eelnõule
lisatud rakendusaktide eelnõudel puudub sisu ja seega leidis juhatus, et
menetluses ei ole jälgitud õigusloome head tava, mille kohaselt peaksid
seaduse eelnõule olema lisatud ka rakendusaktid. Vastava avaldusega
pöördus juhatus esmaspäeval ka Riigikogu fraktsioonide poole. Loodan, et
Riigikogu saadikud mõistavad meie muret ja lahendavad kiirustamisest
tekkinud situatsiooni.
Pean
vajalikuks Teile teatada, et olen tekkinud olukorra pärast väga
tõsiselt mures. EJS on siiani seisnud selle eest, et Jahiseaduse eelnõus
oleksid kaitstud meie jahimeeste huvid ja tagatud ulukipopulatsioonide
ja jahinduse kestlik areng. Mingil ajal tundus meile, et osa poliitikuid
on jahimeeste muredest ja hirmudest uue eelnõu osas aru saanud ja
hakanud eelnõuga sisuliselt tegelema. Keskkonnakomisjonis tekkis
sisuline diskussioon. Eelmise nädala keskkonnakomisjoni otsus saata
eelnõu teisele lugemisele juba sellel nädalal purustas meie lootused.
EJS
juhatus ja mina isiklikult ei toeta eelnõu sõnastust, mis saadeti
teisele lugemisele. Vähe sellest, selline sõnastus ja regulatsioon
kujutab tõsist ohtu meie rahvusliku jahinduse kestlikule arengule.
Loe edasi...