Ajujahtide aeg algab nüüd!

 Eelmise nädalavahetuse hiilimisjaht tõi pisut priskema saagi. Tõusev tendents annab lootust, et mida aeg edasi, seda uhkemaks asi läheb. Samas võib metsades ja põldudel nähtu põhjal öelda, et kohustusi suurendatakse küll igal aastal, aga loomade järelkasv ei sõltu ainult sellest, mida kabinetivaikuses paberile pannakse. Loodus tegutseb ikka omas rütmis, näis, millise tulemuse me veebruarikuu lõppemisega lukku lüüa saame.

Neeme Õige teab, kus hirvesaak teda ootab. Täpse käega mees ennast eksitada ei lase. Läheb vaikselt kohale ja saak ongi tehtud.

Kuhu see hirv siis ikka ennast peita saab, seda teab elukutseline metsamees Jürgen Tamm. Tabamus oli antud õigesse kohta, ometi suutis tugev loom veel metsa liduda. Selleks puhuks on kütil koguaeg kaasas truu sõber Apollo, kes abipalve peale kohe rõõmust värisema hakkab ja otsingusse sukeldub. Tubli jahikoer on meie teenistuses olnud aastaid ja selle aja jooksul toonud jahimehi tabatud saagi juurde kümneid ja kümneid kordi.

Ka põdrajaht sai avapaugu. Selle eest hoolitses Rain Mesila, kes täitis hoolega rivistusel saadud korraldust küttida kas noorpull või meie keeles "äbarik" sarvline. Just viimase oskas mees rajalt maha võtta. Saagitegemise koht oli paras mülgas, nii et pildile said nad koos alles jahimajas.

Selle saagiga see tore jahihommik piirduski. Aga jahimees on rahul alati kõigega, mida jahijumalanna  annab, olgu saak priske, keskmine, kesine või olematu. Rõõmu saab alati tunda ka ilusast ilmast, päikesetõusu nautimisest ja looduses viibimisest. Pildid Neemelt ja Toivolt.

Kuna oktoober murrab aknast ja uksest sisse, siis on aeg alustada ajujahtide perioodi. Esimeseks ajujahiks koguneme 4. oktoobril kell 8.30. Jahti juhib Arne Saagpakk. Küttimisele lähevad hirved, põdrad ja metssead. Kui kellelgi on soov minna varahommikul hiilimisjahti tegema, siis peab see kütt eelnevalt võtma jahijuhatajaga ühendust. Et kokku leppida mis, kus ja kuidas.

Sel ajal kui päike päeva unne sättis, olid jahimehed juba saunalaval ja tegid plaane uuteks seiklusteks.

KOHTUME JAHIL!

Algus oli küll tagasihoidlik, aga suur jaht on avatud.

 Kes laupäeva hommikul kella viie paiku Jahilossi juurde jõudis, sellel oli parkimiskohta juba päris raske leida. Esimese ühisjahi kohta väga rõõmustav, sest teadagi on vanarahvas öelnud, et iga algus on raske. Jahimeeste kohta see õnneks ei kehti.

Töötlemisruumi sisse astujaid tabas aga ahhetamapanev vaatepilt. Eelmisel õhtul oli hirveluuret teinud Tiit Kuus. Aga metsas liikudes võib ootamatult jahiloterii peavõidu omanikuks saada. Ei leidu vist jahimeest, kellel selline trofee verd vemmeldama ei paneks.

Ei ole just tavapärane nähtus, et kohe hooaja alguses saadakse kullahõngulise trofee omanikuks.

Pildi saatis Tiit Kuus

Korralduste kuulamise ajal oli selja taga on alles must öö.

Foto: Kristel Hani

Kolmekümnene seltskond võttis end rivisse, jahijuhataja Arne Saagpakk luges ette päevakäsud ja seejärel selgitati välja, millisesse paika keegi läheb. See on jahiohutuse mõttes oluline. Aga jahimaa on meil õnneks suur ja lai ning ruumi jätkus kõigile.

Selleks ajaks kui päikesetõus päeva valgustama asus, olid jahipaigad küttide poolt hõivatud.

Et jahipäev ilma hirveta ei jääks, selle eest hoolitses Ain Rüütel. Tema kütitud loomaga hirve laskmine ka piirdus. Jahimehed on  ennegi tunda saanud, et ulukitel on kalendritunnetus kõrvade vahel olemas. Aga ühisjahi päevi on ees veel hulgi, peaasi, et algus tehtud.

Pauke tuli veel. Kuulda oli üks, siis teine ja kolmaski. Laskudel oli mõningane vahe, nii et kuuldekaugusel olijale tundus, et keegi on looma tabanud, kuid see on võimeline veel liikuma ja kütt on teda jälitama asunud. Hiljem selgus, et reaalsus oli hoopis midagi muud.

Paugutajaks osutus Bert Lepik, kes kõmmutas maha ühe metssea teise järel. Ta lisas, et oleks jõudnud veel kahte panna, aga püssi padrunisalv on teadagi kolmekohaline. Ning otse loomulikult olid varupaugud autosse jäänud.

Peale jahti käib tavaliselt Vanameeste pingil päeva kokkuvõtte tegemine ja arutelu, miks just nii läks. Siiski sai Rene märkuse, et temal pole veel sellel pingil istumise õigust käes nagu Berdil, Janisel ja veel mõnel vanamehel on. Aga ta lubas esimese kohanõudja ilmumisel istepaiga vabastada ja sellega oli asi klaaritud.

Fotod: Toivo Vaik

Järgmiseks ühiseks hiilimis-varitsuse ürituseks koguneme 27. septembril kell 5.30. See on siis ka viimane eelsoojendus enne algavat pikka ja teguderohket ajujahtide perioodi. 

KOHTUME JAHIL!

Ühisjahtide aeg tulekul.

Aeg muudkui veereb ja ongi asi jälle nii kaugel, et hakkame üha sagedamini kohtuma. Aga enne teeme lühikokkuvõtte sellest, kuidas suvine jahiaeg möödunud on.

Metsseaküttidena oleme olnud edukad. Tänase seisuga on neist saagiks tehtud 107 isendit.

10. septembri õhtul näitasid kärssninad end juba kella poole üheksa ajal. Kuni üks neist saagiks sai.

Foto: Toivo Vaik

Metskitse arvukust on vähendatud kolmandiku ettepandud kohustusest. Sokkusid on maas 25, kitsi 5. Selgituseks neile, kes jahiaegadega kursis pole, et sokujaht algas juba 1.06, kitsedega läks lahti alles 1.09.

Punahirvi on maas 18, neist 1 pull. Kindlasti muutuvad need arvud ühisjahi avapäevaks suuremaks.

Aga me alustame oma suurjahte pisikese eelsoojendusega. Nimelt koguneme esimeseks ühiseks hiilimis-varitsusjahiks 20. septembril kell 5.00 Jahilossi.

KOHTUME ÜHISJAHI AVAPÄEVAL!