Elu on näidanud, et niikaua kui jätkub entusiaste, ei lõpe siin maailmas miski enne otsa kui on käsk lõpetada. Eriti käib see jahimeeste kohta.
Hommik oli kevadine, linnud laulsid, olemine oli päris mõnus. Peale argumenteeritud vaidlusi sai selgeks, et juhatama hakkab Priit Kuus. Talle omase tagasihoidlikkusega andis ta peanoogutusega märku, et on nõus. Avakõne oli lühike, ohutusjuhis ja küttida metssead! Kuna eelmisel õhtul ja varahommikul oli sealuure töötanud, siis selle põhjal otsustati haarata Allivälja ja Vessiku soo.
Jätab hoidja, tabab püüdja. Senikaua kui meie omad jahijuhatajat valisid, püüdis Asser juhatamise saarlastelt üle võtta. Nii palju juba siin käidud, pilt koguaeg silme ees ja paberid kõik laual.
Aga jaht on tõsine töö ja unistus saarlasi kamandama hakata lükati vaikselt tagasi. Sõit läks sihtkohta, aga paraku olid sealkandis hirved end kokku võtnud ja need juba teavad, kuidas koerad ära lollitada. Sealt uuesti masinatele järgmiseks sihiks Killikari ja Laasmaa nurk. Kahjuks taas hirved, hirved ja hirved. Justkui oleks astunud metssigadele katet tegema.
Aga värskelt magatud seapesad ju ometi olemas! Siis peavad ju sead ka kusagil olema.
Lõpuks otsustas Priit, et Põlenu mets ja siis tuli arusaam, et kogenud jahimehe kõhutunne oli tööle hakanud. Sellest ajust vormistati kolm kärssnina saagiks. Aga jahiisu polnud sellega veel ühelpool. Saferist leiti veel kolme põrsakese jäljed ja seal tehti otsus hooaja lõpetamise kohta. Vaatamata asjaolule, et madalamates kohtades oli jääl vesi peal ja see ei kandnudki igal pool enam. Mõnes kohas oli pokulisel soomaal lund ajajatel hargivaheni, mis siis veel koertest rääkida. Aga eks nad ähkisid oma ähkimised ära ja panid edasi. Ja kõik kordus. Hirved, hirved ja hirved! Noored, vanad, sarvilised. Eks see andis lootust järgmise sügise ootamiseks. Ega ühe hooaja lõpuga lõpe veel meie püha üritus. Aga Bosse oli teistest natsa kobedam ja otsis sealt ühe kärsakandja välja. Seega läks viimane jahipäev kirja neljanotsulisena.
Selle põneva päeva küttideks said Tiit Kuus, Asser Soomets, Neeme Õige ja Roman Uibo. Pikad paid said Porka, Mörri, Poisu, Zeera, Hurga, Bosse, Maru ja Apollo.
Mis maas, see metsast välja ja koju.
Siinkohal on paslik lõpetada Neeme Õige poolt välja öeldud sõnadega: Tegelikult on meil üldse kõik see mees üks vägev kamp. Siia lisada pole enam mitte midagi vaja, kõik on öeldud.
Lugu sai kirja Kristeli muljetamisest. Pildid Neeme, Kristel ja Riivo M.
KOHTUME JUBA MÕNE PÄEVA PÄRAST!
