28.6.14

Hirvepullimaa?

Me kõik teame, kuidas hommikuti enne ühisjahti loetakse jahimeestele ette tingimused, millist ulukit küttida tohib. Punahirve pull oma uhkete sarvedega on meil üks ihaldatumaid trofeeloomi. Millegipärast on tahaplaanile jäänud noorpullide küttimine ja äkki me olemegi liialdanud hirvepullide sarvaharude lugemisega? 

On ainet, millele enne uut jahiperioodi mõelda. Ehk on käes aeg oma seniseid tõekspidamised ümber vaadata. Iga kütt teab, et ajust väljatormava pulli sarveharusid ei jõua ka kõige tähepanelikum jahimees kokku lugeda. Vale looma laskmise kartuses jäetaksegi pull küttimata. Küll aga nõustun sellega, et hiilimis-varitsusjahi ajal on valikute tegemine põhjendatud, siis on aega seirata ja otsustada, milline uluk see küttimiseks kõige sobivam on.

Mitu haru on?
Foto: Kristjan Teär

Et hirvepopulatsiooni asjad soolises mõttes sassis on, siis viitab sellele ka keskkonnaagentuur. Loe lisaks:

http://www.saartehaal.ee/2014/06/28/keskkonnaagentuur-arvustab-saaremaa-hirvekuttimist/

Sellel küljel olev lugu kajastab blogipidaja isiklikku arvamust.

24.6.14

Kristjan haaras püssi asemel fotoka

Kristjan Teärel on alanud suvi esimene sokujahi periood. Võttis noormees siis asja ette, sest jahiluba taskus ja kindel soov küttida olemas. 

Kuid esimene kohatud sokk tekitas hoopis reaktsiooni, kus mees haaras püssi asemel fotoka ja nii saigi esimene potentsiaalne saak sügavkülmiku asemel kaamera mälukaardile.

Sokuke aga sirgub veel ja kasvatab oma trofeed uhkemaks. Näis, milliseks tema edaspidine saatus kujuneb.

Ent sokujaht kestab. Edu kõigile sokujahimeestele!

Ohoo, fotomehel isegi püss kaasas!
Foto: Kristjan Teär

23.6.14

Jänku kuu aega hiljem

Viis nädalat tagasi esitles blogipidaja jänkupoega, kelle ema oli asutanud end jahimehe õuele elama. Siinkohal meeldetuletuseks link: http://karlajahimehed.blogspot.com/2014/05/janku-mul-veel-puuduski.htm

Jänkupojal siin meeldis, aegajalt andis ta endast märku ja tiirutas maja ümber lusti. Arvates, et mõnest aknast teda ikka märgatakse. Mida suuremaks ta sirgus, seda innukamalt loomake õuel tiirutas. Näksis lillepeenrast roosilehti ja aitas majapidamise korrashoiul igati kaasa kui tema meelest muru sees mõni kõrs teistest kiiremini kasvas. Eriti meeldis tal varahommikuti  garaaži läheduses keerutada kui pererahvas end tööle sättis. Siis võis olla täiesti kindel, et teda märgatakse.

Kuid ka jänku maailm avardub, viimasel ajal näeb teda ikka harvem ja harvem. Ent päris ära oma sünnikodu ta unustanud ei ole. Aegajalt kalpsab õuel ringi ja nuusutab ümbrust. Fotol, mille vanematel külas olnud peretütar läbi akna klõpsutas, nautis loomake parajasti viirpuuõite mõnusalt uimastavat aroomi. Foto on tehtud nädal enne jaani, seega saab eelmisi pilte vaadates võrrelda, kui palju sirgub üks jänesepoeg kuu ajaga.

Huvitav, kas see värk on ka söödav?
Foto: Merle Vaik

20.6.14

Kaunist jaaniaega!

On aeg, kus õhtu ulatab hommikule käe pea olematus öös. Seda juhtub kargel Eestimaal vaid üks kord aastas, mil Hämarik ja Koit on kogu öö kõrvuti. Aastad ei ole vennad ja selleaastane jaanitulede tegemise aeg tõotab tulla jahedapoolne.

Meie, jahimehed, oleme looduse ja selle toimimisega rohkem kursis kui keskmine eestlane. Me teame täpselt, millal küttida, millal looduse poolt pakutavat silmailu nautida, millal ulukeid toita ja aidata.
Me oleme harjunud metsas või heinamaal olema ka siis kui paljud toast üldse välja ei kipu. Sellepärast ei olegi jahimehel probleeme aasta kõige valgemal ajal peo pidamisega isegi siis kui ilm jahe on. Jahimees teab väga hästi, millisel viisil endale sooja teha. Vaid võtted on erinevad, kas sooja tehakse jahiretkel olles või pidu pidades.

Aga jahimehed teavad väga hästi ka seda, et ei ole olemas halba ilma, küll võib aga olla nadi varustus. Sellepärast olen kindel, et meil ei jää ka sel aastal Jaanipäev tähistamata.

Me ei tohi unustada üht ajaloolist seika, nimelt seda, et Jaanipäev on seotud ühe teise tähtsa päeva - Võidupühaga. Sellepärast tuleb meil kõigil oma kodudele heisata sini-must-valged lipud või viirid ja leida aeg, et korraks mõelda neile, kelle elu jäi lühikeseks selle tõttu, et nad langesid võideldes Eesti Vabariigi eest.

Aga pühad on pikad ja nii leiab igaüks aja, millal oma jaanituli süüdata. Kasutage meie ilmaennustaja linki ja sealt saategi teada, millal kõige vihmavabam aeg tule süütamiseks kätte jõuab.

KÄRLA  JAHIMEESTE  SELTSI  JUHATUS  SOOVIB  KÕIGILE  HEADELE EESTIMAALASTELE  JA  MEIE  SÕPRADELE  ILUSAT  JAANIAEGA!


Foto: Muinastuled.ee

4.6.14

Aarne Tamleht 75

Väga väärika juubelini jõudis täna meie seltsi auliige, endine Kärla jahipealik ja muidu muhe mees AARNE TAMLEHT. Seltsi nimel talle õnne ja tervist! 

Blogipidajal on kavas lähiajal minna mehele külla eesmärgiga saada siia küljele üks mõnus lugu eluaegsest metsamehest, loodusesõbrast ja mitmeid ilusaid jahitrofeesid omavast kütist.

JÄLGI MEIE BLOGI, SIIN LEIDUB LUGEMIST JA VAATAMIST IGAL AJAL IGALE MAITSELE!



Ajalooline pilt: Kärla jahimehed on tabanud kõigi aegade kõige esimese põdra. Aarne Tamleht esimene seisja pildi vasakul serval
Foto Kalev Teäre erakogust

1.6.14

Kristjan taas fotolainel

Niipea kui ilmad vähegi kinnitavad ja natuke aega üle jääb, lööb Kristjanis loodusfotograaf välja. Seekord on ta tabanud uudishimuliku ja kevadest rõõmu tundva noore hirve. 

Pildilt on selgelt näha, et loomal on karvavahetus käsil ja just see asjaolu teeb foto nauditavaks. Inimesel on lihtne, kui ilm soojeneb, viskad kasuka kappi ja leiad selga panemiseks midagi kergemat. Uluk peab aga tükk aega tundma, kuidas nahk sügeleb enne kui talvekasuka seljast maha saab.

Hei, sina seal, tule süga mind natuke ...
Foto: Kristjan Teär