31.1.15

Hirvejaht lõppes suurepärase tulemusega

Täna oli meie päev!
Nagu juba traditsiooniks saanud, algab tõsine jahipäev seaküttimisega. Pole just väga raske taibata, kes meile järjekordse metssea küttis. Kui keegi meie blogi jälgijatest arvab, et teen kerget sohki ja panen iga jahiloo juurde sama pildi, siis tuleb tal neid omavahel võrrelda.
Loomulikult küttis metsanotsu taas Janis Niit. Me oleme isekeskis hakanud arvama, et Janisel on olemas mingi müstiline metssea külgetõmbe jõud. Kuidas siis muidu juhtub, et metssead enam kui paarikümne mehe hulgast alati just tema püssitoru ette jooksevad. Kui keegi tahab Janiselt teada, milles tema kunst seisneb, siis selle jutu peale mees vaid muigab.

Janis on mees, kes täpselt teab, kuhu ennast metssea ootele sättida

Edasi juhatas Diana meid kohta, kuhu hirved olid kogunenud, et viimane jahipäev rahulikult mööda lasta. Olid sunnikud end kokku korjanud sinna, kus me mitu järjestikkust jahti olime tulemuseta kamminud. Aga nüüd jäid "sõbrad" vahele, sest lootsid, et sellesse paika me viimasel hirvajahi päeval enam jalga ei tõsta. Meie õnn oli muidugi ka see, et öösel oli täpselt paras lumekord maa valgeks ja sellega kõikide ulukite liikumisteed nähtavaks teinud.

Kütiti kaks hirvepulli: 16 ja 12 haruga sarvedel. Viimase leidsime vahetult enne pimeduse algust Sven Mägi tubli taksikoera abil üles. Kaunite trofeesarvedega hirvepullide langemisele andsid küttidena oma panuse Urmas Pildre, Gert Aavasalu ja Neeme Õige.

Urmas Pildre mõtteis plingib küsimus: milline medal tuleb?

Neeme Õige ja taksikoera koostöö tulemusena terendab samuti medalilootus
Fotod: Toivo Vaik

Oleme oma hooajaga väga rahul. Kõikide ulukiliikide küttimiskohustused on täidetud ja ületatud. Juhatus tänab kõiki jahimehi, kes selleks oma panuse andnud!

29.1.15

Teeme ise kõik selleks, et SAK meile ei jõuaks

Sigade Aafrika katku nakatumise ulatus võib olla suurem kui me arvata oskame. Maaleht annab ülevaate sellest, mis mandrimaa metsades toimub:

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/metsadest-touseb-vanget-laibalehka?id=70667795

Parim, mis me teha saame on see, et me ei lähe katkuohtlikku piirkonda jahile, ei võta vastu külalisjahimehi ega luba oma metsadesse võõraid jahikoeri. Mitte keegi meist ei too mandrilt kaasa metssealiha ega muid metsseatooteid!

Meist, kes me pidevalt liigume metsades, sõltub üsna palju. Õnneks on Jahijumalanna saanud kaubale ka Ilmataadiga, kes sel talvel merd kaanetada ei lase.

Oleme ka tulevikus huvitatud elamustest, mis saadud edukast metsseajahist või looma jälgimisest looduses

Fotod: Rain Mesila ja Arne Saagpakk

28.1.15

Kristeli esimene "päris oma"

Naised trügivad jätkuvalt mängumaadele, mida on läbi aegade meeste omaks peetud. Kui naislendurid eksisteerisid juba esimese ilmasõja ajal, naislaevakaptenid tulid eelmise sajandi teises pooles, siis jahimeeste ridu täiendavad naised on tänases ajas laienev trend.

Kristel Hani hakkas jahimehest elukaaslase Arnega koos metsas jahil käima huvist looduses toimuva vastu. Edasi järgnesid osavõtud ajujahtidest, kus Kristel etendas nii fotograafi kui ka "jahikoera" rolli. Viimast samal viisil kui enamus vanemaealisi jahimehi omal ajal alustama pidid ehk siis ajust ulukeid välja ajades.

Loogilise jätkuna järgnesid jahimehe koolitus ja eksamid. Mõnda aega on Kristel juba "paberitega" täieõiguslik jahimees. Või jahinaine, kuidas keegi soovib. Ent ajujahil kartis ta algul ikkagi kütiliinis olemist ja kogus enda sõnul kogemusi. Aga kogemusi muudkui lisandus, ka julgust tuli juurde. Neile vaaladele toetudes sai Kristel eelmise aasta lõpus esimese oma käega tabatud jahisaagi.

Täpne lask õigesse kohta tagas saagi

Kristel kirjeldab oma esimese saagiga jahikäiku nii: "Oli 30. detsembri õhtu, õues oli ilus lumine ilm ja kuu säras. Sobiv, et kuulda ja näha, keda metsas liikumas.
Luure kinnitas, et loomad külastavad aegajalt söötmiskohta, nii otsustasimegi, et lähme jahikanstlisse passima. 
Kantslis istudes arutasime jahiõnne tegemisest ja huvitavatest kokkusattumustest. Märkasin liikumist ja korraga nägin siga, kes pea metsast välja pistis ja kohe uuesti tagurdades kadus ... oh seda ärevust nüüd! Arne nägi notsu  tagumist poolt vilksamisi, järelikult on lootust, nüüd peab ainult ise kõik õigesti tegema.
Kui ta sööma tuli, oma ülipika kaelaga maast palukesi õngitses, olin kindel, et see on minu notsu. Just see õige, minu esimene! Ta tundus nii suur olevat! Püssi kätte võttes ja sihtides tundsin, kuidas mu süda peas lõi, adrenaliin möllas kogu kehas ja aeg jäi seisma. Küsisin Arnelt, et  kuhu täpselt nüüd sihtida? Ta jättis selle minu otsustada, sest teadis, et naisukesel peab tänaseks kõik endal täpselt teada olema. Kui pauk käis, nägin kuidas notsu jäi kohe maha. Lasksime loomal rahus olla veel mõnda aega ja viisime ta ära, tänasime Dianat ja olime õnnelikud, et kõik väga hästi läks. Tõdesime, et jahiõnne peab ikka ka olema!"

Väärindatud trofee näitab, et tegu oli 3-4 aastase noorkuldiga
Fotod: Arne Saagpakk

25.1.15

HOOAJA VIIMANE ÜHISJAHT TULEKUL

Selleks koguneme 31. jaanuaril kell 9.

Eelmise laupäeva ühisjaht algas keskkonnainspektorite kontrollreidiga. Juba teist korda sel hooajal saime konstanteerida, et meie omadel on asjad korras ning kogu protseduur viidi läbi korrektselt ja rõõmsa aasimise saatel. Inspektorite reidid on ka edaspidi meie jahipiirkonnas teretulnud. Teadmine, et igal hetkel võib metsas inspektorit kohata, hoiab mehed oma asjadega joonepeal.

Küll aga jättis meid sel päeval maha jahiõnn, kas ka see oli kontrollreidist põhjustatud, seda teab vaid Diana.

Küll nemad juba teavad, et kitsejaht on lõppenud
Foto: Kristjan Teär

17.1.15

Ühisjaht 24. jaanuaril

Järgmiseks ajujahiks koguneme 24. jaanuaril kell 9. Kütime hirvepulle, metssigu ja hunte. Jaht toimub vaatamata ilmale. Vana tõde on see, et jahipidamiseks sobib iga ilm.

17. jaanuari hirvejaht lõppes edukalt. Noore pulksarvedega hirvepulli küttisid Rain Mesila ja Tiit Mägi kahepeale. Omamoodi seiklusrikas päev sai saagiga tasutud.

Iga pull uhkeid sarvi pähe ei kasvata, mõni võetakse enne rajalt maha
Foto: Kristel Hani

11.1.15

Ühisjaht 17. jaanuaril

Järgmiseks ühisjahiks koguneme 17. jaanuaril kell 9. Jahipidamise tingimused samad, mis eelmiselgi korral.
10. jaanuari jahil saime kauni talveilmaga mõnusa päeva looduses rassida. Hea tunde sai nahavahele enne laupäevaõhtust sauna. Kasuks seegi!
Kohtumiseni!

Lootus, et valiklaskmise ajal õige uluk ajust välja jookseb, on jäänud suhteliselt väikeseks. Hoolimata sellest on mehed väljas, sest lootus jätab meid maha viimasena.
Foto: Toivo Vaik

9.1.15

Teadvustame endale seakatku ohtu

Veel mõnda aega tagasi ei uskunud meist peaaegu mitte keegi, et Saaremaal võiks elutseda šaakal. Kuni üks neist Taritus auto alla jäi. Samuti loodame seda, et mereline eraldatus aitab meil ära hoida sigade Aafrika katku. Ent kindel selles olla ei saa. Loe alljärgnevast lingist teavet üritusest, millest peaks võimaluse korral osa võtma.

http://www.sjs.ee/userimages/00001105_SAK%2015.01.15.pdf

KINDLASTI PEAKSID OSALEMA ULUKI ESMASE KONTROLLI DEKLARATSIOONI VÄLJASTAJAD!

Portaal Ilmajaam.ee kirjutab:

Saarte jahimeeste selts pöördus keskkonnaameti poole sooviga saada täiendavalt kuus hundilaskmise luba.

Hunt.
Foto: Toomas Huik/Postimees

«Pärast viimast kütitud hunti 31. detsembril Orissaare jahipiirkonnas jäi nende maadele veel 7 hunti, samal päeval teatasid ka Lümanda jahiseltsi jahimehed kolme hundi liikumisest Lümanda jahipiirkonnas,»andis keskkonnaametile teada Saarte jahimeeste seltsi juhatuse esimees Mati Tang, kirjutas Saarte Hääl.
Tang lisas, et tuginedes eelpool toodud infole võivad jahimehed järeldada, et Saare maakonnas on liikvel vähemalt 10 hunti.
«Kuna Saare maakond on traditsiooniline lambakasvatuse piirkond ja hundid on lambakasvatajatele korduvalt kahjustusi tekitanud, siis palume kahjude ennetamise eesmärgil väljastada 2014/2015. jahindusaastaks maakonnale täiendavalt 6 hundi küttimise luba,» kirjutas Mati Tang.
Eelnevalt väljastatud kuue loa alusel lasti kaks hunti Tornimäe jahipiirkonnas, kolm Orissaare jahipiirkonnas ja üks Lümanda jahipiirkonnas.
Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil ütles, et keskkonnaagentuur on Saaremaa jahimeeste taotlusega kursis ja esitas juba keskkonnaametile otsustamiseks ka oma ettepaneku.
«Pakkusime keskkonnaametile kahe variandi vahel kaalumist: väljastada kas kuus või neli luba,» sõnas Männil, kelle andmetel on praegu suund võetud nelja loa väljastamisele. «Alati jääb võimalus, et hiljem antakse lube juurde,» lisas ta.
Toimetas Raul Sulbi, toimetaja

6.1.15

Ajujaht 10. jaanuaril

Jahimehed on uue aasta käima saanud ja ka esimesed ulukid on saagiks võetud. Mõnnuste küla põldude vahel piirati vägevat hirvepulli, ent ometi leidus loomal tarmukust, et leida üles lahtine "sahvriuks" ja jahimehed pika ninaga jätta.

Hirvede luure töötab, jäljed näitavad, et vahitornis käiakse hoolega

Selle aasta esimene seakütt on Olav Etverk, kuid kuuldavasti oli tal ka Riivo Naela näol tubli abiline, kes tabatud loomaga ajus pikalt võidu joosta sai ja lõpuks noa abil looma eluküünla ka kustutas. Lisaks võidujooksule olevat mees raadioeetris jahikaaslastele ka põneva kuuldemängu ette mänginud.
Kuid päeva lõpus küttis ka Riivo Nael ise söödaplatsilt metsseapõrsa.


2015. aasta esimene seakütt Olav Etverk oma saagiga
Fotod: Kristel Hani

Järgmiseks ühisjahiks koguneme 10. jaanuaril kell 9.00. Jahtida saab neid, mis eelmiselgi korral, v.a hunt. Kui just vahepeal uusi lube välja ei anta.

4.1.15

Teadusmaterjal uurijate kätte!



Kui mõnel Saare maakonna jahiseltsil on veel ulukiseireosakonnale esitamata teadusmaterjale, siis palume need esmaspäeval (05.01.2015) tuua Kalamajja või viia Keskkonnaametisse. Teisipäeval viime mandrile ja anname USO'le üle.

Homme on viimane aeg ära tuua kõik maoproovid, hambalõiked, sarved, lõuad ja muu!
Foto: Toivo Vaik

3.1.15

Praeguseks huntidega kõik!

Ka viimane lasta lubatud hunt on langenud. Loe sellest:

http://www.saartehaal.ee/2015/01/03/jahimehed-praegu-enam-hunte-kuttida-ei-tohi/

Jääme ootama Keskkonnaameti reageeringut. Tundub, et hunt tunneb ennast meil üsna koduselt ja seega loodame küttimislubadele lisa. Kui midagi selgub, siis anname kohe ka teada.

Pealik Arne Mesila arvates liiguvad Saaremaa hundid rohkem läänes ja idas
Foto: Kristjan Teär