31.10.15

Lisandus veel üks hundikütt

Hundiküttide arv üha suureneb. Nüüd lisandus nende hulka ka Kärla seltsis oma küttimistulemustega kuulsaks saanud jahimees, Kõikide Ulukite Hirm Madis Mets. Vähe sellest, Madis jõudis nädala sees veel küttida ca 200 kilose kuldi, kelle kihvadest on loota kuldmedalit. Kahjuks sellest juhtumist pilti pole, kuid Madis lubas väärindatud trofee pildi meile saata niipea kui see võimalikus osutub.

Kui Madisele nüüd veel karu kusagil ette kargaks, ega seegi küttimata jää...
Pildi saatis Madis Mets

Hunte on viimasel ajal nähtud meie maadel mitmel pool. Kiskjate rohkus on pärale jõudnud ka Keskkonnaametile, homsest alates on maakonna jahimeeste käsutuses taas kaheksa hundiluba.

Isegi autoaknast on võimalik juba võsavillemit jäädvustada
Foto: Jaanika Vihman

27.10.15

Jahiõnnetus ei hüüa tulles

Kogeme igal ühisjahi hommikul jahijuhataja manitsusi jahirelva ohutust käsitsemisest. Ajuti tundub, et sellest poleks suurte kogemustega jahimeestele mõtet iga kord rääkidagi. Ehkki jahiõnnetusi juhtub harva, on need üldjuhul raskete tagajärgedega. Meenub mõne aasta tagune juhtum meie maakonnas, kus relvaga hooletult ringi käinud jahimees tulistas kogemata iseennast. Sellel oli kahjuks karmimaist karmim tagajärg.

Arvan, et ohutu relvakäsitsemise meeldetuletus siinkohal ei ole ülearune. Hiljaaegu sai raskelt vigastada noor jahimees Pärnumaal. Just jahirelva ohutu käsitsemise reeglite rikkumise pärast.

Loe ja mõtiskle, jahimees!

http://www.parnupostimees.ee/3376199/jahionnetuses-kuuli-jalga-saanud-noormees-voitleb-haiglas-oma-elu-eest

Jahijuhataja sõnad ohutusest ei ole lihtsalt tüütu epistel, mida lasta ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Need sõnad tuleb enda peas mõtestada enne iga jahiretke. Ka siis kui end üksinda küttima asutad.
Foto: Kristel Hani

24.10.15

Taas oli edukas päev, jätkame 31.oktoobril

Tänast jahipäeva alustas Jürgen Tamm, kes küttis varahommikusest hiilimisjahist metssea. Kahjuks läks sea töötlemisega nii kiireks, et pilt jäigi tegemata. 
Hiilimisjaht muid tulemusi ei andnud. Esimene aju algas tormiliselt rabas, kus ajajate hõiked ajasid suure hirmu nahka paljudele ulukitele, kuid "vahele" oskas jääda vaid üks põdrapull, kes langes Kaljo Lihulinna täpse käe läbi.

Kaljo: "Ega mul muud üle jäänudki, sest vastasel juhul oleks ta mulle peale jooksnud."
Foto: Neeme Õige

Siis tuli paar tühja aju, et anda võimalus lõpuspurdiks.Lõpuspurt oli eriti auväärne, sest põdralehma küttis meie väärikaim jahimees Kalev Teär, mees, kes astub iga päevaga lähemale oma 80. sünnipäevale. On alati rivis, lööb käed sinna külge kuhu vaja ega jäta sõrme sirgeks ka siis kui saab optikasse suurima uluki, kes meie metsades ringi jookseb.

Kalev: "Mul polegi ajupõtradega eriti vedanud, see on mu elu jooksul alles üheksas!
Foto: Kristjan Teär

Ega midagi, meil tuleb jätkata, sest osa tööd on veel ees. Koguneme 31.oktoobril kell 9 (vahepeal on aeg muutunud ehk kella on üks tund tagasi lükatud). Enne seda taas hiilimisjaht neile, kes esimehe juures end kirja pannud. Edu kõikideks järgmisteks jahiretketeks!

23.10.15

Sai hundijahimehel kätt surutud

Ei juhtu just sageli, et saab värskelt hunti tabanud jahimehel kätt suruda. Seda õnnestus täna õhtul teha Kärla jahimeeste blogi pidajal. Jäta või parem käsi homse ajujahi eel pesemata!

Martin Leedo tabas noore emase hundi Mädasoo keskmise tee juures langil 23. oktoobril veidi enne kella 19. Martini sõnul liikus loom kummalise kõnnakuga, lähema vaatlusel selgus, et ta on kunagi varem saanud juba kuuli paremasse tagumisse kintsu. Haav oli küll kinni kasvanud, ent luuvigastus jäänud.

Seega on realiseeritud ka teine väljaspool hooaega välja antud hundi küttimisluba ja hetkel rohkem hallivatimeestele tina teele saata ei tohi. Loodame, et keskkonnaamet lubadele lisa annab, sest Käesla-Viidu kandis on mitmel korral nähtud tervet hundikarja.

Martin Leedo oma järjekordse tabatud hundiga. Eelmisel aastal suutis ta korraga kaks hunti magama panna.
Foto: Toivo Vaik

21.10.15

Kasulik teada

Üsna tihti esitavad maaomanikud küsimusi, kas ja kuidas jahimehed tohivad nende maid jahipidamiseks kasutada. Meie selts on paljude maaomanikega juba lepingud sõlminud, ent on ka neid, kelle sõnul seda lepingut ei vajata ja jahimeestel lubatakse toimetada omatahtsi. On maaomanikke, kes on nõudnud vaid enne ajujahti enda teavitamisest telefoni teel ja sellest piisab. On ka üksikuid, kes arvavad, et kui jahimees tema metsast on läbi astunud, on talle juba korvamatut kahju tekitatud. Samas hakatakse häälitsema kui esinevad metsanoorendike või muud ulukite poolt tekitatud kahjustused.

Me oleme alati püüdnud maaomanikega kompromisse saavutada. Kes on karmilt ära keelanud oma metsades viibimise, sinna me ka üldjuhul ei lähe. Kui, siis vaid haavatud uluki jälitamiseks või eksinud jahikoera otsingute eesmärgil. Õnneks ei ole meil seni veel selliseid juhuseid olnud, et me oleks pidanud maaomaniku keeldu rikkuma.

Tänane "Saarte Hääl" valgustab nii jahimeeste kui maaomanike õigusi. Soovitame lugeda kui ise ei viitsi seaduses tuhnimisega aega raisata ja sätete tõlgendamisega vaeva näha:

http://www.saartehaal.ee/2015/10/21/lugeja-kusib-115/

Üsna kindlad on aga jahimehed selles, et männinoorendiku räsimiseks pole põder maaomanikult luba küsinud
Foto: Toivo Vaik

18.10.15

17. oktoober tõi trofeepõdra. Järgmine jahipäev 24.10.

Kütitud ulukite arvult jäi päev küll veidi tagasihoidlikumaks kui mõned eelmised, ent varahommikusest hiilimisjahist küttis Rain Mesila ilusa trofeepõdra. Järgmisena langes Tiit Kuusi käe läbi rebane. Tiit sai hakkama ka üsna omapärase tembuga, nimelt küttis ta ajus olles ilma pauku tegemata põdravasika. Pauku poleks ta teha saanudki, sest meie mehed ajus olles püssi kaasa ei vea. Tiit ise sellest juhtumist eriti rääkida ei tahtnud. Kui kedagi huvitab, kuidas see tal õnnestus, siis peab ta ise Tiidult üle küsima. Põdralehma küttis Urmas Pildre.

Ajaks, mil ühispilti tehti, oli kütt Rain juba Saaremaa tolmu jalgelt pühkinud
Foto: Kristjan Teär

Taks: "Ära siis unusta, et mina ta sulle ette ajasin!"
Foto: Priit Kuus

Viimaks saabus pilt ka põdrakütist ja tema uhkest trofeeloomast
Pildi saatis Rain Mesila

Järgmiseks ajujahiks koguneme 24. oktoobril kell 9. Nagu meil juba kombeks saanud, toimub varahommikul hiilimisjaht. Selles saavad osaleda ainult need kütid, kes end esimehe juures kirja pannud. Teadmiseks veel niipalju, et kasutada on vaid üks hundiluba. Edu selgi jahipäeval!

11.10.15

10.10 oli rekordipäev. Järgmine ühisjaht 17.10.

Laupäevane jaht oli üliedukas, langes 10 ulukit. Saagiks tuli 6 põtra, 2 hirve ja 2 metssiga. Omalaadse rekordi püstitas meie külalisjahimees Andero Saimre, kelle täpse käe läbi sai saagiks neli põtra. Veel küttisid põdrad Jüri Mesila ja Martin Leedo. Hirvepulli trofeed võivad endale jätta kütid Rain Mesila ja Urmas Pildre. Viimaste aegade suurima metssea meie maadelt küttis Peep Kuus, üsna kopsakale metsseale sai pihta ka Aarne Mesila.

Selline jahipäev siis. Pildil esireas keskel poseerib püssiga päeva rekordkütt Andero Saimre.
Panoraamfoto Kristjan Teärelt

Jüri Mesila jahipäeva algus
Foto: Tiit Mägi

Selle foto tegemise ajaks oli Andero Saimrel lisaks pildilolevale maas põder ka teisel pool teed. Siis ei teadnud ta veel, et sama tulemust kordab ta viimases ajus.
Foto: Toivo Vaik

Viimaste aegade suurim kult annab Peep Kuusile ilmselt kihvamedali
Foto: Kristel Hani

Martin Leedo kütitud põder heitis langedes oma sarve

Urmas Pildre kasutas hirvepulli küttimisel siiski jahikarabiini

Aarne Mesila: "Pole just nii suur kui Peebu oma, aga suur on ta ikkagi!"
Fotod: Toivo Vaik

Siinkohal valik hetki sellest tegusast päevast Kristel Hani fotokaamera läbi:










Järgmiseks ühisjahiks koguneme 17. oktoobril kell 9. Enne seda kellaaega toimub varahommikune hiilimisjaht, millel osalemiseks tuleb ühendust võtta esimehega.

3.10.15

Järgmine ühisjaht 10. oktoobril

Järgmiseks ajujahiks koguneme 10. oktoobril kell 8.30. Enne ajumist hiilime ja varitseme meil tavapäraste reeglite järgi. Kes ei ole end hiilimis-varitsusjahiks esimehe juures registreerinud, see võtku eelnevalt kindlasti ühendust.

"Auu, kütid, kus te olete!"
Foto: Arne Saagpakk