25.10.20

Hommik andis saaki, keskpäev kippus nadiks jääma...

 Hommik algas paljutõotavalt, taas toodi platsile neli hirve. Esimene signaal telefonis ütles, et hirvepulli on noppinud Kristel Hani. Kas algus ennustab taas naiste päeva? Teadaolevalt toimus ju ka üleriigiline virtuaalne naisküttide jahipäev. Nimelt ei saanud leviva viiruse tõttu seda traditsiooniliselt pidada. Aga uhke on see üritus igal aastal olnud ja kes juhtus vaatama telest õhtuseid uudiseid, see nägi teiste piltide hulgas ka fotot meie jahiseltsi ühest tublimast naiskütist:

Telepilt jõudis blogist ette. Kristel koos varahommikuse haralisega.                                                    Foto: Arne Saagpakk

Edasi juhtus see, mis juhtuma pidi ja meie seltskond hakkab sellise asjaga juba harjuma. Ega siis Arne Saagpakk saanud oma kallile kaasale alla vanduda ja et korvata oma sarvitut saaki, tuli teha jälle topelt ehk maha sirutada kaks hirve.

Seni kuni abilised tagumist saaklooma välja tassisid, tegi Kristel Arnest pilti. Ka see on üks nende pere traditsioonidest, et nad jahiretkedelt toovad kaasa teineteisest koos saagiga tehtud pilte.

Foto: Kristel Hani

Aga seegi polnud veel kõik. Peagi saabus abipalve veel ühest jahipaigast. Rein Maimann oli samuti tabanud hirve, ent see olevat koos karjaga kuidagi ikka plehku pääsenud. Et loom tabamuse sai, selles oli kütt kindel mis kindel.

Apollo: "Kas siin ühtegi autojuhti pole? Pean ma siis üksinda Reinule appi sõitma? Muudkui seletavad seal omavahel neid jahijutte..."
Foto: Toivo Vaik

Siiski polnud koertel pikka vaeva vaja näha, sest saak oli lihtsalt langenud sügava kraavi põhja ja see asjaolu jäi hommikuhämaruses märkamata.
Foto: Jürgen Tamm

Siis pööras Diana meile selja. Mis teda pahandas, jäigi arusaamatuks. Järgnes esimene tühi aju, siis teine, edasi lõunapaus ja jälle mitte midagi. Sellist asja polnud ammu juhtunud. Loomi oli igas ajus, ent küttimiseks sobivat momenti ei tekkinud. Taevas hakkas minema karvasemaks, sest pealelõunat lubati juba vihmahoogusid ja seda alates Saaremaast.
Ent ega päeva pooleli jäetud, vahetati jahipaika ja sõideti oma kümmekond kilomeetrit ning uues paigas jälle tühi aju! Mõni vaatas ohates kella, kellelgi oli vaja saunale tuli otsa panna, keegi ihkas õhtuse õlle järele sõita...

Siis tuli jahijuhataja Aarne Mesilalt otsus, et teeme ikkagi ühe veel ja siis on lõpp! Olgu tulemust või ärgu olgu. Oli natuke tühi tunne mõelda küll, et hommikuse tunniga toodi kohale neli saaki, kuid terve päev metsas trampimine ei anna midagi. Peas mõlkus, et küllap tuleb kodus midagi valetada ja sellega saavad ju ometi kõik tõsised jahimehed suurepäraselt hakkama.

Aga siis Jahijumalanna halastas. Kohe aju algul oli raadiost kuulda, et ajus on mitu hirve ja ka põtra on nähtud. Ja umbes veerand tunni möödudes käis pauk, põdrapulli küttis Toivo Vaik.

Toivo: "Olin kütiliini viimane mees. Korraga nägin läbi paakspuuvõsa vaikselt liikuvat looma. Kuusepõõsa tagant vaatas mind äkki paarikümne meetri kauguselt harksarv-põder. Ega aega mõelda polnud, loom oli kütti märganud, kiiresti tuli teha lask. Loom kukkus ja kõik oli korras. Aga saaki üle vaadates jättis süda löögi vahele, sest sarvi polnudki! Kas tõesti lasin lehma, käis mõte läbi pea! Lehma küttimist polnud ju ette nähtud! Mida ma siis seal sarvena nägin? Selgus, et loomal oligi vaid üks sarv ja seegi oli kukkumisel peast langenud ja jäänud põdra alla. Sai kohe kergemalt hingata."
Foto: Tiit Mägi

Kui seda Olavi vinget massinat ikka poleks, kuis küll siis saanuks, sest lahti pääses tõsine vihmavaling.
Foto: Toivo Vaik

Samal ajal oli kuulda, et aju lõppedes jäi viimasesse metsatukka hirv sisse. Seda lubas minna uurima Rain Mesila kuni me põdraga toimetame. Ja käiski pauk ning tubli kütt tõestas taas, et on tõesti hakkaja mees. Pildi sai jahimehest ja saagist juba jahiplatsil.

Rain on mees, kellele saak kohe ise külge kleebib. Annab otsida jahipäeva, mil temal kõik padrunid ühes tükis koju tagasi tulevad.
Foto: Toivo Vaik

Selline tore päev meil siis sai. Uuesti üritame 31.oktoobril ja koguneme ikka kell 9. Hirvi ja metssigu küttida igat masti, põtradest on jäänud vaid üks pull ja üks vasikas.

KOHTUME JAHIL!

18.10.20

Päev oli saagirohke, Rain purustas rekordeid

Taas üks edukas jahipäev seljataga. Saagiks tuli kuus hirve ja kaks põtra. Eriline saagitaja oli Rain Mesila, tema arvele tuli kanda kokku neli hinge ehk pool päevasaagist. Nii nagu Raingi, tõi hiilimisest põdra kaasa Taivo Villak. Mehed oli koos hiilimas ja sattusid härmatanud hommikul peale kahele talve tulekuga seotud põdraasju arutavale pullile. Mis siis muud kui lepiti kokku, et kumb kumba ja nii see läks ...

Rain: "Ma võtsin selle ..."
Foto: Taivo Villak

Taivo: "... ja mina selle."
Foto: Rain Mesila

Hommikusest hiilimisjahist tõi kaks hirvepulli kaasa ka Tiit Mägi. Peale sellesügisese erilise kuldse sarvepaari küttimist on Tiit spetsialiseerunud noorkarjale ja äbarikkudele. Ikka selleks, et Dianale meele järgi olla. Just sellisesse kategooriasse sai varahommikune saak liigitatud. Kahju vaid, et millegipärast on pilt Tiidu saagist tegemata jäänud.

Aga Urmas Pildre luureandmed ütlesid seda, et Oriküla tee äärsesse metsatukka sammus varahommikul vähemalt kaheksane hirvekari. Pilt selge, tanklatagune aju läheb esimesena käiku! Tundus, et neid oli seal rohkemgi kui kaheksa, sest loomi läks üksjagu ka tagasi või kusagilt välja. Paugutamist oli omajagu, aga siis juhtuski see!

Kogu see nn kaheksane tuligi Rainile peale, mees tõmbas püssisalve tühjaks ja uskuge või mitte, aga ta suutis sellest "kiirjooksjate" brigaadist maha sirutada kolm isendit. Kaasjahilistel jäi üle vaid saak pikast pilliroopuhmastikust üles otsida.
Foto: Kristiina Maria Lõoke

Paar viimast aju andsid veel ühe hirve, sedakorda Jüri Mesila käe läbi. Et tugev loom jõudis teha veel ühe jooksuringi, pidi Jüri endale appi paluma tandemi Jürgen Tamm - Terri
Foto: Taivo Villak

Päeva lõpetamise juures sai Rain oma kolmikuga ka pildile võetud. Ikkagi selle päeva rekordimees.
Foto: Toivo Vaik

Ilusa päeva lõpuks kaunis tervitus ilmataadilt ...
Foto: Kristel Hani

Aga me oleme hirvede ja metssigade kohustuse täitmisega umbes poolel teel, põtru on küttida veel kolmandik. Seega tuleb tulla uuesti ja me jätkame 24. oktoobril kogunemisega kell 9. Hiilimisega reeglid samad, kuid meelespidamiseks niipalju, et põtradest on küttida jäänud kaks pulli ja üks vasikas. Ka kõikide pullide sarvereeglid samad.

KOHTUME JAHIL!

16.10.20

Isegi reedel võib näkata

Kas metssiga hakkab tagasi tulema? Lootust on. Toivo Vaik küttis eelmise metssea märtsis 2016, nüüd siis oktoober 2020. Vahepeal võttis katk, kuid üksikud metssead siiski meie meestele aegajalt vahele jäid. Sel nädalal küttis sea veel ka Sergei Skljarenko

Reede ehk 16.oktoober juhtus olema seapäev.

Foto: Olav Etverk

Aeg saaki jaotada. Kes 26. septembril ühisjahist osa võtsid, neil pole peale leiva vaja muud toidumoona kaasa võtta.

Foto: Arne Saagpakk














Niisiis, kodus diivanil külitamine ei anna saaki. Tulge homme, koguneme kell 9. Me ei küti enam põdralehma!

KOHTUME JAHIL!

11.10.20

Nii kõva andmist pole ammu olnud

10. oktoober jääb meie seltsi ajalukku kui üks parematest päevadest. Tööd oli kõvasti, saaki langes hulgi ja nagu ikka, ega siis päev ilma aasimiseta või jahijuttude rääkimiseta lõppu saanud. Lähiümbruses käis Saaremaa ralli ja kõik teed olid politseipatrulle täis. Aga ega see viimane meie mehi-naisi heiduta, meil on seadusekuulekus, kord ja distsipliin nagu FBI akadeemia lõpukursusel.

Nüüdseks on meie kinnistu ka nõuetekohaselt tähistatud: "HIRVE MAAÜKSUS": Et need, kes meie asupaika otsivad, selle ka suurema vaevata üles leiavad.
Foto: Kristel Hani

Aga et midagi segi ei läheks ja blogi mingi värgiga puusse ei pane, seame siinkohal kõik täpse käega kütid rivisse ning paneme nende saagi samasse kohta kirja. Kokku langes saagiks kümme hirve ja kaks põtra. 

Andre Pildre (hirv ja põder), Arne Saagpakk (2 hirve), Taivo Villak (2 hirve), Janis Niit (hirv), Tiit Mägi (2 hirve), Urmas Pildre (hirv), Peep Kuus (hirv ja põder). 

Blogi on saanud palju huvitavaid pilte sellest vingest päevast, mis on tehtud eri aparaatidega eri nurga alt, erinevas valguses, kellaaegadel või tunnete tulvas. Nüüd püüame seda kõike edasi anda koos päevakohaste kommentaaridega.

Taivo Villak saabus koos oma "kaasavaraga" siis kui suurem osa rahvast alles kogunema asus

Ka Janis Niit nahistas omaette ja siis polnud võtta kedagi, kes pildi teeks. Seetõttu on siinkohal vaatamiseks välja pandud lavastatud foto.

Fotod: Toivo Vaik










Samuti tõi oma hirved hommikusest hiilimisest kaasa  Arne Saagpakk. Mehel on täpselt teada, kuhu ta hämarikus sammud seab, et saaki küttida.

Foto: Kristel Hani



Andre Pildre oli varahommikul esimene, kelle sõnum hirvesaagist kaaslaste telefonid luksuma pani. Pilt aga näitab seda, et tublile mehele sellest ei piisanud ja nii ta eelviimasest ajust põdra võttiski.
Foto: Arne Saagpakk

Ega siis isa pojale alla jääda saanud, nii pidi oma tõsiseltvõetavust näitama Urmas Pildre. Ainus asi, mida Urmas kahetses, oli see, et sellest küttimisest ei saanud teha videot, mida oleks veel tulevastele põlvedelegi näidata saanud. "Midagi sellist juhtub jahimehel ainult üks kord elus, ei rohkem," kommenteeris asjaosaline ise. Nimelt "lendas" päris aju lõpus selja taga oleva kära tõttu padrikust meeleheitliku hüppega välja hirv, keda tavaliselt nii suure kiiruse pealt küttida pole võimalik. Urmase sõnul võttis ta optikaristi oma pool meetrit ette ja vajutas päästikule. Seega hüppas hirv ise kuuli ette, tabamus kaela ja kiire lõpp. Väärinuks tõesti jäädvustamist.
Foto: Toivo Vaik

See hirvesaakki oli Tiit Mägil varahommikuse une arvelt ja tuli kaasa jahipäeva avamisele. 

Foto: Aarne Mesila
Kes meist ei teaks, millise kiirusega liigub hirv, kellel ajajad või koer kannul on. Tiit: "Tuli paraja kimaga mulle otse peale ja nii pidin kiiresti reageerima. Kui olin paugu teele pannud, siis oli esimene mõte, et vist lasin vale looma. Et oli noor ja perspektiivikas ja oleks kasvama pidanud jääma. Lähedalt tundus optikas nii suur olevat."
Rõõmsaks läks mehe nägu aga siis kui maas oli tõeline äbarik, nii kehalt kui trofeelt.
Foto: Alar Aavasalu

Päeva üht parimat kütiosavust näitas ka Peep Kuus. Ajust langes mehe jalge ette noor hirvepull, keda ta veel jälgis, et ega saakloom piinle. Sel hetkel jalutas kõrvaloleva jahimehe lähedusse tee peale põder, aga kahjuks vaatas kütt just sel hetkel teisele poole. Viimasel momendil aga Peep märkas, mis toimus ja jõudis veel ka selle uluki saagiks võtta.
Foto: Kristel Hani

"Mahub, mahub," arvasid mehed ja ka seda, et Kaido Teäre maastur on nii kõva tegija küll, et ka sellise suure koorma koju veab. 
Foto: Arne Saagpakk
Kuna kütitud põdrad olid mõlemad noorloomad ehk siis rahvakeeli mullikad, otsustas jahiseltskond üksmeelsest põdrad lihaks jaotada ja hirved töötlemisele saata. Sellel pildil õpetab Kristjan oma pealinlasest noorikule Kairi Eliisabetile, kuidas uluki lihakeha kondistatakse. 



Lihaportsude jagamine on alati päeva lõppakordiks. Veel enne kui koristustoimkond oma tööd tegema hakkab. Igale portsule peab nüüd nime andma jahijuhataja Aarne Mesila. Mis sest, et paljud arvavad, et said loosimisel kõige viletsama portsu omanikuks. Aga seda asjaolu peetakse paratamatuseks ja saatusega lepitakse ning minnakse rõõmsa naeratuse saatel koju... 
Fotod: Toivo Vaik

Aga meil on veel suur hulk tööd ees, et oma kohustustega toime tulla. Nii koguneme järgmiseks ajujahiks 17. oktoobril kell 9. Hiilimijahiga sama nagu eelmiselgi korral, ent lugu seekord selline, et me EI KÜTI ENAM PÕDRALEHMA!

KOHTUME JAHIL!

4.10.20

Ehkki Madis alustas ja Margus lõpetas, oli siiski naiste päev

Esimese põdrajahi hommikul oli rahvas algul elevil, metsad-põllud  hiilijaid täis, kuid pauke ei tulnud ega tulnud. Kas siis  ei toodagi vererõhu tõstmise tarbeks mitte ühtki kütitud põtra kaasa? Kas jääbki päeva alguse ainsaks elevuseks esimene selle hooaja vorstijagamine? Kes sellist asja tahaks uskuda!

Andre: "Kui hiilimisest midagi ei ilmu, tuleb ilmselgelt kehv päev ja õigem on vist minna koju vorstilati kallale nokkima."

Tiit, räägi veel korra, kuidas sa sellise eluka leidsid ja kas sarvede hinnang oli ikka 230 punkti?
Fotod: Kristel Hani

Kui juba Madis Mets kohal, ei siis põdrajaht põdrata jää. Madisel on selle uluki peale kohe eriline tõmme ja siis saadab jahijumalanna talle saagi püssi ette. Avapäeva saak ehk põdravasikas maas ja see uudis võttis kogu jahiseltskonna sumisema.
Foto: Timo Jõeäär

Hommikused jutud räägitud, päevakäsud kätte jagatud, koerad ärevile aetud ja ei siis muud kui ajusse. Seekord võeti ette Viidu kant, mis on üldjuhul näidanud end hirvesahvrina. Ja ei tulnudki kaua oodata, selle aasta esimese ajujahi saagi tegi Kerli Mägi, küttides hirvevasika.

Kerli: "Nii harva kui ma kodukanti jahile pääsen. Kas tõesti minu päev?"
Foto: Neeme Õige

No mis sa ütled? Järgmisest ajust välja jooksvat põdravasikat jummisid korraga nii Kerli Mägi kui Kristiina Lõoke. Naiste päev oli tõesti alanud.

Foto: Tiit Mägi.



















Möödus vaid paarkümmend sekundit ja samast kandist algas uus lahing. Ei, ärgu lugeja arvaku, et naiskütid tülli pöörasid ja suurest pingest salves olevad paugud vastu taevast lasid. Meeskonnana töötavad naised tegid veel ühe saagi, seekord põdralehma. Mõnus oli kuulda raadiojaamast elevil naiselikku häält, et maas on  põdravasikas ja -lehm. Veelkord kirjutame siia rohelisele taustale nimed Kristiina Lõoke ja Kerli Mägi.

Foto: Arne Saagpakk



Mingil ajal tuleb teha ka pisut puhkepausi. Kes nosib sel ajal leivakotis, kes jutustab oma viimasest jahielamusest, kes kannab abikaasale telefonitsi ette jahi kulgemisest. Aga sellele pildile jäi Margus Mäeorg, kes omal viisil sel hetkel jahiõnne tegi. Palved mõjusid ja mehe saagiks langes õhtuses ajus hirvelehm, kelle pihta läks selle päeva viimane pauk.

Sai hästi aru, et liiklusmärgist edasi on kilomeetri ulatuses üle tee minek riskantne.
Fotod: Kristel Hani

Ja ega seegi veel kõik polnud. Päeva lõpuajust küttis metssea meil külas olnud Andres Lillemäe, kes suurest õnnest unustas end koos saagiga jäädvustamast. Tavaliselt lähebki meil nii, et ega külalist ilma jätta tohi. Las puhub toru suitsuseks, siis on kodus püssi nühkides midagi Saaremaa jahilkäigust meenutada.

Meie mees "Havannas". Õhtuks saabus blogi meilboksi pilt ja tervitus Viljandimaalt, kus peab jahti meilt tuule tiibadesse saanud Tarmo Lihulinn. Ta tervitab kõiki Kärla jahimehi, jälgib hoolega blogist meie tegemisi ja lubab sobival ajal jahikülaliseks tulla. Lisab tervitusele pildi enda selle päeva trofeesaagi ehk 3+5 kühvelsarvedega põdrapulliga. 


Algus tehtud ja igati tubli päev oli. Aga see oli tõepoolest ainult algus. Meil seisab ees pikk jahihooaeg ja selle jätkamiseks koguneme 10.oktoobril kell 8.30. Kes soovib teha varahommikust hiilimisjahti, see peab kindlasti võtma eelnevalt kontakti esimehega. Muud tingimused samad, mis kehtisid eelmisel laupäeval.

KOHTUME JAHIL!

1.10.20

Nädal veeres põdrajahi poole

Ehkki meil ühtki põtra kütitud pole, on aeg selleks käes. Kes pole veel üle-eelmist lugu teist korda vaadanud, see teadku, et põtrade küttimise suhtes on muutus. Nii et tuleb üle kaeda, siis on selge.

Viimane saabunud pilt septembrikuu jahist. Sergei Skljarenko oma kütitud hirvevasikaga.

Foto: Andre Pildre.








Anname edasi ka Saare Uluki teadaande:

Alates 03.10-15.12.2020. toimub Saare Ulukis  ulukite vastuvõtt järgmiselt:
 
E- R   8.00-12.00
L- P   16.00-20.00
Vastuvõtu telefon on:  5300 9177.
 
Sellest nädalavahetusest alustame ka ulukite transpordiga.
Kui peale edukat ajujahti olete otsustanud ulukid meie transpordiga saata Saare Ulukisse, siis oleksime tänulikud kui informeerite sellest autojuhti võimalikult varakult.
See aitab paremini planeerida veoringe ja säästab ka Teie aega.
Ulukite transpordi telefon on 5383 66 99.
Transporditavad ulukid peavad olema nülgimata, terve kerega, millel on siseelundid, pea ja jalad eemaldatud.
Ulukite transport on tasuta.
 
Lisainfo ulukite kokkuostu ja teenustööde kohta: https://saareuluk.ee/jahimehele/
Jätkuvalt saab ka lisainformatsiooni telefonil: 5055 994.
 
Tuletan veel meelde et endiselt on nõutud iga ulukiga kaasa "Deklaratsioon uluki esmakontrolli kohta".
 
Kuna üldine olukord on alates kevadest natuke muutunud, siis palume ettevõttesse tulles vastuvõtu alas viibida korraga ainult 1 inimene, see kes uluki kohale transportis.
Kui tekib ooteaeg, siis palume vastuvõttu ootavatel jahimeestel vastuvõtu alasse mitte koguneda.
Vastuvõtu alas palume enne vastuvõtjaga suhtlemist desinfitseerida käed, suhtlemisel hoiame distantsi. Haigusnähtudega palume ettevõttesse mitte tulla.
 
Palun edastage see info kindlasti ka jahimeestele.
 
 
Tervitades

 

Mihkel Tarvis

OÜ Saare Uluk tegevjuht

tel: +372 505 5994

e-mail: info@saareuluk.ee

internet: www.saareuluk.ee



Andre Pildre avastas pikutava hirvepulli ja pidi ca 200 m kaugusel ootama, et see tegudele hakkakas. Ja asi õnnestuski.


Pildi tegi Jürgen Tamm.
















KOHTUME JAHIL!