Meie jahimehed ei puhka isegi suvel mitte. Mandrimaal möllava seakatku hirmus on meilgi kärssade elu kibedaks tehtud, maas on neid tänase seisuga 76. Selles liinis käib töö hoolega. Ka sokkudele on säru tehtud, hirvedega läks asi alles lahti, esimesed kaks on juba jahekambris. Just ajujahi tarbeks ongi vaja aegajalt metsateid ja sihte puhastada, teadagi, hirv ei jookse ajust välja, vaid enamasti "lendab". Võsatalgutest on saanud meie üks tugevamatest traditsioonidest, kus osalejaid on alati. Ka seekord oli rahvast parasjagu.
Väge täis rahvas ootab korraldusi.
Selle päeva muljeid jagab blogile Kristel Hani. Ise on ta võtnud osa kõikidest seni toimunud üritustest.
Hommik nagu iga teinegi. Õnneks oli ilmataat meie poolel ja andis tuult ning mõistlikud kraadid töö tegemiseks. Kogunenud oli 15 talgulist. Päev algas plaanide paikapanemisega. Võsaniitjad läksid sihte, saagide ja muude vägevamate lõikajatega mehed kolmanda tee äärt puhastama.
Igat masti lõikajad hakkasid tegutsema.
Tehtud sai Käära poolsest otsast kuni Lümanda meeste sooni, Kopra kurv sai palju laiema vaatevälja. Mehed, kes seal varasemalt kütiliinil olnud, teavad, et isegi looma näha oli juba keeruline, liiati veel siis kui valiklaskmist toimetama peab. Nüüd näeb see välja nagu küttimise peatänav.
Enne ja nüüd...
Peamine tööaegne kaubaartikkel oli puhas joogivesi, seda kulus tublisti. Kulutatud vee hulk on teatavasti pöördvõrdeline tehtud töö hulgaga. Sellest väitest saab aimu, kuipalju kehadest vedelikku välja higistati. Kella kahe paiku päeval said eesmärgid täidetud ja ees ootas kogunemine Jahilossi.
Ükski talgupäev ei lõpe ilma lõunasupita.
Lisaks päevasupile hankis Aarne Mesila Kihelkonna kondiitritelt imemaitsvaid pontšikuid. Omamoodi tegija oli Neeme Sinimeri, tema alustas ja lõpetas päeva nii, et teda ei saadud isegi supile kutsumiseks kätte. Nii visa töömees oli, et ei raatsinud tööd pooleli jätta.
Pilte saatsid Kristel Ja Arne.
UUTE KOHTUMISTENI!
