12.10.25

11.oktoober kujunes pullitegemise päevaks.

Hommikust kuni ennelõunani tundus, et Diana on kusagil teistel jahimaadel ja meid maha jätnud. Seda siiski juhtub, sest ka muudes paikades tegutsevad jahimehed ajavad saaki taga. Olgu küll, et tegemist on jahijumalannaga, ei jõua temagi koguaeg kõikjale.

Kask tukkus metsaserval...




Teadagi on ju jahimehed suured loodusesõbrad ja nii need tunnid möödusid sügisvärve imetledes. Et päev päris üksluiseks ei muutuks, saadeti lisaks värvikirevusele meile vaatamiseks muidki kohalikke väärtusi. Nähti metskitsi ja sokkusid, keda me ajust ei küti. Kellegi lähedal tegi oma siksakke noor jänku, nähti veel rebaseid, ka üks unesegune mäger käis korraks kütiliini servas testimas, millisest saagist need punasesse riietatud tegelased huvitatud on. Seisis, vaatas pisut ringi ja tatsas haigutades oma uru poole tagasi. Suvi on läbi, aeg uni silmile lasta. Eks kevadel vaatab edasi...

Anderol oli telefonis koguni video soos jooksvast priskest hundist, keda ta oli kohanud. See tekitas omakorda mõtteid, kus on siis põdrad, hirved, metssead kuni...

...kuuldi, et kellelgi oli põhjust päästikule vajutada. Pisikese ajaintervalli järel selgus, et täpse käega Gert Aavasalu oli rajalt maha võtnud suurepärase peaehtega hirveisanda.


Järgmisest ajust tabasid Andero Saimre ja Priit Kuus kahepeale tõelise "nukitsamehe". Asi tegi mõlemale niipalju nalja, et koos saagiga pilditegemisest keelduti. Et jahihuvilisel mulje kaduma ei lähe, saab pilt hirvenukkidest siiakohta ikkagi välja pandud.

Nagu varasematest jahiaastatest teada, pole keskkonnainspektoritel Kärla jahimaadele töist asja olnud. Nad on käinud meil vaid juttu puhumas ning meeldivaid inimesi ja nende jahivarustust vaatlemas. Julgelt võib öelda seda, et ka töö- ja puhkeajast kinni pidamist kontrollivatel ametnikel pole mõtet tulla. 

On töö...

                                         ...on puhkeaeg

Siiski läks päev pullitegemise tähe all edasi. Piiksarvedega isendi võttis rajalt maha Taivo Villak.

Nüüd arvati üksmeelseslt, et teeme veel korraks pulli ja paneme ühe aju veel käima! Pandigi ja nähti ajust välja jooksmas päris ilusat perspektiivseste arenevate sarvedega noorukieas pulli. Teadagi, meie sellist looma ei küti. Las kasvab ja areneb kellegi saagiks tulevikus. Nüüd oli tõesti aeg oma asjad kokku pakkida ja jahimajja suunduda.
Pilte saatsid Andero, Gert, Taivo ja Toivo

Järgmine jaht toimub 18. oktoobril kogunemisega kell 8.30. Kui kellelgi on veel viitsimist enne seda kellaaega kusagil toimetada, võtku ühendust selle päeva jahijuhataja Aarne Mesilaga. 

9.10.25

Mõnusaid pilte Janise pildimasinatest.

 Janis Niit on jahimees, kes oskab lisaks jahipidamisele lugu pidada ka loomade vaatlemisest. Kui ise kohal ei juhtu olema, saab kauneid hetki rajakaamerast välja pigistada. Ta on varemgi oma jäädvustustega meie blogi sisu atraktiivsuse tõstmisele kaasa aidanud. Paljud ulukid on talle juba nii omaseks saanud, et ta on neile lausa nimed pannud. Ta soovib, et ka jahikauged inimesed teaksid, milliseid hetki looduses liikudes nautida saab. Siit soovitus: minge metsa!

Paul Põder mõtles, et paneks õige lähmaka soola! Süda okste söömisest kuidagi vesiseks läinud.


Jälle see kaamera pildistamas! Loodame, et tal vähemalt aku tühjaks saanud on.

Eks nuputage, milline osa minust sellele pildile jäänud on.

Ega pereema Pauliine suugi seinapragu ole. Aga kord on juba selline, et ega enne tohi kui peremees oma limpsimised ära teinud on.

Sellest on viis aastat umbes, kui satuti Ida-Saaremaale tööobjektile sõites väga haruldase vaatepildi peale. Võib arvata, et ega põtra jälitaval karul tema suhtes just häid mõtted peas olnud. Aga põdra nahk sai seekord päästetud, sest karu ehmus autost  ja läks tuldud teed tagasi.

Väsimatu Otto Orav sehkendamas. Tema on ideaalne infoallikas, sest jälgib kogu metsas toimuvat ja jätab kõik meelde.

Praegu on metsades sügise kauneim aeg, vaatamist on kõikjal, kuhu silm ulatub. Kui veab, näeb mõnda huvitavat lindu või loomagi. Veelkord: 

MINGE METSA!

6.10.25

Vanad traditsioonit töötavad - tubli saagipäeva alus!

Esimene ajujahi päev algas just nii nagu pidigi algama. Eks jahimeestel on teatud kiiksud, millest on välja kujunenud omamoodi dogmad. Nii ka sellel hommikul. Tuleb vaid õigeid märke lugeda osata.

Jahijuhataja Arne pidas uue ajujahi perioodi alguse puhul pisut pikema kõne. Muu hulgas said taas ette loetud ohutussõnad, sest meie hulgas oli ka uusi inimesi. Vanadel tegijatel on need käsulauad juba peas, ent üle kordamine ei tee kunagi paha. Jahiliste rivi oli nii pikk, et pidi kaks pilti tegema.
















Seltskonnale anti veel teada, et Taivo Villak on hommikusel hiilimisjahil põtra tabanud. See ootas alles teepervel äratoomist.


Lisaks küttidele ja ajajatele olid seltskonda tulnud ka jahikoerad. Olid vanad ja tuttavad tegijad, ent heameel on selle üle, et jahikoerte pidamine võtab üha hoogu ja uusi "õpilasi" lisandub iga hooajaga. Kes neist ametisse pidama jääb, seda näitab ära esimene hooaeg. Senised tulijad on kõik oma tuleristsed läbi teinud ja ilusasti pidama jäänud.

Hei, pole sind varem näinud. Mis su nimi on ja kelle oma sa oled?


Nagu juba eespool öeldud, on hulk jahimärke, mis ennustavad, kuidas hooaeg kulgema hakkab. Neid mindi otsima esimesse ajusse, mille tulemus võib kogu hooajale määravaks saada.

No ja oligi esimene aju tühi! See oli muidugi hea märk. Aga pikalt sellist asja endale lubada ei saa, tuleb üles leida need kohad, kus saak ootab.


No vaata, kuhu saak maha potsatas. On jama, päev alles ees, aga saapad juba vett täis.

Jaanika Kinks alustas, Riivo Mesila lõpetas. Et leinajaid ei jääks, võttis Jürgen Tamm rajalt maha selle emme järglase.

Põdra küttimisega on asi nüüd nii kaugel, et koos hiilimistest saadud saagiga on pool põdrakohustusest realiseeritud. Kas aga edasi sama libedalt läheb, näitab aeg. Tundub, et selle uhke looma asurkond on pisut kosunud, aga rõõmu tundmiseks pole vist veel õige aeg. Seega asusime kõik hirverindele, sest nende küttimise kohustus on üüratu.

Pealelõunane aeg kuluski puhtalt hirvede küttimisele. Alguses oli jällegi tühi aju, aga päeva viimasest võeti kohe viis isendit. Küllap satuti õigesse kohta. Natuke pani imestama asjaolu, et kogu tegusa päeva jooksul ei näinud mitte keegi metssigu. Aga ju on intensiivne üksikjaht nende ridu kõvasti kokku tõmmanud. Praeguseks on langenud kärssninasid 130 ümber.

Rain Mesila omas elemendis. Seekord trofeeks "riidenagi".

Pulksarvepaari tegi enda kollektsiooni lisamiseks ka Arne Saagpakk.

Hirve võttis saagiks ka Priit Kuus, sellest kahjuks jäädvustust ei ole. Aga päeva lõpetamise paugud tegi Tiit Kuus, kes võttis kahekordse.

Sellega sai esimene ajupäev tehtud, saak oli korralik. Võis igati rahule jääda. Päeva lõpp oli tihe, saak tuli esmaseks töötlemiseks jahimajja viia ja üleandmiseks korda panna. Hirved hakkasid samal õhtul mandrimaale liikuma, põtru me ära ei anna, vaid need saavad oma töötluse pühapäevasel lihatalgul.

Nüüd siis tuleb lugu järjekordsest talgupäevast.

Ka varasematel aastatel oleme läinud seda teed, et see napp põdrasaak, mis meile laekub, läheb jahimeeste sügavkülmikutesse fileena või hakklihana. Mis saab jõululauale veel uhkemaks roaks kui põdrapraad või -kotletid.
Vaatamata eelmise päeva rassimisele tuli ka nüüd korralik rahvahulk kohale. Oli tööd, oli jahilugusid, räägiti anektoote ja osaleti mõnusas seltskonnaelus. Igatahes sai saak töödeldud, jagatud ja ruumid koristatud. Rahule jäid kõik, kes selle ürituses end osaliseks olid teinud. Paneme siia mõned pildid, et neist hetketest pisut ülevaadet saada. 
Nende päevade pilte plõksisid teha Riivo M., Kristel, Viivika, Rain ja Toivo. Pilte oli nii palju, et blogil oli valikut päris raske teha. Aga kahjuks kõiki panna ei saanud, sest võib tõesti juhtuda see, et internet saabki täis. Nii et hoiame ruumi järgmisteks kordadeks. 






Järgmiseks ajujahiks koguneme 11.10 kell 8.30. Jahti juhib taas Arne. Kui on soovijaid, kes tahavad varahommikul hiilida, andke tuld! Aga eelnevalt peab olema olnud ühendus jahijuhatajaga. Vabalt küttimiseks on kõik metssead ja hirved. Lasta on ka 1 põdrapull, 1 põdralehm ja 2 põdravasikat. Kui põdra lehm või pull langenud, tuleb see kohe panna teatena meie ühisesse messengeri ja sellega on seda liiki uluki küttimine lõppenud. Loomulikult tuleb saata mistahes looma küttimisest sõnum ka jahijuhatajale, kes loa maha kannab. Siis on õigus hakata saagiga toimetama.


KOHTUME JAHIL!