Kehva ilma kiuste...

Varane hommik ei tõotanud midagi head. Paksu udu tõttu ei pääsenud valgus tegutsema isegi siis kui kellaosutid seda juba lubanud oleks. Udu läks taspisi üle seenevihmaks, mis tagas vähemalt nähtavuse.

Ilm selline kui on, hall ja sinna ei saa parata midagi.

Ega seltskonna suurusega saanud eriti uhkustada, aga eks kohale olid tulnud ikka need, kes on jahimaadel käinud läbi märja võsa, ulpinud soodes või mõõtnud kraavipõhjade sügavusi. Loomulikult ei taha me siinkohal nuhelda neid, kes pidid märjast jahipäevast eemale jääma töökohustuste tõttu või mistahes muudel põhjustel. Nemad said kaasa elada meie messengeri gruppi jälgides. Vaatamata keerulistele oludele hakkas sinna algusest peale häid uudiseid lisanduma. Meile halastati ka sellega, et tavalise tühja aju asemel anti kohe esimesest saaki. Päeva algus tõotas midagi positiivset.

Aju oli vaevalt poole peal kui käis esimene pauk. Täpne lask võttis saagi maha tabamuse saamise paigas. Pildil õnnelik kütt Rein Maimann.

Minut vahet ja kärgatas järgmine tubli matsuga lask. Kaido Teär andis eetrisse teada, et tema juurde langes saagina pulksarveline.

Kui aju välja oli saanud, koguneti nagu tavaliselt saagi juurde, et suruda snaiperite kätt ja olla abiks kõige esmase töötlemise juures. Samas oli märgata, et meie kaks tublit koera ei olnud ajust välja tulnud ja tundus, et neil on metsas veel tegemist vaatamata asjaolule, et mingit haavatud ulukit sinna ei ole jäänud. Mida aeg edasi, seda valjemaks klähvimine metsas läks.

Eemalt tundus, nagu koerad peaksid metsas valmisdebatti, kumb tegelane ägedam on. Sõnavõtud muutusid järjest valjemaks, kuid sellisena asi ei tundunud, et nad omavahel solvanguid pilluks nagu poliitikutel kombeks on. Ega jäänudki muud üle kui üks noorematest meestest saadeti uuesti padrikusse uurimaks, mis seal täpselt toimub. Kümnekonna minuti pärast oli kuulda lasku ja teadet kõrvaklappi, et põdrapull on  kütitud.

Tundus küll pisut uskumatu, aga Mörri ja Porka olid suutnud metsas kinni pidada täies elujõus noore põdrapulli. Kogu selle keskustelu lõpetas Rain Mesila täpselt antud lasuga.

Vaatamata seenevihma asendumisele pärisega, ei jäänud ka nüüd saak tegemata. Õiget marki looma võttis karja hulgast maha jahijuhataja Arne Saagpakk.

Nüüd polnud vihmast enam miskit. Kuna kõik olid nii märjad nagu nende varustus seda lubas, otsustati edasi panna. Jahikoeraks pürgiv nooruk Maru oli teiste koerte tublidusest nii väge täis, et tahtis ka ennast proovile panna. Tuleks vaid ajukäsk juba kiiremini!

Nii kui koerahakatis metsa sai, läks kohe lahti ka tige klähvimine. Mõni minut hiljem käis pauk ja äbariksarvedega pull oli Aarne Mesila saagiks langenud.

Vahepeal toimetas Smoki koos oma peremehega aju teises otsas, leidis uluki ning ka sealt tuli saak. Madis Mets tabas põdralehma. No on alles päev!

Päeva lõpetas Kaljo Lihulinn hiiglasliku metskuldi küttimisega. Kõik vanad ja paljunäinud jahimehed raputasid pead kui seda giganti nägid.

Peale jahilossi jõudmist oli tunne, et viimane saak tuleb kaalule panna. Veidike verd kaotanuna kaalus loom 183 kilo! Oli, mida ilmetleda.

Kui töötlemisruum säras puhtusest, oli aeg hakata uusi plaane tegema. Lepiti kokku, et jätkuvalt kogunetakse kell 9 1. novembri hommikul. Jahti juhib taas Arne Saagpakk ja kui keegi soovib varahommikul kusagil tiirutada, siis tingimused on samad nagu eelmistel kordadel.h

Jätkuvalt soovime kõik, et ilm oleks PILTILUS!

Pilte saatsid Neeme, Tiit M., Toivo, Arne, Madis, Kristel ja Riivo M.

KOHTUME JAHIL!

Hoogne algus tõi tegusa päeva.

 Kui viimased jahilised jahilossi juurde jõudsid, oli päeva kavandamine juba alanud. Kohale oli tulnud ka Urmas Pildre, kes andis teada paigast, kus ta nägi varahommikul rohkem kui kümnepealist hirvekarja. Siis polnud enam aega pikemaks jutuks, minutiga pandi käsulauad paika ja minek!

Nii kaunist hommikut ei saa ju tühja lasta.

Mis kõige tähtsam, luureandmed pidasid! Korraga oli meie kohale kogunenud terve seltskond jahi- ja õnnejumalaid. Lahing sai vägev, pauke käis mitmest kandist ja tabamuse said neli hirve. Seekord olime kokku leppinud, et iga päev ei pea pullitegemine olema ja päeva lõpuks selgus, et maha ei ole jäänud ühtegi sarvikut.

Teeme nüüd siinkohal väikese päevakokkuvõtte tulemustest, sest kogusaak oli tuumikas. Kokku sai metsades vähemaks 7 hirve ja 4 metssiga. Esimesest ajust tegi trio Neeme Õige, kes suutis tema suunas jooksnud karjast maha võtta järjest kolm hirve. Omamoodi trio tuli ka Rain Mesila saagist, kes tabas kokku kolm põrsakest. Teisest ajust ühe, viimasest kaks. Veel said selle päeva täpse tabamuse teinud küti austava nimetuse Tiit Ennemuist, Timo Jõeäär, Ragnar Kane, Arne Saagpakk ja Tiit Kuus hirvede ning Hans Teder metssea tabamisega. Rabelemist jätkus omajagu, sest palju neid juhuseid ikka on, kus saak teeveerele maha kukub. Enamasti jätkub kusagilt tihnikust välja sikutamist tundideks. Aga hakkama saadi ja tööindu jätkus. Stiimuliks lõbus aasimine ja kaaslaste tunnustus vaeva nägijatele.

Kui tirimised tiritud ja higine turjanahk väikese tahendamise saanud, läks töösse uus plaan. Meie keeles Sülla tagune on paik, mis alati saaki annab. Koht, kus on tavaliselt esindatud kogu meie metsade fauna. Sinna ka suunduti.

Ei läinud pikalt kui paugud kajama hakkasid. Neid võimendasid omakorda kõrgrõhust tingitud tuulevaikne, päikseline ja selgesinise taevaga ilm. See andis igale relvast tulnud matsule piisava kaja. Pisut kaugemalt lasketiirust oli selgelt kuulda ka kaitseliidu meeste relvatäristamist. Kõik kokku andis välja ühe paraja lahingu helistiku. Meie õnneks oli tegemist rahuaegse müraga, mida paljudes maailma paikades toimuva tõttu selliselt nimetada ei saa.

Seajaht sai alguse just selliselt.

Edasiseks päeva kirjeldamiseks siseneme korraks meie töötlemisruumi, et anda väike ülevaade ka seal toimuvast. Päevasaaki valmistatakse ette külmkambrisse panemiseks, kust see millalgi liigub edasi töötleja külmikautosse. 

OLGE HOIATATUD, JÄRGNEVAD PILDID VÕIVAD OLLA HÄIRIVAD! 

Neeme oma trioga.

Timo on jahimajas tegutsedes alati kibe käsi.

Hans tunneb rõõmu seakarja juhi tabamisest.

Aga sipelgate jätkuv sebimine ennustab meile ka järgmist ilusa ilmaga jahipäeva.

Oli väsitav päev, mis üldjuhul lõpeb jahimeestel koduse saunaga. Seal saab kogu päeva sündmustiku mõtetes uuesti peast läbi lasta ja teha uusi plaane järgmisteks jahipäevadeks. Ja muidugi jahiõnne ka.

Pilte tegid Kristel ja Toivo.

Noor jahikoer Maru oli päevast nii väsinud, et teda muu enam ei huvitanud. Saaks vaid unemaale.

Järgmine ühine ajujaht toimub 25.oktoobril kogunemisega kell 9. Selle päeva jahti juhib Arne Saagpakk. Lubatud on ka varahommikune hiilimisjaht eelneva kokkuleppe alusel.

KOHTUME JAHIL!

11.oktoober kujunes pullitegemise päevaks.

Hommikust kuni ennelõunani tundus, et Diana on kusagil teistel jahimaadel ja meid maha jätnud. Seda siiski juhtub, sest ka muudes paikades tegutsevad jahimehed ajavad saaki taga. Olgu küll, et tegemist on jahijumalannaga, ei jõua temagi koguaeg kõikjale.

Kask tukkus metsaserval...

Teadagi on ju jahimehed suured loodusesõbrad ja nii need tunnid möödusid sügisvärve imetledes. Et päev päris üksluiseks ei muutuks, saadeti lisaks värvikirevusele meile vaatamiseks muidki kohalikke väärtusi. Nähti metskitsi ja sokkusid, keda me ajust ei küti. Kellegi lähedal tegi oma siksakke noor jänku, nähti veel rebaseid, ka üks unesegune mäger käis korraks kütiliini servas testimas, millisest saagist need punasesse riietatud tegelased huvitatud on. Seisis, vaatas pisut ringi ja tatsas haigutades oma uru poole tagasi. Suvi on läbi, aeg uni silmile lasta. Eks kevadel vaatab edasi...

Anderol oli telefonis koguni video soos jooksvast priskest hundist, keda ta oli kohanud. See tekitas omakorda mõtteid, kus on siis põdrad, hirved, metssead kuni...

...kuuldi, et kellelgi oli põhjust päästikule vajutada. Pisikese ajaintervalli järel selgus, et täpse käega Gert Aavasalu oli rajalt maha võtnud suurepärase peaehtega hirveisanda.

Järgmisest ajust tabasid Andero Saimre ja Priit Kuus kahepeale tõelise "nukitsamehe". Asi tegi mõlemale niipalju nalja, et koos saagiga pilditegemisest keelduti. Et jahihuvilisel mulje kaduma ei lähe, saab pilt hirvenukkidest siiakohta ikkagi välja pandud.

Nagu varasematest jahiaastatest teada, pole keskkonnainspektoritel Kärla jahimaadele töist asja olnud. Nad on käinud meil vaid juttu puhumas ning meeldivaid inimesi ja nende jahivarustust vaatlemas. Julgelt võib öelda seda, et ka töö- ja puhkeajast kinni pidamist kontrollivatel ametnikel pole mõtet tulla. 

On töö...

                                         ...on puhkeaeg

Siiski läks päev pullitegemise tähe all edasi. Piiksarvedega isendi võttis rajalt maha Taivo Villak.

Nüüd arvati üksmeelseslt, et teeme veel korraks pulli ja paneme ühe aju veel käima! Pandigi ja nähti ajust välja jooksmas päris ilusat perspektiivseste arenevate sarvedega noorukieas pulli. Teadagi, meie sellist looma ei küti. Las kasvab ja areneb kellegi saagiks tulevikus. Nüüd oli tõesti aeg oma asjad kokku pakkida ja jahimajja suunduda.

Pilte saatsid Andero, Gert, Taivo ja Toivo

Järgmine jaht toimub 18. oktoobril kogunemisega kell 8.30. Kui kellelgi on veel viitsimist enne seda kellaaega kusagil toimetada, võtku ühendust selle päeva jahijuhataja Aarne Mesilaga. 

KOHTUME JAHIL!

Mõnusaid pilte Janise pildimasinatest.

 Janis Niit on jahimees, kes oskab lisaks jahipidamisele lugu pidada ka loomade vaatlemisest. Kui ise kohal ei juhtu olema, saab kauneid hetki rajakaamerast välja pigistada. Ta on varemgi oma jäädvustustega meie blogi sisu atraktiivsuse tõstmisele kaasa aidanud. Paljud ulukid on talle juba nii omaseks saanud, et ta on neile lausa nimed pannud. Ta soovib, et ka jahikauged inimesed teaksid, milliseid hetki looduses liikudes nautida saab. Siit soovitus: minge metsa!

Paul Põder mõtles, et paneks õige lähmaka soola! Süda okste söömisest kuidagi vesiseks läinud.

Jälle see kaamera pildistamas! Loodame, et tal vähemalt aku tühjaks saanud on.

Eks nuputage, milline osa minust sellele pildile jäänud on.

Ega pereema Pauliine suugi seinapragu ole. Aga kord on juba selline, et ega enne tohi kui peremees oma limpsimised ära teinud on.

Sellest on viis aastat umbes, kui satuti Ida-Saaremaale tööobjektile sõites väga haruldase vaatepildi peale. Võib arvata, et ega põtra jälitaval karul tema suhtes just häid mõtted peas olnud. Aga põdra nahk sai seekord päästetud, sest karu ehmus autost  ja läks tuldud teed tagasi.

Väsimatu Otto Orav sehkendamas. Tema on ideaalne infoallikas, sest jälgib kogu metsas toimuvat ja jätab kõik meelde.

Praegu on metsades sügise kauneim aeg, vaatamist on kõikjal, kuhu silm ulatub. Kui veab, näeb mõnda huvitavat lindu või loomagi. Veelkord: 

MINGE METSA!

Vanad traditsioonit töötavad - tubli saagipäeva alus!

Esimene ajujahi päev algas just nii nagu pidigi algama. Eks jahimeestel on teatud kiiksud, millest on välja kujunenud omamoodi dogmad. Nii ka sellel hommikul. Tuleb vaid õigeid märke lugeda osata.

Jahijuhataja Arne pidas uue ajujahi perioodi alguse puhul pisut pikema kõne. Muu hulgas said taas ette loetud ohutussõnad, sest meie hulgas oli ka uusi inimesi. Vanadel tegijatel on need käsulauad juba peas, ent üle kordamine ei tee kunagi paha. Jahiliste rivi oli nii pikk, et pidi kaks pilti tegema.

Seltskonnale anti veel teada, et Taivo Villak on hommikusel hiilimisjahil põtra tabanud. See ootas alles teepervel äratoomist.

Lisaks küttidele ja ajajatele olid seltskonda tulnud ka jahikoerad. Olid vanad ja tuttavad tegijad, ent heameel on selle üle, et jahikoerte pidamine võtab üha hoogu ja uusi "õpilasi" lisandub iga hooajaga. Kes neist ametisse pidama jääb, seda näitab ära esimene hooaeg. Senised tulijad on kõik oma tuleristsed läbi teinud ja ilusasti pidama jäänud.

Hei, pole sind varem näinud. Mis su nimi on ja kelle oma sa oled?

Nagu juba eespool öeldud, on hulk jahimärke, mis ennustavad, kuidas hooaeg kulgema hakkab. Neid mindi otsima esimesse ajusse, mille tulemus võib kogu hooajale määravaks saada.

No ja oligi esimene aju tühi! See oli muidugi hea märk. Aga pikalt sellist asja endale lubada ei saa, tuleb üles leida need kohad, kus saak ootab.

No vaata, kuhu saak maha potsatas. On jama, päev alles ees, aga saapad juba vett täis.

Jaanika Kinks alustas, Riivo Mesila lõpetas. Et leinajaid ei jääks, võttis Jürgen Tamm rajalt maha selle emme järglase.

Põdra küttimisega on asi nüüd nii kaugel, et koos hiilimistest saadud saagiga on pool põdrakohustusest realiseeritud. Kas aga edasi sama libedalt läheb, näitab aeg. Tundub, et selle uhke looma asurkond on pisut kosunud, aga rõõmu tundmiseks pole vist veel õige aeg. Seega asusime kõik hirverindele, sest nende küttimise kohustus on üüratu.

Pealelõunane aeg kuluski puhtalt hirvede küttimisele. Alguses oli jällegi tühi aju, aga päeva viimasest võeti kohe viis isendit. Küllap satuti õigesse kohta. Natuke pani imestama asjaolu, et kogu tegusa päeva jooksul ei näinud mitte keegi metssigu. Aga ju on intensiivne üksikjaht nende ridu kõvasti kokku tõmmanud. Praeguseks on langenud kärssninasid 130 ümber.

Rain Mesila omas elemendis. Seekord trofeeks "riidenagi".

Pulksarvepaari tegi enda kollektsiooni lisamiseks ka Arne Saagpakk.

Hirve võttis saagiks ka Priit Kuus, sellest kahjuks jäädvustust ei ole. Aga päeva lõpetamise paugud tegi Tiit Kuus, kes võttis kahekordse.

Sellega sai esimene ajupäev tehtud, saak oli korralik. Võis igati rahule jääda. Päeva lõpp oli tihe, saak tuli esmaseks töötlemiseks jahimajja viia ja üleandmiseks korda panna. Hirved hakkasid samal õhtul mandrimaale liikuma, põtru me ära ei anna, vaid need saavad oma töötluse pühapäevasel lihatalgul.

Nüüd siis tuleb lugu järjekordsest talgupäevast.

Ka varasematel aastatel oleme läinud seda teed, et see napp põdrasaak, mis meile laekub, läheb jahimeeste sügavkülmikutesse fileena või hakklihana. Mis saab jõululauale veel uhkemaks roaks kui põdrapraad või -kotletid.

Vaatamata eelmise päeva rassimisele tuli ka nüüd korralik rahvahulk kohale. Oli tööd, oli jahilugusid, räägiti anektoote ja osaleti mõnusas seltskonnaelus. Igatahes sai saak töödeldud, jagatud ja ruumid koristatud. Rahule jäid kõik, kes selle ürituses end osaliseks olid teinud. Paneme siia mõned pildid, et neist hetketest pisut ülevaadet saada. 

Nende päevade pilte plõksisid teha Riivo M., Kristel, Viivika, Rain ja Toivo. Pilte oli nii palju, et blogil oli valikut päris raske teha. Aga kahjuks kõiki panna ei saanud, sest võib tõesti juhtuda see, et internet saabki täis. Nii et hoiame ruumi järgmisteks kordadeks. 

Järgmiseks ajujahiks koguneme 11.10 kell 8.30. Jahti juhib taas Arne. Kui on soovijaid, kes tahavad varahommikul hiilida, andke tuld! Aga eelnevalt peab olema olnud ühendus jahijuhatajaga. Vabalt küttimiseks on kõik metssead ja hirved. Lasta on ka 1 põdrapull, 1 põdralehm ja 2 põdravasikat. Kui põdra lehm või pull langenud, tuleb see kohe panna teatena meie ühisesse messengeri ja sellega on seda liiki uluki küttimine lõppenud. Loomulikult tuleb saata mistahes looma küttimisest sõnum ka jahijuhatajale, kes loa maha kannab. Siis on õigus hakata saagiga toimetama.

KOHTUME JAHIL!