Janis Niit on jahimees, kes oskab lisaks jahipidamisele lugu pidada ka loomade vaatlemisest. Kui ise kohal ei juhtu olema, saab kauneid hetki rajakaamerast välja pigistada. Ta on varemgi oma jäädvustustega meie blogi sisu atraktiivsuse tõstmisele kaasa aidanud. Paljud ulukid on talle juba nii omaseks saanud, et ta on neile lausa nimed pannud. Ta soovib, et ka jahikauged inimesed teaksid, milliseid hetki looduses liikudes nautida saab. Siit soovitus: minge metsa!
Paul Põder mõtles, et paneks õige lähmaka soola! Süda okste söömisest kuidagi vesiseks läinud.
Jälle see kaamera pildistamas! Loodame, et tal vähemalt aku tühjaks saanud on.
Praegu on metsades sügise kauneim aeg, vaatamist on kõikjal, kuhu silm ulatub. Kui veab, näeb mõnda huvitavat lindu või loomagi. Veelkord: 
Eks nuputage, milline osa minust sellele pildile jäänud on.
Ega pereema Pauliine suugi seinapragu ole. Aga kord on juba selline, et ega enne tohi kui peremees oma limpsimised ära teinud on.
Sellest on viis aastat umbes, kui satuti Ida-Saaremaale tööobjektile sõites väga haruldase vaatepildi peale. Võib arvata, et ega põtra jälitaval karul tema suhtes just häid mõtted peas olnud. Aga põdra nahk sai seekord päästetud, sest karu ehmus autost ja läks tuldud teed tagasi.
Väsimatu Otto Orav sehkendamas. Tema on ideaalne infoallikas, sest jälgib kogu metsas toimuvat ja jätab kõik meelde.
MINGE METSA!
