Lugupeetud Saare maakonna jahimehed!
Esmaspäeval
10.08.2015 toimus maavalitsuse saalis nõupidamine seoses Aafrika
seakatku kiire levikuga Eestis. Kohtumisel osalesid Veterinaarameti- ,
Keskkonnaameti ja põllumeeste esindajad. Jahimehi esindas kohtumisel
Saaremaa Jahimeeste Seltsist Ive Kuningas, Keskkonnameti poolt Jaan
Ärmus.
Viimastel kuudel on Aafrika
seakatk kiiresti levinud pea kõikidesse Eesti maakondadesse, sealhulgas
ka kodusea farmidesse. Kahjud, mida seakatk põhjustab nii jahinduses kui
kodusigade pidamisel, suurenevad iga nädalaga. Saare maakond on hetkel
veel Aafrika seakatkust puutumata, kuid oht, et katk jõuab ka siia,
suureneb iga päevaga. Selleks et seakatk meile ei leviks saame igaüks
anda oma väikese, kuid olulise panuse.
Suurimaks
ohuallikaks on loomulikult metssigade arv piirkonnas. Teadaolevalt on
meie maakonnas metssigade arvukus kõrge ja seega oht, et nakkus levib
väga kiiresti üle saarte, küllatki suur. Aafrika sigade katk levib
ikkagi kõige tõenäolisemalt otse kontakti kaudu. Üheks ettepanekuks on
suurendada emiste küttimist ja tuua emise küttimise kuupäev varasemaks.
Samuti lubada sigade ajujahti juba alates 1 septembrist. Seda küsimust
arutavad nii Keskkonnaministeeriumi kui jahimeeste esindajad ja lähiajal
saame kuulda siin täpsemaid seisukohti. Meie omalt poolt saame kaasa
aidata sellega, et võtame tõsiselt emiste küttimist, sest kui katk on
juba kohal, siis metsad tühjenevad sigadest päris kiiresti. Üldine
tähelepanek katkupiirkondadest on, et katk võtab kõige pealt emise ja
seejärel ülejäänud pesakonna. Kui märkate pesakondi, kus puudub emis ja
mõne aja pärast ka hukkunud pesakondi, siis on tõenäoliselt katk kohale
jõudnud. Me peame suutma metssigade arvukuse kiiresti alla viia, et
vähendada katku kiiret levikut Saare maakonnas.
Meil
kõigil on häid jahikaaslasi üle Eesti, kes käivad siin külas, et
üheskoos jahti pidada ja seltskondlikult suhelda. Siit tulenevalt
ettepanek, et kui maakonda tulevad jahikaaslased Aafrika seakatkuga
nakatunud piirkondadest, siis peaksid jahimehed kasutama Saar maakonnas
teisi jahiriideid ja jalanõusid või riided desinfitseerima. Veterinaar
ja toidulabori inimestega rääkides, panid na ka südamele, et tegelikult
ei tohiks 72 tundi metsa minna, kui tullakse katku ohtlikust
piirkonnast. Samuti ei tohiks kasutada jahil sõidukeid, millega
saabutakse. Sea roojas säilib viirus elujõulisena veel 10 päeva. Oht, et
jalanõude, riietega või autorehvidega kantakse nakkust edasi on väga
suur. Sama nõu kehtib ka meie jahimeeste kohta. Käies Eesti teistes
piirkondades jahil, ärge kasutage vähemalt 10 päeva jooksul sama
varustust ja sõidukit, kui lähete kodumetsa. Varustust võib kasutada
vaid juhul, kui olete kõik korralikult desinfitseerinud. Desinfitseerimiseks
võib kasutada tavalise kloori sisaldava pesuvalgendi 2,5-protsendilist
lahust. Kummijalatseid võib hoida selles lahuses tunda aega ning
seejärel loputada. Riiete puhul sobib viiruse eemaldamiseks pesemine
pesumasinas või nende hoidmine saunalaval 100-kraadises kuumuses.
Loomulikult on kasulik ka ise peale katkupiirkonnast tulemist istuda
mõni aeg 100 kraadises saunas.
Veterinaar
ja toiduainete labori töötajad tõid üheks tõsiseks ohuallikaks ka
loomsed toidujäätmed. Näiteks kui grilliha on tehtud metssealihast, kes
oli juba nakatunud ( loomal võib peiteaeg olla kuni 14 päeva), liha
tuuakse maakonda, ning kui jäätmed visatakse loodusesse, siis on
nähtavasti oht katku edasikandmiseks küllaltki suur. Seega palve kõigile
jahimeestele, et seda ohtu teavitada ja loomseid toiduaineid, eriti mis
on maakonda sisse toodud, ei tohi loodusesse visata.
Saared
on suletud piirkond ja katkupuhangu korral hukkub nähtavasti enamik
metssigu. Kui me igaüks anname oma panuse, et vähendada Aafrika seakatku
sattumist maakonda, väheneb kindlasti ka katku leviku tõenäosus. Iga
väike panus on oluline, et vältida hilisemaid kurbi tagajärgi.
Kui
on küsimusi või ettepanekuid, kuidas ennetada seakatku sattumist
maakonda, siis saatke need otse mulle, saan need edastada vastavatele
ametitele. Rohkem infot www.seakatk.ee
Parimate soovidega,
Foto: Saarte Hääl/Tõnu Veldre
Kaido Kaasik
Maavanem.
