8.12.19

Päev ei läinud tühja ...

Nagu lubatud sai, nii ka jäi ja mehi oli saaki otsima tulnud paras jahi jagu. Hommikune mõte oli see, et kui mujalt päeva jooksul ei näkka, siis autofurgoonist ikka!

Ikkagi ju tooted puhtast looduses kasvanud lihast...

Metssiga plekktaaras

Selle päeva tegemistest saatis info ja pildid Kristel Hani.

Vett ja vilet saime, loomi oli, pulle eriti palju, aga meestel jäi näpp sirgeks, kel sellepärast et sellised sarved juba olemas või siis olid välja jooksnute omad liiga ilusad ja noored.

Apollo sai täna metsas ühte pulli sedasi karjatada, et pull tiirutas ajus edasi -tagasi ... mingi vahe tuiskas koos koeraga aju tagant sisse läbi ajumeeste ja siis jälle ajust välja ... et siis näitas kõigile, mis ta juba oskab ja kes tulevikutegija on.

Lõpp oli jälle huvitav ... aju läbi ja jälitati haavatud looma kui Saagpakk hakkas kättega vehkima nagu aliase mängus, kes taipas, see taipas ja Priit Kuusk läks ootele ja ei pidanud kaua ootama kuu käis lask ... see meenutas ilutulestiku raketi laskmist, sihuke vilin taga ... ning oligi hirve lehm maas ... vot nõnda. 

Leidsarvesid oli suisa kaks: Jürgen sai suured, suur mees jaksas kanda ja Erih Suurpere sai imeilusa tillukese soku sarvekese. Pärast naeris, et hommikul oli tableti sisse võtnud, mis annab kullipilgu ja kotka nägemise.

Mõjus ravim tõi mikrotrofee nähtavale

Täna tegin enda kallal pisut ka uurimustööd, jõuluvana varajane tõi pulsikella ja sealt selgus, et näiteks üks aju kestis 22 min ja 40 sec ja kulutatud sai ainult 125 kalorit. Päeval kokku pea 12 tuhat sammu ja kuskilt tulid ka korrused (?), veel ei tea kust kurat... tervelt 14. Vot see oli üllatus...

Õhtuks kui pime, sai platsi puhtaks, ja kõik lubasid järgmine kord jälle tulla.

Nüüd siis ka saagist, mis tuli metsast. Hirvevasika küttis Rain Mesila, hirvelehma Priit Kuus.  Metssea "murdis" maha Arne Saagpakk.

Sigu veel leidub ... parimate meeste jaoks

Kõvemad spetsialistid looma juures  esmasel vaatlusel SAK-i ei täheldanud

Madis: "Peep, oled sa märganud, et kõik loomad tulevad metsast. Olgu neid kasvõi kuus tükki korraga välja jooksmas ..."

Veel on siinkohal teada anda, et järgmiseks jahiks koguneme 14.detsembri päikesetõusuks. Kes tahab eelnevalt hiilida ikka neidsamu, mis viimastel jahipäevadel, andku teada Jürgenile.

KOHTUME JAHIL!

6.12.19

Homme saagi jagamine juba enne jahti

Homme hommikusel kogunemisel toimub novembrikuus jahil käinutele saagi jagamine. Kokku saab kätte kolme jahipäeva toodangu. Palume olla kohal või leppida kokku oma sõbraga, kes teie portsjoni ära viib. Kui midagi õhtuks järel on, siis pannakse see peale jahipäeva ühiselt nahka.

7. detsembri päikesetõusul toimub suurem jahisaagi jagamine. 
Foto: Toivo Vaik

1.12.19

Osavõtjaid küll vähe, ent saak metsa ei jäänud

Millegipärast oli jahiseltskond seekord harjumatult tagasihoidlik, kirjas oli vaid 16 jahilist. Ei tea, mis tähtede seis see küll oli, sest nii nappi osalejate arvu pole ammu olnud. Aga küllap oli see ajutine nähtus, järgmine jahipäev ju ees!

Järgmiseks jahiks on kogunemine 7.detsembril kell 9. Kõik juhised jahipäevaks tulevad kohapeal.

Kes soovib varahommikul hiilida hirvelehma ja -vasikat ning metssiga, see võtku ühendust Jürgen Tammega, kes koostab hiilimisjahi nimekirja ja on kogu selle päeva jahijuhatajaks.

Aga saak oli väikese seltskonna kohta ikkagi korralik. Kaks hirvelehma ja metssiga. Pole paha!

Kalev Teär on ikka superküti mõõtu jahimees. Mis sest, et aastaid juba 80 ja veel mõni peale ka. Selge silm ja täpne käsi teevad töö ära.
Foto: Kaido Teär

Hirvelehmadki said saagiks meie kõvematele täpisküttidele, laskjateks Jürgen Tamm ja Peep Kuus.

Pildid saatis Jürgen Tamm
KOHTUME JAHIL!

25.11.19

Jahihooaeg teises pooles, aga loomi metsas jätkub ...

Kui meie blogi külastajad võivad jahipiltidest järeldada, et oleme oma metsad tühjaks küttinud, siis tegelikkus on midagi muud. Rajakaamerad aga ei valeta, sest kütime täpselt nii palju, et metsloomade optimaalne arvukus oleks tagatud. Seda selliselt, et ulukid metsaomanikele või põllupidajatele suuri kahjustusi ei tekita.
Hetkel on metssea populatsioon madalseisus ja sellest saavad rõõmu tunda kõik maaomanikud. Lisaks valimata küttimisele kohustuslikus korras on selle töö aidanud ära teha ka seakatk. Millal taud lõplikult taandub, pole teada.

Järgnevad kaadrid, mis siinkohal esitletud saavad, pärinevad Arne Saagpaku ja Sven Mägi rajakaameratest.





KINDEL VÄRK, ET NÄEME LAUPÄEVAL JAHIL!

23.11.19

Ühisjahiga jõuame novembri viimasesse

Nii see tõepoolest on, aeg muudkui kerib jõulupühade poole. Järgmiseks ühisjahiks koguneme Hirvele 30.novembril kell 9. Jahti juhib Jürgen Tamm. Tema koostab ka hiilimisjahi nimekirja. Hiilimisest lasta endiselt hirvelehmad-vasikad ja metssead. Kuna seekord jäid jahijuhataja poolt lubatud "kommid" metsa, siis esitletakse neid uuesti järgmisel jahipäeval. Mis aga ei luba neid "nokkida" hiilimisjahist.

Mis puutub tänasesse jahti, siis läks see valiklaskmisele omaselt. Maha jäid kolm hirve, kas lehma ja üks vasikas. Laseme aga nüüd pildimaterjalil kui kõige ehedamal tõestusel enda eest rääkida.

Rain Mesila tõestas veelkord, et ei saanud eelmises loos ilmaasjata kiita. Mees ilmus hommikusele kogunemisele koos enda kütitud hirvelehmaga
Foto: Neeme Õige

Olav Etverk valis endale välja spetsiaalse varitsuskoha. Imestas veel selle üle, miks teised ka riburada nagu kurepojad tema sabas sinna sõitsid. Peale seda kui "kured" olid muudes suundades laiali saadetud, saigi endale saak tehtud.
Foto: Toivo Vaik

Viimase aju lõppedes käis veel üks pauk. Looma otsekohe maha ei jäänud ja appi tuli kutsuda kõikvõimas Terri. Ehkki tubli koer oli algul õlgu kehitanud, et mida temast tahetakse, ometi tõmbas ta äkki ninaga osoonirikast õhku ja tormas metsa.

Arne Saagpakk arvas, et ilma koerata ta kütitud looma vaevalt leidnud oleks. Näha polnud verepiiskagi enne kui seal, kus saak lamas. 
Foto: Jürgen Tamm

Jahipäev lõppes hundijälje jäädvustamisega Neeme Õige poolt. Selleks, et veenda jahikaaslasi ja kogu loodusest-jahindusest huvitatud blogijälgijaid meie metsaulukite liigirohkuses.

Hundijälg? Kus see siin pildil on?









AGA KOHTUME JUBA 14 TUNDI VÄHEM KUI NÄDALA PÄRAST!

17.11.19

Põtrade laskekohustus täidetud

Eilsel jahipäeval langes saagiks viimane kohustuslik põder ehk siis kokku kümne põdra küttimisega oleme maha saanud. Mida ei saa aga öelda punahirvede kohta, sest neid tuleb küttida kokku sada isendit. Seega, tuleb edasi minna, oleme nendega kusagil kahe kolmandiku peal alles.
Siiski on looduses märgata ulukite arvukuse normaliseerumist, sest ega sadade kaupa küttimine ju tagajärjeta jää.
Aga punahirvede küttimine jätkub. Uueks jahiks koguneme 23.novembril kell 9. Kes soovib teha varahommikust hiilimist, siis võtku ühendust Aarne Mesilaga, kes juhib järgmist jahipäeva.
Hiilimisest on küttida hirvelehmad ja -vasikad ning metssead. Ajujahi ajaks lubab juhataja ka mõne "kommi" välja panna. Et huvi jahile tulla suurem oleks.

Selle hooaja viimase kohustusliku põdra küttis Peep Kuus. Mees, kes tühja ei pauguta ja iga ta lasu järel on saak ette näidata.
Foto: Toivo Vaik

Rain Mesila on üks kõvematest noorema põlvkonna küttidest. Sedakorda saagiks hirvelehm.
Foto: Jürgen Tamm

Mida rohkem läheneb aeg hooaja lõpu poole, seda enam tuleb teha valiklaskmist. Loodame, et see meie tublisid kütte ei heiduta ja kohal ollakse endise entusiasmiga. Ikka selleks, et meile ette antud kohustused täita.

KOHTUME JAHIL!

10.11.19

Uus jaht tuleb 16.novembril

Eelmine jahipäev läks pisut lörri, ent päris ilma saagita siiski ei jäädud. Põdravasika küttis Teet Vakrõõm. Kuid kus on kirjas, et iga jahipäev peab koormate viisi saaki andma?

Päev oli siiski tore, saaklooma jälgi ajavate koerte kadumine tundideks kilomeetrite kaugusele ja nende äratoomine oli omamoodi seiklus. Neile, kes ootasid, möödusid tunnid vanu jahilugusid meelde tuletades. Mida aeg edasi, seda vahvamaks need lähevad.

Mäletate, kuidas vana Eedu teda ründava metslooma eest suure kisaga põgenes. Mis sest, et hiljem nähti tegu olevat paanikasse läinud metskitsega ... hirmul on läbi aegade suured silmad olnud.
 Foto: Kristel Hani

Kuid ega järgmine jahipäev sellepärast tulemata jää. Me koguneme kell 9. Seekord on meil külas meie metsades varasemalt suuri tegusid teinud Arukuuse Boss, kes lubas kaasa võtta oma peremehe Jüri Mureli

Ka järgmisel korral juhib jahti Jürgen Tamm. Hommikusel hiilimisjahil on küttimiseks üks põdrapull, üks põdravasikas, hirvelehmad ja -vasikad ning metssead. Muud tingimused samad nagu eelmiselgi korral ja kui keegi vajab lisainfot, siis jagab seda jahijuhataja.

NÄEME JAHIPÄEVA HOMMIKUL!

6.11.19

Lisainfot 9. novembri jahi kohta

Nädala jooksul on selgunud, et meil on oodata külla tublisid jahikoeri koos oma peremeestega. Abiks kindlasti, nagu eelnevate koerajahtide kogemus näidanud on.

Veel on teada anda, et lisaks põdralehmale jätame hiilimisest küttimata ka hirvepulli. Las nemad elavad edasi. Pullide puhul mängib rolli see, et nende küttimismaht üldises proportsioonis on juba kaugelt ületatud.

Seega on lasta üks põdrapull, üks põdravasikas, hirvelehmad, hirvevasikad ja metssead.

Põdrapulli puhul järgime ka meil kokkulepitud sarve-reeglit ja kui kellelgi on jahikülaline kaasas, siis palume enne metsa minekut teha talle meie reeglid selgeks.

Jahti juhatab Jürgen Tamm. Kui on küsimusi, võib alati tema poole pöörduda.

Ilmajaam on üheksandaks novembriks lubanud selget jahiilma
Foto: Kristel Hani

KOHTUME JAHIL!

2.11.19

Ka novembri esimene jaht õnnestus

Algatuseks üks reedeõhtune pilt, mis kutsus esile nostalgilisi sügismõtteid. Ka hirmu, et laupäevane jaht võib ilma nahka minna. Nagu vanarahvas ütleb, et Noa laev on taevas ja see pidavat järgmise päeva halba ilma ennustama.

Foto: Kristel Hani

Aga ega päev polnud midagi hull, väikese vihmasabina saime vaid viimase aju ajal, muus osas päeva põis pidas. Kuigi esimeses ajus oli paugutamist üksjagu, jäi maha vaid metssiga, kellele andis täpse käe paugu Kaljo Lihulinn.

Kütt peab oma tabatud ulukit austama, sellega kindlustab ta endale saagi ka tulevikus
Foto: Arne Saagpakk

Põtra meil täna näha ei õnnestutnud, seevastu on hirved talveootuses suurtesse karjadesse kogunenud ning seetõttu tundub, nagu oleks neid aina rohkem ja rohkem. Kui sulle jookseb ikka täiskiirusel peale kümne-viieteistpealine hirvekari, ega siis sageli annagi midagi suurt teha. Hea kui neist ükski küttida õnnestub. Hirveliseks tegid oma käed täna Aarne Mesila ja Tiit Mägi. Kahe peale kokku õnnestus neil samast ajust tabada kolme hirve.

Andis ikka tirida! Vähe sellest, peab veel ka kolmanda järele minema.
Foto: Arne Saagpakk

Aga hirvi on meil maas alles kuuekümne ringis, seega jätkama peab, sest etteantud kohustuse täitmiseni on veel üksjagu maad minna. Uueks jahiks koguneme 9.novembril kell 9. Ka seekord juhib jahti Jürgen Tamm. Kel kavatsus minna varahommikust hiilimisjahti tegema, peab eelnevalt tema koostatavasse nimekirja saama. Tuletame siinkohal meelde, et põtradest kütime pulli ja vasikat, lehmal laseme minna. Nii põdra- kui hirvepullide sarve-reeglid endised. Kui uluk maas, siis tuleb sellest otsekohe jahijuhatajat teavitada.

Olgu innustamiseks siinkohal pilt täpse käega kütist, kes ei jõudnud veel metsast välja minnagi kui leidis oma pildi koos jahikaaslaste tunnustusega juba internetiavarusest.
Foto: Kristel Hani

KOHTUME JAHIL!

27.10.19

Jaht saab jätku 2. novembril

Ehkki vahepeal on kella tund tagasi keeratud, koguneme ikka kell 9. Selleks, et varahommikuse hiilimisjahi aega rohkem oleks. Reeglid samad nagu seni.

2. novembril on jahijuhatajaks Jürgen Tamm, kes koostab ka hiilimisjahi nimekirja. Tähelepanuks kõigile hiilijatele-varitsejatele, et põtradest on küttimiseks vaid üks vasikas ja üks pull. Põdralehma me enam ei küti! Pulli sarvede kriteeriumid on endised. Kui on kellegi jahikülalisi, siis teadke, et reeglite järgimise kohustuse selgitamine neile on teie ülesanne!
Iga uluki küttimisest otsekohe teavitada jahijuhatajat!

Aitame ulukitel end talvetingimusteks ette valmistada ja jälgime oma soolakuid! Pildil toob Sven oma hoolealustele vitamiine juurde, sest eelmine klots on kõik asjaks läinud.
Foto Sven Mägi rajakaamerast

KOHTUME JAHIL!

Niru ilma kiuste

26.oktoober oli ehtne sügisilm. Sellise kohta öeldakse, et hea peremees ei saada koera ka välja. Aga jahikoer ei saa valida, millal ta metsa läheb, sest tema peremehel pole sitta ilma, tal on jahiilm. Olgu see siis milline parajasti on.

Nii ka sel hommikul kui rivis oli taas üle 30 jahilise. Aga, mis peamine, saak oli vägev. Metsast tassiti välja kolm hirvepulli, kaks põdralehma ja metssiga. Jätkuvalt olid võidukad meie külalised, kes viisid koju kõik hirvetrofeed ja metssea küttimise au. Täpse käega põdrakütid olid Riivo Nael ja Peep Kuus. Külalistest olid tublid kütid Peter Johannson ja Gaido Padrik. Paneme siinkohal välja ka selle päeva uhked pildid, mis räägivad iseenda eest.

Tõsine töö algas juba varahommikul
Foto: Rain Mesila

Riivol piisab vaid metsa minna saaki vormistama
Foto: Jaanika Kinks

Alati tuleb rõõmustada ka siis kui sõbral hästi läheb
Foto: Toivo Vaik

Kui Peebult lask tuleb, siis ka saakloom langeb ...
Foto: Toivo Vaik

Miks meil haruldaseks muutunud metssiga just külalise kütiks välja valis, jääb teadmata
Foto: Neeme Õige

24.10.19

Vahelduseks mõni tore pilt ...

Sven Mägi rajakaamera saadab blogisse jätkuvalt pilte. Metsaelu keeb, kõigil on õigus osa saada sellest, mis metsas kasvab või mis sinna viidud on.

Hei, poju, läheme nüüd koju ära. Siin on metsaapteek, mitte mingi hotell.

Pagana kõrgele pandud, aga võtan sedagi, mis maha tilkunud on

Tead, tõmba vennas uttu, ega seda soola pole siia autokoormate viisi toodud, et igale matsile jagub
Foto Olav Etverki rajakaamerast

Lisaks on saabunud järjekordne tore uudis meile lisandudnud kuldmedalist. Selle vägeva saagi täpse käega kütt on Jürgen Tamm, kes oma jahilkäigust varem suurt ei rääkinud, vaid ootas, kuni eksperthinnang käes.

Pildi saatis Jürgen Tamm

KOHTUME JAHIL!

20.10.19

Eilne päev kulus lehmakauplemisele ...

Me ei olegi aru saanud, miks Diana saadab meile teatud päevadel saakloomi ette liigiti. Aga nii juhtus, sest hiljutisele pullipäevale järgnes lehmapäev. Nii langeski eilsel päeval saagiks kaheksa hirvelehma ja kolm vasikat. Pullid, keda meile näidati, jätsime tõuaretuse mõttes loodusesse edasi tegutsema, sest need vajasid veel mõne aasta jagu oma sarvede ja sõrgade kasvatamist.

Päeva alustas pea kuuekümneaastase jahimehestaažiga Ülo Metsmaa. Täpne südamepauk ei lasknud saakloomal mingit valu tunda.
Foto: Toivo Vaik

Et päev nii hästi korda läks, selleks andsid oma panuse koeramehed Aivar Saagpakk ja Jüri Murel. Nende tublid jahikoerad ei jätnud ühtki looma ajusse, ellujäämise lootus oli vaid neil, kellele kütid ise armu andsid.

Siinkohal on paslik panna kirja kõik tabamuse teinud jahimehed. Täpse silma ja käega küttideks osutusid lisaks Ülole Timo Jõeäär, Jaanus Saarem, Janis Niit, Priit Kuus, Tiit Mägi, Kaljo Lihulinn, Madis Mets, Jüri Murel ja Teet Vakrõõm. Töö oli nii kiire, et kõiki tabamuse teinud jahimehi ei olnud võimalik isegi pildile sättida. Aga mõned said ikka klõpsitud ja need ka siia pandud said.

Kaljol veab juba teist jahti järjest. Ehk peaks uurima, kuidas mees jahiõnne teeb.
Foto: Priit Kuus

Märkimist väärib veel asjaolu, et keset kõige kibedamat "lahingut" sai üks meie hulgast sõnumi, et on saanud vanaisaks ja ilmale on tulnud poisslaps. Kui nüüd tõmmata paralleele Tarmo Pihlapi poolt kuulsaks lauldud "Vanaisa kellaga", siis võib mõningaid järeldusi teha küll.

Timo oli nii kõva mees, et jõudis päeva jooksul kolm saaklooma ära kutsuda
Foto: Priit Kuus

Teiseks jäi Priit, kelle paugud võtsid kaks saaklooma
Foto: Timo Jõeäär

Jahimeestele on küll antud kohustus koguda kütitud ulukitelt mitut liiki teadusmaterjale, ometi jäi mõneti arusaamatuks, miks mõned meist korraga pinnaseproove võtma asusid. Aga ju see korraldus kusagilt tuli, sest proovidega ametis olnud mehed seda blogile ei kommenteerinud.
Foto: Timo Jõeäär
Foto: Kristel Hani

Aga me oleme oma tööga umbes poole peal või natuke üle, seega peame jätkama. Jahimeeste huvi ei näi raugevat ja nii ootamegi järgmisele ühisjahile kõiki neljakümmet inimest, kes meil seni on osalemisega silma paistnud. Loomulikult tulgu ka kõik need meie seltsi jahimehed, kes pole veel mingil põhjusel osaleda saanud. Täiuslik päev on tagatud, see on kindel!

Me koguneme 26.oktoobril kell 9. Varahommikuse hiilimisjahi kriteeriumid samad, mis varemgi.

Jahikire turgutamiseks olgu siia pandud kaks pilti loomast, kes ilmutas end mõlemat pidi eilsele jahipäevale järgnenud varahommikul
Fotod Sven Mägi rajakaamerast

KOHTUME JAHIL!

14.10.19

Järgmine jaht juba kavandamisel

Hoog on hea, paneme edasi, sest palju tööd on veel teha. Järgmiseks ühisjahiks koguneme 19.oktoobril kell 9.00. Varasem varitsus- ja- hiilimisjaht toimub samade reeglite järgi nagu seni.

Laupäeval tundus, et olime ühe paiga põtradest tühjaks teinud. Et aga vanasõna - loodus tühja kohta ei salli - veel kehtiv on, näitab taas Sven Mägi rajakaamera. Alljärgnev pilt on kaamerasse tulnud jahile järgneval ööl.


Seekord on jahile oodata ka Jüri Murelit koos oma Bossuga.

Statistika näitab, et endiselt tuntakse meie tegemiste vastu huvi kogu laias maailmas. Panen siia viimase kuu blogi loetavuse esimesed kümme.

KirjeLehtede vaatamisi
Eesti
6779
Jaapan
522
Soome
437
Venemaa
354
Egiptus
68
Tundmatu piirkond
47
Ameerika Ühendriigid
32
Rootsi
25
Austraalia
24
Taani
17

KOHTUME JAHIL!

Pullitegemine lõppenud, oli tõsine jahipäev

Mida päev edasi, seda vingemaks jaht läheb. Ka osavõtjate arv ei näita raugemise märke, ilmselt selletõttu edu tulebki. Eelmine laupäev, milleks kõik ilmateenistused tugevat vihma ennustasid, oli vähemalt meie maadel ideaalne päikesepäev. Omamoodi suunas jahi korraldust ka käimasolev Saaremaa ralli, sest neid paigus, kus niigi mürglit juba omajagu, polnud meil mõtet enam jahipasunat puhuma minna.

Sügisesest kirju ja päikseline hommik oli kodust välja ajanud oma nelikümmend jahihuvilist
Foto: Kristel Hani

Mida pikemalt me koos käime, seda rohkem traditsioone lisandub. Kasvõi näiteks see, et kui asjaks läheb, sekkub tavaliselt kohe keegi nooremast jahimeeste põlvkonnast. Nii ka sel hommikul kui esimesest ajust küttis põdralehma Tiit Kuus.

Kui Tiit vähemalt ühte saaklooma jahipäeva kohta ei teeks, oleks see üpris kummaline
Foto: Timo Jõeäär

Aga hõlpu ei antud ka hirvedele. Pulliga sai maha Aarne Mesila ja lehmaga Riivo Nael. Nael oli veel nii kõva mees, et oskas võsa vahelt isegi seakesiku saagiks teha. Samas jäi silma asjaolu, et ehkki tundub, et hirvede arvukus on vähenemas, siis mõnes paigas näeb neid aga suurtes karjades olevat.

Vaevalt oli aju alanud kui juba ...
Foto: Arne Saagpakk

Ei jäänud seekord pealtvaatajaks ka Kaljo Lihulinn, kelle kontosse läksid põdrapull ja põdralehm. Põdravasikaga sai maha Gert Aavasalu. Kõik sealt lähedalt, mida oli  juba pikemat aega meie blogile peegeldanud Sven Mägi rajakaamera. Tundus, et sealsete ulatuslike männinoorendike lähedusest said võimalikud kahjustuste tekitajad ellimineeritud.

Uhke trofee ootab seina panemist
Foto: Arne Saagpakk

Kogu pere langes saagiks, seega ei jäänud ühtki leinajat maha
Foto: Toivo Vaik

Ei saa jätta panemata ka Riivo Naela jahisaagi pilte, mis jäid küttimiskohal küll salvestamata, ent kogunemiskohal sai ikkagi aparaati püütud. Hirvega pildi autor on Jaanika Kinks ja sea võttis üles Madis Mets.






Et paugutamist oli üksjagu, oli meile kusagilt kaela saadetud ka üks luuraja, kes tundis huvi, millega tegu. Aga oli ta meile sõbralikust või vaenulikust piirkonnast lähetatud, seda ei õnnestunudki kindlaks teha.
Luuraja tabas otse teolt Neeme Õige

Sikutamise tööd oli sel päeval küllaga ...

Kuna jahimeeste külmikud on juba mitmekesistest ulukiliha toodetest pungil, jäi seekord peale isu valmistada ise põdrapraadi või -kotletti. Tükeldamise ja portsude tegemise juurde lastakse aga ainult kindla käe ja hea silmamõõduga mehi ning loomulikult jälgib asjade kulgu järelvalve.
Foto: Kristel Hani

OLI ÄGE JAHIPÄEV, NÄEME JÄLLE!