Ka eilse päeva jaht läks hästi, saagiks tehti viis punahirve ja kaks kährikut.
Hommikune rivistus koos informatsiooniga jahijuhatajalt. Lisaks järjekordne manitsus: ohutus, ohutus ja veelkord ohutus!!!
Edasi läks ühe eelmise päeva jahisaagi jagamiseks. Kui kõigi pilgud olid algselt suunatud lauale, siis peale Toivo hüüatust, et härrad, tüdruk teeb teist pilti, pöörasid mehed hetkega ringi ja naeratasid.
Kui hulk rõõmsameelseid jahimehi koos, ei siis saak metsa jää.
Fotod: Kristel Hani
Alati on päev läinud hästi kui metsa on jooksma saata tublisid jahikoeri. Jüri on seekord jahil koos oma Arukuuse Bossi, koera ema ja õe ning loomulikult koos nende peremehe Oleviga. Jüri ise nimetas seekordset jahipäeva jahikoerte suguvõsa kokkutulekuks.
Boss (vasakul) teadis, et enne suuremat möllu tuleb ikka jahiõnne ka teha. Sugulased aga vaatasid juba igatsevalt Saaremaa metsade suunas. Neil meie kadakate vahel jooksmise kogemus veel puudus.
Tublid ajajad leidsid esimesest ajust peagi viiepealise hirvekarja, kes tiirutasid ajus sees ega leidnud endale mitte kusagilt väljapääsu. Käis ka esimene pauk, mille tulemuseks sai Andre Pildre kütitud hirv.
Selge silm ja täpne käsi tegid saagi
Foto: Arne Saagpakk
Kuid tundus, et tegemist oli karjast eraldi oleva isendiga ja viisik jäi siiski alles. See kari käis mitmes kohas end küttide ees "pakkumas", ent kütiliinist läbi jooksmist ei üritanud. Kuna ohutuse mõttes ei ole ajus olevate koerte ja nendega koos jooksvate meeste poole laskmine just parim idee, vaadati edasi ja lasti koertel töötada. Kuni käis üks äkilisemat sorti väikelahing. Seekord näitasid taas klassi vennad Tiit Kuus ja Priit Kuus. Kuna eetrisse anti teada kahe looma küttimisest, siis jäi kõikide meeste mõtetes ajus ringlema veel kolm looma.
Nagu vendade jutust hiljem selgus, trügisid need loomad hoopis küttide selja tagant ajusse sisse ja kiire reageeringuga mehed tegid laske selliselt, et mõlemad loomad said kuuli mõlemalt mehelt. Seega, ajusse nad ei pääsenud ja saak sai maha.
Foto: Toivo Vaik
Aga jaht jätkus ja mõne ajas möödudes tabati veel üks hirv. Sellele looma tegi saagiks Tiit Ennemuist. Tabatud loom sörkis küll laskepaigast veidi edasi, kuid kaaslaste abiga veeti saak metsast välja.
Tiit teab, mis on korralduse täpne täitmine. Ka sel hommikul sai peamiseks ülesandeks järelkasvu vähendamine.
Foto: Jürgen Tamm
Alles jäänud loomad võtsid aga kogu oma tarkuse ja instinktid kokku ning murdsid ajust välja läbi küttimispaiga lähedale jäävate õuede, kuhu kütte sättida polnud võimalik. Raadiolainetelt kostus veel Jüri nördinud hääl, et jooksid paganad majade vahele ja ma ei saanud enam mitte midagi teha. Ega saanudki, aga kavalus on varemgi mõnele loomale naha selga või sarved pähe jätnud.
Järgmises ajus kaapisid tublid laikad urust kaks kährikut välja ja lõpetasid nende talveunise eksistentsi. Samal ajal murdis ajust üks hirv välja, mida hakkasid jälitama ja tegid lõpuks saagiks Jüri Murel koos oma Bossiga. Seekordne pilt on küll pisut verine, kuid paremat võtta pole. Ei saa ka panemata jätta, sest esimest korda tegid oma päris isikliku saagi meid paljudel jahtidel aidanud koer ja tema peremees. Kui kellelgi hakkab sellest vaatamisest paha, pangu meie blogi ruttu kinni ja valigu vaatamiseks mingi muu portaal, mida loodusest ja loomade elust väga palju saadaval on. See muudab tuju kindlasti palju paremaks.
Veelkord, blogija vabandused juba ette!
Selle saagi tegid nad enam kui paar kilomeetrit ajukohast eemal kahekesi. Jüri ise kommenteeris, et puhtalt Bossi saak. Mulle jäi vaid seisva koera eest uluk saagiks teha.
Pildi saatis Jüri Murel
Püüti vastu õhtut teha küll veel üks aju, kuid seal jooksis esialgu ringi vaid põder ja korraga algas paras lumesadu ja tuule tõustes pääses valla tuisk. Lootsime kohata seal hunte, kes eelmise laupäeva jahi ajal Jaanus Saaremi kaameras end peegeldasid, kuid polnud isegi nende jälgi kusagil.
Tore päev oli, saagirohke je emotsioone täis.
Ometi jäi üks hundu sealsamas rajakaamerasse pühapäeva hakul kesköö paiku. Seega käivad hundid meil naabermaadelt külas. Ega vanarahvas ilmaasjata öelnud, et hunt pesa ümbert ei murra.
Foto Jaanus Saaremi rajakaamerast
Jaanus avaldas telefonis arvamust, et algul mõtles ta, et mandrimeestel jäi mõni koer kadunuks. Aga ei, koerad korjasid end ilusasti kokku ja sõitsid koos peremeestega mandrile tagasi.
Tore päev oli, saagirohke je emotsioone täis.
Aga üks selline tuleb veel!
KOHTUME JAHIL!
