Suvekuumus on kolinud augusti keskpaika. Talguteks oli 15.august igati sobiv päev, sest seekord polnud niipalju vaja füüsilisi pingutusi teha kui meil tavaks olnud iga-aastastel võsaraietel. Oli päev, kus enamuse tööd tegid ära masinamehed Aarne Mesila, kel tuli töötada kopp ees ja Madis Mets, kes sai hakkama kõikide jõutõstetega. Seekord oli rohkem vaja nõuandjaid, kamandajaid ja pealtvaatajaid. Aga kõik said oma ülesannetega kenasti hakkama ning plaanitu tehti teoks. Seega on senised rajatised uues kohas ja plats majaehituseks vaba. Pilte klõpsisid seekord Kristel Hani ja Toivo Vaik, kes said sellegi töövaeva eest päeva kirja. Aga lasemegi nüüd piltidel kõneleda.
Riputamise varjualune viimast korda selles kohas
Nagu igal ehitusel, nii ka meil alustati keskkonnamõju hindamisest ja projekteerimisest. Avalikul arutelul ühtki vastuväidet ei esitatud.
Arne: "Nüüd vaja veel otsustada, et kui midagi nihu läheb, kelle pea pakule pannakse. Siis võib tööga algust teha."
Tiit: "Kuulge, vennad, need nüüd mõned elektriku tööriistad..."
Kui kopp juba sobrama asus, said esimesed tulemused juba nähtavaks
Bert: "Noh, Peep ja Arne, käed külge!"
Gert ei saanud seekord osaleda, ta saatis enda eest asendaja
Neeme oli üks vähestest, kes esiisade aegadest pärit vandiraiuja oskusi veel teadis
Kui krempel juba Madise noka otsas, ei siis uuest asukohast pääsu pole
Kalevil jagus palju tarku nõuandeid, seda eriti naistele
Kristel: "Kasutage ainult selle firma töökindaid, siis võite olla kindlad, et te näpud on terved ja ka peenemate ettvõtmiste jaoks nippimisvõimelised."
Madis: "Täpne silm ja head riistad - need viivad sihile."
Terri: "Eks need väsi, kes rohkem rabanud on..."
AGA SUUREM ANDMINE JAHIMAADEL ALGAB ÜSNA PEA. SELLEKS JÕUDU, TÄPSET SILMA, TARKA TROFEEVALIKUT JA PALJU PÕDRAKÄRBSEID KRAEVAHELE!
