Esimene ajujaht andis kobeda saagi.

Nädal, mis jäi viimase ühishiilimise ja esimese ajujahi vahele mahutas ära ka muid jahiga seonduvaid sündmusi. Näiteks võib tuua Saarte Jahimeeste Seltsi iga-aastase suurürituse, kus tunnustatakse jahinduses enam silma paistnud inimesi. Kärla omade hulgast said aumärgid Kristel Hani ja Arne Saagpakk. Sellega, mis seal kokkusaamisel toimus, saab huviline tutvust teha SJS kodulehel klikkides   https://sjs.ee/aumarkide-saajad-2024/ 

Selle toreda pildiga, mis sai kopeeritud Saarte Jahimeeste Seltsi kodulehelt, tervitame kõiki tegusaid kütte nii meilt kui mujalt.

5. oktoobri ajujahile oli kogunenud 47 hakkamist täis kütti ja ajajat. Õuest kostis jahikoerte kilkamist, ometi oli saabunud aeg, mil neil lubatakse valimatult jahimaadel möllata. Majja sisenedes oli kuulda, et jahekamber sumises, järelikult oli sealgi juba ühte-teist sees. Kahe nädalavahetuse vahelisel ajal olid Neeme Õige ja Priit Kuus teinud endale saagiks hirved ja Riivo Nael metskitse.

Kohe laekus ka esimene saakloom, mis hommikusest hiilimisest saadud. Nagu ikka, algas päev jahikülalise tehtud jahisaagiga.

Pekka Martikkainen oskas meie metsadest endale piiktrofee välja otsida.

Foto: Toivo Vaik

Ive Mägi muretses selle üle, kas ta suudab ajus olles keevaverelist Apollot ikka ohjata.

Esimesest ajust langes esimene põdrapull. Ja nagu ikka, külalislahked Kärla jahimehed andsid looma küttimiseks ette külalisele.

Alar September oli mees, kes sattus ühele liinile põdrapulliga.

Kus häda kõige suurem, seal Niva kõige lähem. Köis kaela ja saak metsast välja!

Fotod: Toivo Vaik

Kerli Mägi sai oma kuulekate abilistega hästi läbi ja kahjuks jäi välja selgitamata asjaolu, kui mitme saaklooma tegemises see trio osaline oli.

Foto: Kristel Hani

Järgmist saaki prõmmisid teine teiselt poolt Tiit Kuus ja Tiit Mägi. Saak kahepeale, teine mees oli pildi tegemise ajaks juba kuhugi kadunud.

Foto: Priit Kuus

Ehki Aarne Mesila annab iga kord peale lasu sooritamist raadio kaudu kaaslastele teada, et vist läks mööda, siis oli ka sellel korra saak tehtud.

Foto: Taivo Villak

Enam ammu pole vaja tõestada, et naised on jahimaadel sama tublid kui mehedki. Hirvelehma küttis Kristel Hani.

Foto: Neeme Õige

Veel tegid saaki Tiit Kuus, kes küttis põdralehma, hirvega said maha Erich Suurpere ja Jürgen Tamm. Mis põhjusel küttidest ja nende saagist pilte ei laekunud, pole blogile teada.

Kõigile on tuttav asjaolu, et jahipäeval ei saa enam kuidagi prisket saaki tervitada ja sarvede liikusid teha nagu vanadel helgetel aegadel. Seetõttu on mõttekoht siin, et kuidas saaks mingil meetodil kasutada vanade siberlaste abinõud kärbseseene kaasamiseks. Jook jäi küll valmistamata ja uhke seen metsa kasvama, sest keegi ei osanud sellega midagi peale hakata. Teada on vaid see, et seenejoogi tuvastamiseks vastavatel instantsidel riistvara puudub.

Nii see uhke kübar lagendikule ilutsema jäigi...

Foto: Arne Saagpakk

Kuid põdramaksa praadimiseks ja manustamiseks pole olemas mitte mingisuguseid piiranguid ja seda päeva lõpetamisel ka tehti. Oma tippkvalifikatsiooni sellel alal tõestas taaskord väsimatu Madis Mets.

Foto Kristel Hani

Juhatuse liikme Sven Mägi ülesandeks on muude hulgas ka küttimislubade väljastamine ja sellealase aruandluse esitamine. Tema saadetu põhjal teame, et 7. oktoobri seisuga on meil suurulukitest kütitud 2 põtra, 64 hirve, 45 metkitse ja 63 metssiga. Algus on hea, aga eks me näe, kuidas edasi.

Järgmiseks ajujahiks koguneme 12. oktoobril kell 9. Jahijuhataja on Arne Saagpakk. Lubatud on varahommikune hiilimisjaht, mis tuleb eelnevalt jahijuhatajaga kooskõlastada. Kütitavad ulukid on samad, mis eelmiselgi korral.

KOHTUME JAHIL!

Alustame ajujahtidega.

Esimene ajujaht toimub 5. oktoobril kogunemisega kell 8.30. Selle päeva jahijuhataja on Aarne Mesila. Toimub ka varahommikune hiilimis-varitsusjaht neile, kes soovivad minna. Nimekirja koostamiseks peavad hiilijad jahijuhatajaga eelnevalt ühendust võtma.

Siin näide, millisesse olukorda jahimehed iganes sattuda võivad. Tiit Mägi käis sõpradega kalal. Ehkki tal enda nii hästi ei näkanud kui pildil näha on, ometi sai ta rõõmu tunda sõbra püütud kala tassimisest, mille kaal võib olla võrdne mõne metssea või hirvevasikaga.

Pildi saatis Tiit Mägi.

Esimesel ajupäeval on küttimiseks kõiki liiki metssead ja hirved, kusjuures hirvepullide küttimisel kehtivad meil samad reeglid, mis siiani olnud. Lasta võib ka põdralehma, vasikat ja pulli. Põdrapulli laseme maksimum 2+3 haruga sarvedel. Sellest allapoole kõik lubatud. Kühvelsarvega isendid keelatud.

KOHTUME JAHIL!

Hiilimisjaht peale äikest ja vihma

 28. septembri hommik oli midagi rohkemat kui ainult jahiilm. Kui hakkajad tegelased enne kella kuut kohale olid jõudnud, tundus, et öine maru on taandunud ja taevas näitas selginemise märke. Jahijuhataja Kristel Hani pidas ilusasti maha hommikused infominutid ja need, kes pidid kaugemale sõitma, asusid kohe teele. 

Vaikus enne taevast ilmamürglit. Kõlavad vaid jahijuhataja sõnad.

Foto: Arne Saagpakk

Ei läinudki pikalt kui algas uus äikesemöll ja valla pääses järgmine taevane üleujutus. Aga vaatepilt oli omamoodi lummav, sest välku lõi pilvede vahel, mis tundus nende omavahelise jõuproovina. Oli võimalus näha hetke, kus pikse siksak käis täpselt puude tippusid pidi justkui tõmmates taeva ja puulatvade vahele eraldusjoont. Õnneks otsustas taevane jõud siiski jahimeestele võimaluse anda ja sellega hommik ka rahunes.

Esimese saaklooma tegi jahikülaline Indrek Loorens. Nagu meil tavaliselt kombeks ongi.

Foto: Arne Saagpakk

Pilk kaugusesse. Kaunis hommikune äikesejärgne vaatepilt. Sinna kusagile tuleb saak välja tirida.

Fotod: Kristel Hani

Kogu seltskond hingas kergendatult, sest tühjaks jäänud jahipäev oleks omaette ruineeriv olnud. Kui vähemalt üks tabatud, siis on päev täie ette läinud. Aga ei jäänud üks teiseta, ega teine kolmandata.

Madis Mets sai järgmise saagi autoriks. Nagu varemgi olnud, ei kubise jahipaigad just fotograafidest, aga täpne kütt peab lugu ka oma headest abivahenditest. Selle mõttega said need siis ka saaklooma juurde pildile sätitud.

Foto: Madis Mets

Kui esimesed saagid juba jahimajja jõudnud olid, tuli teade, et Kalle Voog on kolmanda saagi teinud. Justkui täpsustamiseks, et kolm on kohtu seadus.

Kui vajalikud tööd tehtud, läks lahti esimese hiilimisjahi saagist valmistatud toodete jaotamiseks neile, kes sellel päeval varajast ärkamist ei peljanud. Tasus ära, seda oli tunda siis kui muhelevad kütid kabanossi oma autodesse tassisid.

Kuna september on lõppemas, ootavad meid ees ajujahid. Nendega alustame 5.oktoobril. Laseme juhatusel veidike nõu pidada ja anname nendest korraldustest siis ka enne seda päeva teada.

Aga paneme siikohal veel rivisse need kütid, kes selles kuus omaette jahti pidades saaki teinud on. Ja neid tublisid tegelasi on üpris palju.

Taivo Villak 6 metskitse ja 3 hirve, Toivo Vaik 4 metskitse, üks metssiga ja hirv, Aarne Mesila 3 metskitse ja hirv, Riivo Mesila metskits, metssiga ja hirv, Jürgen Tamm metskits ja metssiga, Rain Mesila metssiga ja hirv, Madis Mets metssiga ja hirv, 2 metssiga on küttinud Henri Viskus, ühe metssea on lasknud Timo Jõeäär ja Bert Lepik. Metskitse küttimiskohustust on aidanud vähendada ka Tanel Truu ja Andres Lillemäe kumbki ühe isendiga.

Kalle arvab, et poole saagi tegijaks on poeg Meit, kes asja aitas lõpule viia. Seega, trofee kahepeale!

Foto saatis Kalle Voog

Henril õnnestus kaasa võetud püssitoe abil teha endast ja saagist selfi.

Lisame siia juurde veel tublid vabaaja üksikult või koos sõbraga metsades-lankidel-põldudel veetnud hirvekütid ja siis tõmbame septembrile joone alla. Kahe-hirve-mehed on Kalle Voog, Tiit Kuus ja Margo Annusvere. Ühe hirve on küttinud Raimund Pugi, Priit Kuus, Turvaldt Kuusk, Andre Pildre, Urmas Pildre ja Andero Saimre. Kui keegi soovib, võib ta erinevatest selle hooaja lugudest tegijate nimed kokku lüüa ja enda jaoks edukate küttide nimekirja teha. Aga suurem mürgel on veel ees ning päris õiged kokkuvõtted tulevad alles hooaja lõppedes.

OOTAME ÄRA AJUJAHI KÄSULAUAD, SIIS JÄTKAME!

Teisest ühishiilimisest sai tõsine jahipäev

Kärla omad kogunesid paksus hommikuudus Jahilossi, et minna vastu järjekordsele saagipäevale. Udu tõttu olid mõned küll skeptilised, et kas valge lina raielankidelt ja heinamaadelt õigeks ajaks kaob ja saagi nähtavaks teeb. Ometi mindi peale päevakäskude kättesaamist rõõmsal meelel oma valitud jahipaikadesse laiali.

Ei läinudki kaua kuni päike võimust võtma asus ja udulaamade laialiajamise tööd tegema hakkas.

Foto: Neeme Õige

Kirjeldame natuke ka päeva kulgu. Kui hirvelehmade ja -vasikate tabamiseks oli vaja head silmanägemist ja jahipaikade tundmist, siis hirvepullide maskuliinsed möirged annavad nende asupaikadest juba kaugelt märku. Tuulevaiksel hommikul on neid hääli kuulda lausa kilomeetrite taha. Kogenud jahimees teeb juba looma hääletämbri järgi kindlaks, kas looduse ürgset kutset edastab tõsine isane, kelle pead võiks ka kaunis jahitrofee ehtida. Või ärgitab ennast tähtsaks tegema mõni noor algaja pulgakandja, kelle hääl meenutab rohkem vana jäära määgimist. Sellised häälitsevad vaid korra-paar, sest eksisteerib tõsine oht mõnelt vanalt metsavalitsejalt eluterve õppetund saada. Aga eks üritama peab, sest kust see kogemus ikka tuleb.

Sellise tegija otsa sattus järjekordselt meie jahikülaline Joel Potman, kes omab kohe tõsist oskust trofeepulli ülesleidmiseks. Mainimist väärib siinjuures veel asjaolu, et mehel on pildil oleva trofee analooge meie maadelt eelmisel hooajal kütituna kodus seinal juba kaks paari. Nojah, ega kaks kolmandata jäägi, kinnitab ka vanasõna.

Foto: Arne Saagpakk

Sarvituid isendeid leidus aga mitmes paigas. Oma elu esimese hirvesaagi tegi meie tubli naiskütt Jaanika Kinks. Kuid kui juba koos jahile tuldi, ei siis saanud ju elukaaslane Riivo Nael jätta saaki tegemata. Igatahes on selles peres soolise võrdõiguslikkusega asjad korras.

Eks nad vastastikku oma pildidki tegid.

Läheduses oleksid fotograafi vajanud ka Neeme Sinimeri, kelle saagiks langes hirvelehm ja Priit Kuus, kes jõudis tabada nii lehma kui pulli. Mõlemad nad jäid koos saagiga pildile panemata, ometi ei vähene sellest tulblidele küttidele langev au.

Õige jahimees ei keskendu looduses viibides ainult saagile, vaid jälgib ümbrust ja kui midagi huvitavat leidub, saab ka see jäädvustatud. Pildil olev nugis tundus metsas viibivast jahimehest üsna häiritud olevat ja püüdis teda omas keeles nahutades eemale peletada.

Foto: Neeme Õige

Kahe saakloomaga sai hakkama ka jahikülaline Alwin Sperling. Millegipärast on jätkuvalt nii, et oma külaliste vastu tunneme erilist lahkust.

Foto: Arne Saagpakk

Ei jäänud kaks pulligi kolmandata ja päeva lõpetas Timo Jõeäär. Siiski vajas ta veidike abi ning asja aitasid lõpule viia Madis Mets koos Smookyga.

Foto: Madis Mets.

Üheksa saaklooma on hiilimisjahi kohta üsna auväärne töö. Need, kellel ühel või teisel põhjusel pauku teha ei õnnestunud, said kasulikud olla saakloomi metsast välja tirides või kütte esmatöötlusel abistades. Aga jahirõõmu jätkus kõigile piisavalt. Selline siis oli meie madisepäeva jaht, mida juhtis Madis Mets.

Hooaja viimaseks ühiseks hiilimisjahiks enne ajujahtide algust koguneme Jahilossi 28. septembril kell 5.45. Selle päeva jahti juhib KRISTEL HANI.

KOHTUME JAHIL!

Ühisjahid laksid käima!

 Kell 5 oli Jahilossi ees rivis 27 unetut jahilist. Kõik olid väge täis, enamusel oli jutustada mõni hiljutine juhtum individuaaljahist. Melu oli igatahes töine ja peale kohustuslike rituaalide andis jahijuhataja Sven Mägi korralduse sõita sinna, kuhu igaüks oma unelmate paiga teiste ees avalikustas.

Siin nad on, et kuulata juhataja käsulaudasid. Pildilt puudu pildistaja ehk siis Kristel.

     Oli alles tume hämarik kui paugud juba kõlama hakkasid. Selle hooaja ühisjahtide hirvesaaga avas Olav Etverk. Saaklooma pea sarnanes veidi küll kaelkirjaku omaga, ent siiski oli ta hirvepull. Riburada tuli kohe lisa, sest hommikusteks hirveküttideks said veel Andero Saimre, Taivo Villak ja külaline Pekka Martikkainen.                 

Pilte tegid Toivo Vaik, Rain Mesila ja Andero Saimre. Viimasel polnud hetkel ühtki fotograafi käepärast ja nii pidi saakloom üksinda pildile mahtuma. Pekkal aga hakkas jahirituaalidega nii kiire, et pilt unus sootuks tegemata.

Võib rahule jääda, lisada saab veel seda, et nähti metkitsi-sokkusid, metssigu ja põtru. Kelle suunas tuld ei antud, need jäid küttimiseks liiga kaugele või polnud neid saagiks ette nähtud.

Järgmiseks jahiks koguneme Madisepäeval ja seetõttu kavandab MADIS METS jahi juhatamist. Igatahes lubas ta sellele mõelda. Eks jahihommikul näe, et kes ja mis.

Seega, järgmiseks ühiseks hiilimis-varitsusjahiks koguneme 21. septembril kell 5.16 Jahilossi.

EDUKAT JAHTI KA ÜHISJAHTIDE VAHELE!

Pühapäeval esimene ühisjaht

 Juhatus annab teada, et me koguneme PÜHAPÄEVAL 15.septembril ühiseks hiilimis-varitsusjahiks kell 5.00 Jahilossi. Selle päeva jahti juhatab SVEN MÄGI.

Palume olla täpselt kohal, et jõuame kiirelt ära teha jahiks vajalikud protseduurid ja et kütid veel hommikuhämaruses oma varitsuspaikadesse jõuaksid.

Küttimiseks on punahirved, metssead ja põdrapullid. Täpsemad juhised kohapeal jahijuhatajalt. 

Jahi lõpetamiseks kogunevad kõik jahilised uuesti Jahilossi, et teha esimesest ühisjahist kokkuvõtteid. Kes lõpetamiseks kohale ei tule, see arvatakse selle päeva osavõtjate hulgast välja.

KOHTUME JAHIL!