AJUJAHT 20.10

Meie eelmine jahipäev läks korda. Ilm oli päikseline ja meestel jahimehejutud kaasas. Täpse käega kütt oli Argo Saagpakk, kelle laskudest langesid kaks metssiga ja punahirv. 

Pilte sellest edukast päevast saatis blogile Arne Saagpakk.

Argo Saagpakk oma saagiga

"Küll on peale metsas seiklemist isu hea!" 
Pildil Endel Pank, Bert Aavasalu ja Ülo Metsmaa

Need ei ole kärbseseened. 
Pildil on jahimeeste päikseline lõunatund.

Hei, aidake saak metsast välja tirida!

Täpne lask, arvab Kaido Teär.

Järgmine ajujaht toimub 20.10. Seekord koguneme Kärla tanklasse kell 8.30. Kindlasti hiilime ja varitseme varahommikul eelnevalt põtra-hirve-metssiga-hunti. Reeglid samad, mis eelmisel korral. Hiilimise ja varitsemise eelduseks on jahiloa omamine või nimekirjaga varitsusjaht juhul kui endal luba ei ole ja sõpradega koos minnakse.

Ei saa jätta mainimata, et ohutusnõuded mitte üheks sekundiks kellegi peast ei kaoks. Et kütti ei haaraks jahikirg niivõrd, et unustatakse ära, kus jahikaaslane asub. 

Ja ka hommikul kodust minnes kohe punane vest selga, ehkki üksikult kütilt individuaalsel jahipidamisel seda nõutud ei ole. Me lihtsalt ei tea kui lähedal võib meile olla mõni teine kütt, kes samuti selles paigas jahti peab.

Meie ESMANE eesmärk ei ole mitte küttida võimalikult palju ulukeid, vaid see, et kõik jahimehed õhtul ilusasti tervelt oma pere juurde jõuaks!

AJUJAHT 13.10

Koguneme ajujahiks 13.10. kell 8. Kel luba taskus võib eelnevalt pidada põtradele-hirvedele-metssigadele hiilimisjahti. Ka hunti võib lasta. Juhime vaid tähelepanu asjaolule, et meie reeglid pullide sarvede kohta kehtivad ka hiilimisjahil. Kui ei oska hinnata, jäägu laskmata. Kui hirve-põtra on valida, siis eelistada küttimisel järelkasvu ehk vasikaid.

Tehke Maimanni kui oskate! Selleks tuleb vaid korraga kolm ulukit maha sirutada!

 Foto: Kristjan Teär

HIRVEJAHT JÄTKUB

Hirvejaht kestab. Pulle võib küttida kuni jaanuari lõpuni. Siiski tasub nendega olla ettevaatlik, sest hirvejahil võib sattuda ka sellisesse olukorda nagu sellelt videolt näha on:

Edu kõigile  trofeejahtijatele!

Mida vaja teada puukidest?

Parim puukidest hoidumise viis on igal õhtul enese ja seljast võetavate riiete ülevaatus.

Puugihammustuste vältimiseks kasuta katvat pikkade varrukatega riietust, püksisääred on soovitav toppida sokkide või kummikute sisse. Kanna heledaid riideid, sest nii on riietel ronivat puuki kergem märgata, enne kui ta hammustada jõuab. Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha hoolikalt üle ja otsi nii neid puuke, kes on ennast naha külge kinnitanud, kui neid, kes veel ringi ronivad. Lastel kontrolli kõrvataguseid.

Puuk peab olema nahas olnud vähemalt 24 tundi, et haigustekitaja leviks ka inimesele. 

Väga rohket ja detailiderikast puugiga ja selle haigustega seotud infot leiab Puugiblogist

Lisainfo: puuk.ee
Putukauurija: puuke on järjest rohkem

Kuidas eemaldada puuki?
Borrelioos.ee
Terevisioon 2011 septembris

PÕDRAKÄRBES - JAHIMEESTE JA SEENELISTE NUHTLUS

http://anastasia.ee/foorum/index.php/topic,735.0.html

Oleme kuulnud viisidest, kuidas põdrakärbseid endast eemale peletada. Avaldame neid siinkohal ja kui kellelgi on veel teada nippe, siis palume need saata blogi administraatorile. Anname ka teistele teada, kuidas sellest metsades olevast nuhtlusest pääseda.

Mõningaid näiteid:

Jahimees: "Kütiliinil olles tundsin, kuidas põdrakärbes riiete all mööda selgroogu allapoole liikus. Polnud võimalik temast otsekohe lahti saada, sest ajus tulid koerad haukudes minu suunas, st uluk oli liikvel. Jälgisin küll pingsalt metsa, ent tundsin, kuidas kärbes juba kannikate vahele pugema hakkas. Viimases hädas pungitasin peeru välja, lootuses, et ehk aitab. Ja oh imet! Peale puuksutamist tundsin, kuidas kärbes kiiresti ülessepoole liikuma hakkas. Sekunditega jõudis ta kraevahelt kaela peale ja siis oli ta juba minu näppude vahel."

Seeneline: "Kõige suuremaks nuhtluseks pean põdrakärbseid, kes augusti lõpust kuni öökülmadeni metsas viibijaid kimbutavad. Apteekides on müügil mitut sorti putukapeletajaid, mis peaksid sääsed, puugid ja põdrakärbsed eemale hoidma. Kord läksime seenele kogu perega, isegi ämm oli kaasas. Ei aidanud see peletaja midagi, määrisime seda endale paksult peale, ent  põdrakärbsed ronisid ikka ikka igale poole. Ainult ämm keeldus seda haisvat ollust endale peale panemast. Metsas tiirutades sain aru, et nii kui olin sattunud ämma lähedale, siis kadusid kõik putukad kuhugi ja sain rahulikult seeni korjata. Ämma kaugenedes tulid nad minu peale tagasi. Põikasin tasahilju naisele lähemale ja sosisasin talle, et mingu korraks oma ema kõrvale ja vaadaku, kas putukad eemalduvad. Natukese aja pärast vaatas naine naeretades minu poole ja näitas ülestõstetud pöialt. Sellepärast siis ämm end mädida ei tahtnudki! Nii me siis tema järel käies oma seenekorvid täitsimegi. See muidugi torises, et ega me ilma temata poleks metsast seenepojukestki leidnud. Oli lausa uhke selle üle. Ja ega me talle tõde rääkinudki!"

Teine jahimees: "Puistan riiete vahele ja taskupõhjadesse veidi küüslaugusoola. Ka juustesse natuke. Tundub, et on abiks." 

MEIE JAHINAINE

Täna sai meie seltsi täieõiguslikuks liikmeks jahinaine Kerli Mägi. Enda sõnul on Kerli koos isa Tiit Mägiga jahil käinud juba seitsmendast eluaastast alates. Aastaid on ta osalenud seltsi ajujahtidel ajajana. Kerlit tõmbab loodus, ulukid ja jahipidamine. Suurt sõprust peab ta jahikoertega.

Kerli läbis käesoleval aastal jahimehe koolituse, andis ära eksamid ja sooritas lasketiirus esimest korda suuruluki laskekatse. Seega on Kerli täieõiguslik jahimees(naine). Ta sobib igati meie maskuliinsesse seltskonda. Soovime talle edu!

 

Neeme Õige mobiilifoto