12.11.11

Uuest jahiseadusest sügisel 2011

Läbirääkimised uue jahiseaduse üle on endiselt päevakorral. On korraldatud konverentse, antud intervjuusid ja kirjutatud mitmeid arvamusartikleid. Peale suvepuhkust on arutelud edasi läinud.

Jaanus Vaiksoo kirjutas ajakirjas Eesti Jahimees septembrikuus toimunud jahinduskonverentsist ülevaate. Loe sellest SIIT.

Loe ka Indrek Paali artiklit Eesti Päevalehes: Eesti jahi eripärad tarkusekuul
Lisaks Eesti Erametsa Liidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa arvamuslugu: Uue jahiseaduse vastuvõtmine on veninud hirmude tõttu?


31. augustil Vikerraadios oli intervjuu erametsaliidu esindajaga ja Eesti Jahimeeste Seltsi tolleaegse esileediga. Viimane ütles kenasti - jahiloom on liikuv ja avalik ressurss, see ei kuulu kellelegi

Seega: maal viibiv metsloom ei ole maaomaniku oma ega ole ka jahimehe oma. Jahiloom saab jahimehe omaks alles siis, kui looma tabamise järel on looma jahiluba maha kantud. Seega ei saa jahimees vastutada ka jahilooma tekitatud looduskahjude eest. 

Hegne Lump on ka sel teemal sõna võtnud: Tegevjuhi veerg, augustis 2011

Äripäevas 15. septembril 2011: "Eesti oludes tähendaks see [uus jahiseadus] aga järjekordset hoopi maaelule," sõnas Hegne Lump. "Uue jahiseaduse rakendumine praeguses formaadis võib saada saatuslikuks väga paljudele maapiirkondades tegutsevatele jahiseltsidele. Peaks tõsiselt kaaluma, millised väärtused on meil tegelikult kaalul. Kõik Eesti jahiseltsid tegelevad ulukihooldega ja kulutavad selleks märkimisväärseid summasid. Jahindus on praegu väga paljude jahimeeste jaoks hobi ja eluviis, millele makstakse peale, mitte ei kulutata selleks maksumaksja raha."
Selle asemel, et jahimeeste tegevusest tulu loota, võiks maaomanikud jahimeeste tegevust soosides ära hoida suuremaid kahjusid oma metsale ja põllumaadele. Soomes on sellest aru saadud, meil veel arutelu käib. Aga eks näis, kuidas läbirääkimised jätkuvad. Kärla jahimaadel jahimeeste ja maaomanike vahel on head suhted uue jahiseadusetagi.