9.3.20

Pidu sai hooaja vääriline

Hiljuti lõpu saanud jahihooaeg päädis taas suure peoga. Tehtud oli parasjagu tööd ja mütatud kõikvõimalikes mülgastes, et oma küttimiskohustused täita. Kogu jahiaja halastas ilm meile ja sadu oli minimaalselt peale viimase jahipäeva. Vana tõde on see, et viimane juba pooleli ei jää. Seda teab ilmselt ilmataatki.
Et asi tasakaalus oleks, tegi ilm meile kevadeni kestnud sügisega tünga, sest mitte kordagi ei õnnestunud jahti pidada pakase poolt kaanetatud lodudel. Seega pakkus elamusi koos saaklooma tabamisega ka kütitud saagi väljatoomine. Kokkuvõtteks võib öelda, et on, mida järgnevatel aegadel meenutada.

Aga nüüd siis peost. Lõbus oli, ausõna! Nii nagu jahihooajal tehti kõike suure mõnuga, sai ka pidutsetud täiega. Söödud-joodud, tantsitud-mängitud ja tehtud igasugu pulli nii palju kui vaja. Mis toimus, sellest anname aimu piltide kaudu, mida plõksisid Kristel Hani ja Toivo Vaik.

Hea tuju jagamisega tehti algust juba peolisi vedanud bussis.

Rahvas koguneb, vahuveiniklaasid ootavad kokkulöömist.

Päälik ütleb kõnet ... Arne Mesilal headest sõnadest juba puudu ei tulnud.

Kõvemad vennad on mõtetes alles jahiradadel.

Täna jahijuhatajat ei valitud, seega polnud käske, et kes kuidas ja kuhu. Igaüks pidi oma koha endale ja kaaslasele ise kätte näitama.

Tunnustus hooaja parimale trofeekütile. Selles mõttes, et kogu see suur sarvepaaride hulk, mida Jürgen Tamm võib oma seinale riputada, said hindamisel külge "rohelised punnid". Loomulikult jääb kesksele kohale teiste hulgas Kuldne hirvesarvepaar.

Üliintensiivne käepigistus abikaasalt Sven Mägilt: teise tänukirja pälvis Ive Mägi, kes käib meiega juba aastaid ajus ning on üles kasvatanud ja välja õpetanud meie kaks suprejahikoera Terri ja Apollo. Tänu neile on leitud üles kõik pihtasaanud loomad, kes kohe tabamispaigale maha pole jäänud.

Lisaks mälumängule tehti ka igasugu muid mänge. Pildil hetk mängust, kus tuli ära arvata, kes sulle mis asja nuusutada annab.

Peo vaieldamatult kõige kõvem tantsumees oli Neeme Õige, kes ei andnud asu mitte ühelegi naispidulisele. 

Olgu vaataja siinkohal hoiatatud, et ei tuleks pähe mingeid väärarusaamu. Siin esitavad Madis Mets ja Neeme Sinimeri naistele oma karutantsu, mis on pühendatud eelseisvale naistepäevale.

Selles mängus tuli aja peale puuksu abil laualt maha puhuda joogitopsid. Puuksu asemel võis lasta survet ka täispuhutud õhupallist, mida hetkel tegi Rein Maimann.

Madis Mets ja Riivo Nael arvasid, et õhtu tipphetk oli ikka mälumäng. See oli koht, kus sai enda laiaulatuslikke teadmisi teiste kuuldes lehvitada.

Pole paha, arvasid Kristel Hani ja Arne Saagpakk. Ilmselt tuleb pidu organiseerida ka järgmise hooaja lõppedes.

Selline siis see 2019 jahihooaeg sai. Täis tublit tööd, mõnusat nalja, rohket saaki nii trofeede kui ulukilihatoodete näol ja prisket tervist, mida lisandus päevade viisi värskes õhus mööda metsi ja rabasid möllates. 

Siia lõppu sobib panna üks pilt kõigile jahimeestele meeldetuletuseks. Nimelt on metsades algamas poegimisperiood ja uute trofeesarvede kasvatamine. Et järglased oleks kõik terved ja tugevad ning pähe kasvaks sarved, mis oleks õige isase väärilised, selleks vajatakse aineid, mida looduses tavalisel toidupäeval napib. Seega on aeg laadida kõik soolakud uute "padrunitega"! Kes pole seda veel teha jõudnud, siis eelolevad päevad on selleks viimane aeg. Soolakud trimmi!


KOHTUMISENI JÄRGMISEL ÜRITUSEL, MILLE TULEMISEST BLOGIS OTSEKOHE MÄRKU ANNAME!

21.2.20

SUUR PIDU 6. MÄRTSIL

Juhatusel on teada anda, et meie iga-aastane jahihooaja pidulik lõpetamine toimub 6.märtsil algusega kell 19 Marta Loviises.

Järgmise nädala jooksul on vaja juhatusele teatada osavõtust ja mitmekesi tullakse. Tagatakse bussiliiklus neile, kes seda soovivad. Ka see info tuleb juhatusele edastada.

Iga jahigrupi vanem korraldab oma grupiga ühe etenduse/mängu/võistluse.
Mälumängu korraldab Toivo.

Vahetult enne pidu antakse veelkord täpsustavat infot!

Pidu meie tänavas ...
Foto Arne Saagpaku rajakaamerast

JÄLGI BLOGI JA SA SAAD KÕIK TEADA!

16.2.20

Sõbrapäevajärgne jahiretk sai mõnusaks hooaja lõpu tähiseks

Kes oleks uskunud, et sellise ilmaga viitsib veel keegi üleujutatud padrikutes ja rabades uidata! Hooaeg oli ilusasti korda läinud, kohustused täidetud ja küllap oleks olnud mõnus aeg istuda soojas toas külmkapist välja võetud hõrgutisi nautides ja õlut rüübates. Aga kus sa sellega! Nagu üks meie külalistest kunagi ütles, et Kärla mehed on ikka ühed hullud jahimehed! Meie kandis lõpetatakse sellise ilmaga asi ära, aga siin tundub, et mida hullem, seda parem. Kusjuures mitte keegi ei virise ega otsi põhjuseid, miks peaks jahist lahkuma, ikka kõik panevad täiega lõpuni välja! Kasvõi pimedani, nagu ka eilsel päeval läks.

Aga kõigest järgemööda. Jahijuhataja Arne Saagpakk pidas maha pika hommikuloengu, sest meile olid külla saabunud kaks jahiseltskonda koos koertega. Rene Järvamägi koos kaaslastega Järvamaalt ja Mati Valk koos sõbraga Läänemaalt. Külaliskoertele sekundeeris ka meie oma Apollo ja kõik olid usinad abilised. Loeti maha kõik jahiohutuse karmimad reeglid ja pandi südamele nende täitmine. Kuna lubatud oli, et sel päeval kütitakse hirvepulle südametunnistuse järgi ega seata piiranguid, siis läks päev nii, et need, kes küttisid, nende südametunnistus sai nähtavaks. Nendel aga, kes jätsid noore sarviku metsa jooksma ja suuremaks kasvama, jäi teistele südametunnistus näitamata. Kuigi aegajalt kuuldus raadiost hoiatusi, et kohe-kohe jookseb ajust välja pull, mida palutakse mitte küttida!

Tegus päev jättis maha suure hulga pilte, millest saame siinkohal välja panna vaid väikese osa. See-eest on need kõnekad seda päeva kirjeldama.

Apollo ninasõõrmed liiguvad - mingid sõbralikud lõhnad tulevad mandrimeeste autofurgoonist

Traditsiooniliselt toimus ka eelmiste jahipäevade saagijagamine. Kuna Rene on meil sage külaline, siis langes tallegi väike noos

Tavaline ajueelne melu - seekord siis õpetas Tiit Teetu
Fotod Kristel Hani

Aga peagi karati autodesse ja sõit läks meie põhilisse pullisahvrisse ehk Luksu taha. Seal lendas välja ikka suur hulk pulle, mis enamasti mahtusid kõik küttimise päeva "südametunnistuse" alla. Toreda valiku oskas seal teha Priit Kuus, kes sorteeris hulga seast välja meie keeles öelduna "äbariku" ja selle ka saagiks tegi. Hommikused kiidusõnad kaaslastelt!

Suure looma ragulka tüüpi sarvedega suutis Priit karja hulgast hästi ära tunda
Foto: Tiit Kuus

Teine aju jäi pauguta, see toimus meie keeles Tankla ajuna. Aga ainus tankalaloom jäi samuti metsa, sest mahtus küttide järjest suuremaks paisuva südametunnistuse piiridesse.

Kui keegi nüüd arvab, et mehed tankla seina ääres ootavad kella kümneks saamist, siis ta eksib. Kärla tankla on üks meie lemmikkohtadest, kus me peame  aegajalt maha päevase lõunapausi ja teeme suuremaid plaane jätkamiseks. Üldjuhul on tankla nõupidamised alati ka hea tulemuse andnud.

Jahijuhataja süda kohe hõiskab - mis viga plaane teha kui nii palju tarku mehi on head nõu andmas ...

... ja lisaks ka mandrilt külla tulnud ulukite hirm juures on
Fotod: Kristel Hani

Tunnike hiljem selgus, et tanklas tehtud plaan oli hea plaan, ehkki ilm pööras siis sarved ikka täiesti maa sisse. Kohad võeti sisse tänase valitseva ralli maailmameistri kodukoha lähedal ja üsna pea käis pauk ja veidi hiljem raadiosõnum: "Mati Valk lasi üleilmselt tuntud Oti kodu lähedal pulli."

Mati sõnul nägi ta oma elus esimest korda hirvepulli läbi optikasilma. Ja tabamine õnnestuski! Veel pildistamise ajakski ei tahtnud mees sarveristi oma silmade kohalt eemaldada ja soovis end selliselt jäädvustada 
Foto: Priit Kuus

Edasi järgnes raske vihmaga rajuperiood, mis siiski jahimeeste indu ei peatanud. Seal langes Gert Aavasalu käe läbi hirvepull, mille väljatoomine ka päeva naelaks kujunes. Tabatud loom jõudis joosta kõige hullemasse pärapõrgusse, mida üldse ette kujutada saab. Tänu Apollo heale ninale leiti saakloom oma kümnekonna minutiga üles, aga edasine vääris igati Gerti sõnu ajal, mil me alles laskepaika suundusime.

Gert teel laskepaika: "Kuule, kui me siin looma laseme, siis löövad teised meid maha!" Otsesõnu maha küll kedagi ei löödud, ent selle loomaga jätkus rassimist tundideks kõige hullema ilmatuju ajal
Foto: Arne Saagpakk

Ajal, mil Teet ATV järel käis ja selle silmini maasse kaevas, hoidsid mõned jahilised end kuuse varju
Foto saatis Jürgen Tamm

Kui selgus, et muud üle ei jää kui Ott Lõugas traktori järele saata, lõpetati kollektiivne vihmas lödisemine ära ja otsustati teha "üks vinge kõige sitema jahiilma aju". Kelle riided ei pidanud, need olid niigi juba aluspüksteni märjad. Mitte keegi seda aga avalikult ei tunnistanud ja tundus, et kõigi kehakatted olid parimast materjalist.

Veel enne uue jahiaju toimumise koha kokkuleppimist jõuti jutuhoos meenutada keskkonnainspektoreid, kes vene ajal tõelised norijad ülbikud olid. Samas leidus ka häid sõnu tänaste inspektorite kohta, kelle reidid väga lühiajalised ja suurest lugupidamisest jahimeeste vastu kantud on.
Foto: Kristel Hani

Edasi läks jaht meile tuntud Sülla tagusesse alasse. Paikkond küll suur, ent teada-tuntud oma lodude ja rohkete raiesmikega ehk siis igati sobilikud hirvede elupaikadena. Sülla tagune ei ole meid ka varem mitte kunagi saagita jätnud, nii läks ka seekord. Uhke trofeelooma küttis sealt Arne Saagpakk.

Vahetult enne pimeduse saabumist sai seltskond ära näha ka jahijuhataja südametunnistuse. Just selline oli see, mida ta hommikul kogunemisel kõigile meeltesse süstis.
Foto: Jürgen Tamm

Ehkki Arne saak just traktori sekkumist vajanud, ometi tuli looma sikutada juba õhtuhämaruses kusagil paarsada meetit.
Foto: Toivo Vaik

Kui ka see saakloom oli Olavi massina peale saadud, siis tuli meelde, et huvitav, kuidas Otil seal traktoriga toimetamisel läheb, ega ometi traktori, ATV ja hirvepulli välja sikutamiseks nüüd helikopterit tellima pea. Õnneks saime sõnumi, et hakkavad metsast välja saama.

Kuidas me küll ilma Otita hakkama oleks saanud...

Nii uhket metsast väljakandmist pole varem pidanud ühegi saaklooma austamiseks toime panema
Fotod: Kristel Hani

Head sõbrad, kes te kõik ükskõik millises maailmanurgas meie blogi jälgite! Aitäh, et olemas olete ja aitate kaasa jahipidamise kui ühe maailma vanima ameti tunnustamisele ja propageerimisele! Väike meeldetuletus igaks juhuks: foto muutub nauditavamaks kui sellel korra klikite. Uute kohtumisteni uuel hooajal!

Selline sai Kärla jahimeeste 2019/20 jahihooaeg. Täis suurepärast saaki, nalja, naeru, üksteisest lugupidamist ja saakloomade austamist ning trofeede väärindamist. Laseme samas vaimus edasi! Omadele niipalju, et jälgime ikka blogi, ka väljaspool jahti toimuvate seltsi tegevuste kohta ilmub info just siin! Lähiajal ootab SUUR PIDU! Oota vastavat teadet!

AVA VAHETEVAHEL IKKA MEIE BLOGI JA SUL EI LÄHE MITTE ÜKS TEAVE EGA JAHILUGU MÖÖDA KÜLGI MAHA!

10.2.20

Metsatöö kevad-veebruaris

Nagu laupäevasest päevast oli aru saada, siis ega jahimehed harju nädalalõppudel kodus olema. Keegi ei osanud arvata, et talgupäevast osavõtt nii rohkearvuliseks kujuneb. Pigem oli probleem selles, et hakati töötegemist lausa keelama. No et midagi ka järgmisel talgupäeval teha oleks. Kuid pikemat juttu siinkohal pole mõtet ajadagi, laseme rääkida piltidel, mida jõudis kiire töö vahelt üles võtta Kristel Hani.

Nii kui saed käima tõmmati, läks ka otsekohe võsas ka sagimiseks ja muidugi ka saagimiseks

Kus suitsu, seal tuld...

Ehkki Ott on kõva töömees, peab ka tema lugu mõnusast puhkehetkest. Seekord sai siis kodust kaasa haaratud tugitoolid nii enda kui sõbra tarbeks

Suure tamme pügamiseks olid elektroservice mehed oma tõstuki kohale sõidutanud

Suurte viirushaiguste ajastul vajavad ka jahimeeste kopsud desinfitseerimist. Seal siis mehed uitasid nagu siilid udus

Tossu paraku kõigi tarbeks ei jätkunudki. Need, kes hilinesid, pidid tulekuumuses oma puhastusaktsiooni läbi viima

Paraku unustati metsaveotraktor koju, aga Arne sai selle tööga päris hästi hakkama

Tuleohutuse eest pandi vastutama kunagine tuletõrjeautomees Kalev

Igaüks leidis endale ameti, kamandada polnud vajagi

Mingil ajal olid Kristel ja Jaanika jõudnud lauagi katta

Söögilaua taga sai talguosalised ka kirja pandud. Selleks, kellele järgmisel hooajal soodustingimustega jahilube jagada

Needsamad jahivorstid, mida igal mehel külmikutes piisavalt, maitsesid metsatöödel  tossava lõkke ääres kuidagi teistmoodi

Kristel leidis päeva lõppedes ka esimese kevadekuulutaja üles

Nii see päev veeres ja suur hulk prahti sa koos võsaga tuhaks. Aga lisame siinkohal veel ühe meeldetuletuse, nimelt 15.veebruaril on hirvepullijahi päev nagu varem välja kuulutaud sai. Sellele on reageerinud ka meie vanad tuttavad koeramehed mandrimaalt, kelle abil saab viimane ühisjahipäev sel hooajal siis ka punkti. 

KOHTUME JAHIHOOAJA LÕPETAMISE PÄEVAL SUURES PULLIJAHIS!

6.2.20

8.veebruaril heakorratööd

Koguneme kell 10 Hirvele. Põhiline töö võsaraie, -koristus ja lõkke tegemine jahiplatsil. Grillmaterjal seltsi poolt, igaüks haaraku kaasa endale sobiv jook. Töid-tegemisi ja seltsielu jätkub mõneks tunniks.

Neetud raietööd ei lõpe ka ükskord ...
Foto: Erik Järvalt

KOHTUME HIRVEL!

25.1.20

Täna tegid saaki vanemad jahimehed

Oli hooaja viimane päev, mil oli võimalus veel kõiki liike hirvi küttida. Päev algas keskkonnainspektorite külaskäiguga. Kuna neid sel hooajal veel meie mail käimas pole nähtud, siis oli heameel kahepoolne. Meid ei olegi unustatud! Aga elu on igati edasi läinud, ka e-kontroll toimib. Paar minutit, vajalikud dokumendid pildistatud ja inspektorite heade soovide saatel metsa. Kui kellegi dokumentides mingit jama leidub, siis tõmmatakse ta liistule eraldi ja jahikaaslased seda pealt nägema ei pea. Kergenduseks seegi.

Keskkonnainspektorid pidasid meid kinni vaid paar minutit
Foto: Kristel Hani

Aga nagu ikka, algas päev tühja ajuga. Soojenduseks. Teisest ajust sirutas hirvepulli maha Aarne Mesila. Sellest ajust sai teha veel järelduse, et hirvepopulatsiooni tundub piisavalt olevat, sest igast võimalikust kohast, kus kedagi parajasti passimas polnud, murti välja.

Aarne: "Kui su peale tormab ikka kaheksapealine pullikari ja sa pead ühe valima, läheb ikka kuradima raskeks küll. Ma võtsin selle kulunud sarveotstega kakleja."

Foto: Arne Saagpakk

Edasi suunudusime Karujärve poole ja kütiliini tarbeks sai valitud kõrgepingetrass. Hea lai maa laskmiseks. Seal tegi selle hooaja viimasel päeval hirvajahi debüüdi Toivo Vaiküle liinitrassi jooksis pea kümnepealine kari ja tegutseda tuli kiiresti. Maha jäi kaks hirve. Rohkem ei jõudnud.

Toivo: "Juba pikemat aega tundsin häbi, sest teised lasevad ja minu ette ei  ilmu midagi. Tänase päeva tulemusel julgen juba peegli ees juukseid kammida."
Foto: Ott Lõugas

Pehme talv viis "mullaproovi" võtma isegi Olavi massina. Madise abiga saadi õnneks maakera pindmise kihi peale tagasi.
Foto: Kristel Hani

Aga pauke käis veel, keegi hõikas raadioeetrisse, et ajus on kümnepealine metsseakari. Ega muud kui tuld ja kahe langenud kärssnina autoriteks said Endel Pank ja Peep Kuus

Peep on meil teada-tuntud snaiper, aga Endel oli ise ka ehmatanud, et mats seale pihta läks. Endel: "Seal ta lidus igavese vilega võsavahel langil, ei mina uskunud, et  niiviisi seatraavi pealt lastes pihta saan. Aga ju siis oli vanameeste jahipäev!"
Foto: Toivo Vaik

Aga päev tõi veel muudki ja kähriku küttimisega sai maha Arne Saagpakk. No ei lase ilmaeit loomal magada, sest õige jaanuari puhul poleks ta jahimaadel ringi jooksnud.

Midagi pole teha, seakatk veel päris taandunud pole. Katkuproovi võtavad Kristel, Endel ja Ott
Foto: Janika Kinks

Veel üks mõnus jahipilt siia. Apollol hakkas igav kui parajasti loomade tagaajamist ei toimunud. Nii pidas ta hiirejahti, mida seal ikka molutada, aeg on raha! Tee äärde jäi oma kümmekond meetrit kaabitud ja tuhnitud maad, mis nägi välja selline, nagu oleks metssiga sealt midagi otsinud.

Foto: Toivo Vaik

Selline sai siis 2019/2020 jahihooaeg. Kohustused täidetud, külmikud igat marki toodetest pungil. Mõnus jahiaeg oli, seda ennekõike seltskonna mõttes. Hea kõhutäis naeru sai igast jahist kaasa viidud.

Aga kuna seaduseandja on jätnud võimaluse sel hooajal küttida hirvepulle kuni veebruari keskpaigani, siis saame hooaja lõpu jahi tarbeks kokku 15. veebruaril kell 9. Sel päeval kütime kõiki hirvepulle, kes laskeulatusse satuvad ilma meie enda kehtestatud sanktsioone kartmata. Oleme korralikult kinni pidanud kõikidest kokkulepetest ja nüüd siis laseme korraks rihma lõdvemaks.

KOHTUME JAHIL!