28.9.20

Jürgeni pull kui õppevahend

Kui eelmisel ühisjahil sai veidi hurjutatud jahikülalist mitte kõige parema valiku tegemise eest hirvepulli küttimisel, siis täna hommikul Jürgeni poolt lastu olgu õppevahendiks neile, kel sarvede väärtuse määramine veel päris selge pole. Selline topeltragulka, kellel uluki kehakuju järgi vanust kolm ja enam aastat, on õige loom küttimiseks ja populatsioonist välja viimiseks.


Jürgen jälitas seda hirvepulli juba pikemat aega ja hoolsa töö tulemuseks on tubli saak.

Foto: Jürgen Tamm

27.9.20

Esimene ajujaht 3.oktoobril

Kogunemine kell 8.30. Kes soovib teha varahommikust hiilimisjahti hirvedele, see võtku esimehega ühendust. Esimene päevakäsk on selline, et sel korral hiilimisest põtra ei küti. Kuidas edasi tegutseme, sellest juba kogunemisel.

Aga et teha küttide hinge veidike jahipalavikku, panen siia üles mõned pildid, nende hulgas on ka päris uhkeid. 

Üliõnnelik kütt Tiit Mägi 22.septembri õhtul. Küsimuse peale, kuidas ta sellise "kuldkala" leidis, vastas mees lühidalt: "Ma teadsin, kus ta elab, läksin talle koju järgi!" Ilmselge kuldmedal, siin pole kahtluse ussigi!

Foto: Aarne Mesila



Ka Kristeli trofee on oma punnid kätte saanud. Medal läigib hõbedaselt.











Jürgen Tamm jätkab oma "tembutamist". Sellesuvine sokusaak.


Lõpuks siia üks peitepilt. Jahimehe silm peab terav olema. Küsimus: mitu kitse on pildil? Õige vastuse saab teada Neemelt!
Foto: Neeme Õige

KOHTUME JAHIL!

Hirvejaht suvesoojuses

Laupäeva hommik tegi mistahes jaanipäevale silmad ette. Kui ikka kella viie paiku kodust välja lähed ja termomeeter +15 näitab, no mida veel tahta! Just selliselt eilne jahipäev algas, kui vaid neid neetud põdrakärbseid pilvede kaupa ringi ei lendaks. Aga ega siis kõik siin elus ka nii ilus saa olla, midagi peab ikka sakkima ka.

Saagiks langes kolm ulukit. Hirvelehma ja hirvevasika küttis Rain Mesila ja hirvepulli Pekka Martikkainen. Aga paneme järjekordselt pildid kõnelema, sest teadagi on pikk jutt sitt jutt.

Päevakäsud antakse pimedas, sest valget aega vajatakse tegutsemiseks.


Rain on üks meie meisterlaskjatest. Harva kui ta vaid ühe saaklooma kaasa toob.
Foto: Aivo Roos

Sel hommikul toimetasid kokku kaks ATV-d. Hetkel Neeme Õige sõitmas Pekka saagile järele, mis jäi maha langi tagaotsas olevale metsajoonele.

Mehed omavahel: "Kuuldavasti oleks Pekka ikka võinud seekord sõrme sirgeks jätta ..."

Manitsussõnad loetud ja seejärel käepigistus jahijuhatajalt Aarnelt, sest saak on saak.

Kes puhkab hommikväsimuse välja kännul ...

... kes "õrrel" istudes. Hingetõmbe olid kõik ära teeninud.
Fotod: Kristel Hani

AGA EES UUED JAHID, KOHTUMISENI!

22.9.20

Veidike silmailu ka

Eelmisel laupäeval võttis meie jahist osa vahepeal pealinna meheks hakanud Kristjan Teär. Otse loomuliklt oli tal lisaks jahirelvale kaasas ka kaamera. Siiski on näha, et Kristjan kasutas vaid viimast, sest tulemuseks on kaunid pildid ulukitest.

Nüüd on aeg nende piltide nautimiseks.

Kes pagan mind hommikul vara küll segab?

...teen igaks juhuks vehkat


Emme, on see jahimees? Ära karda, praegu võib vaid pulle küttida!



Tohoh, juba on nad meil kannul...

Nagu piltidelt näha, on Kristjanil tänuväärt omadus osata püüda oma kaamerasse erilisi hetki.

21.9.20

Nädalavahetus andis saagilisa veelgi

 Laupäevahommik tõstis aga jahikire kõrgele ja saaki kogunes veelgi. Väga uhke trofee omanikuks on sellest õhtust alates Kristel Hani, kelle kollektsiooni lisandus sarvepaar, mis ilmselgelt jääb ootama kirkavärvilist medalit. 

Ehhki hing naeris, võttis selline saak küti tõsikseks küll.
Foto: Arne Saagpakk

Pühapäeva varahommikul imetles üheksapealist hirvekarja Toivo Vaik. Armumäng suure pulli osavõtul oli nii äge, et võimaldas põlluäärt mööda karjale lausa nii lähedale jalutada, et sealt üks lehm saagiks võtta. Hirvelehma küttis sel hommikul ka Aarne Mesila. Kas keegi veel lisa tõi või mitte, sellest ei ole blogile teada antud.


"Vaata, millega vanamees hakkama sai!" hüüdis Olav Etverk enne pildiklõpsu tegemist.









Teiseks ja ühtlasi viimaseks ühiseks hiilimisjahiks koguneme 26. septembri hommikul kell 5.30.

KOHTUME JAHIL!

Kasin hommikusaak andis rassimist pooleks päevaks

 Esimene ühine hiilimisjaht ei andnud küll väga suurt saaki, ent tööd jätkus. Isegi nii kauaks, et tuli Saare Uluki meestelt paluda vähest ootamist, kuna Kärla omad ei suutnud veel keskpäevakski oma saaki kohale toimetada.

Aga läheme asja juurde ja anname teada, et noore hirvelehma küttis jahikülaline Jussi Salminen Soomest ja see vajas vaid veidike Apollo ja Terri abi, et saak üles leida. Päris tõsise katsumuse tekitas aga teise saagi väljatoomine, mille autoriks oli Tiit Kuus. Ehkki saak oli igati küttimiseks sobiv "ragulka-pull", ei osanud isegi laskja arvata, mis katsumuse üks püssipauk esile kutsuda võib. Aga laseme nüüd piltidel jutustada.

Pildil igati mõistlik valik.


Mis see üks pullimullikas siis metsast välja tuua on, arvasid Arne, Ive, Sven ja Aivo kui Tiit neilt abi palus. Liiatigi läks Ott traktori järele, see pidi asja lihtsamaks tegema.

Aga oh häda, Ott asus hirve sikutamise asemel hoopis mullaproove võtma. Isegi nii hullusti, et metsa tuli veel teinegi traktor kusuda.

Tiit: "Mis te minu otsa vaatate, minu asi oli saak maha võtta."

ATV aitas. Paradoksaalsel kombel tuleb seekord meelde tuletada vanasõna: mis kasu on sest suurest asjast kui väike võib teha sama töö.
Fotod: Arne Saagpakk ja Kristel Hani

Aga lõpp hea, kõik hea ja küll sellest saagist valmistatud toode võib ükskord hea maitsta!

16.9.20

Esimene ühisjaht sel laupäeval

 Esimeseks hiilims-varitsusjahiks koguneme 19.septembril kell 5. Küttimisel kõik hirved, metssead ja põdrapullid. 

Lisan siis paar toredat pilti, mis minu käsutuses on. Ikka selleks, et tõsta jahiindu!

Olav Etverk pühendas end esialgu järelkasvu kokkutõmbamisele. Pilt on tehtud 4. septembril. Sama tegu kordas ta täpselt nädal hiljem, mil tõi sõbra kastanid tulest välja.

Foto: Triin Etverk

Aarne Mesila tänahommikune saak. Pauk asja ette.Foto: Toivo Vaik

KOHTUME ESIMESEL ÜHISJAHIL!

5.9.20

Jahimeest mälestades ...

 


Täna saime kurva teate, et meie hulgast on lahkunud hea jahikaaslane ja sõber Jaanus Saarem.
Mees kes on olnud aastakümnete vältel meiega koos jahiradadel ja vajadusel igal võimalikul viisil abimees kõigile.
Jaanus tundis hästi loodust, teadis ulukitest ja nende käitumisest kõike. See tagas talle tihti suurepärase jahisaagi, sest just teadmised, oskused ja kogemustepagas on need, mis selles valdkonnas sihile viivad.
Lisaks oli ta hea jahirelvade tundja, paljud said temalt abi siis kui tundus, et relv vajab "rihtimist" või muud sättimist. Jahiseltskonnas oli ta tuntud hea huumorimeelega ja oskas omalt poolt alati vürtsi lisada siis kui jahimehejuttude vestmiseks läks. 



Oleme oma mõtetes temaga ja siiras kaastunne kõigile lähedastele.

19.8.20

Jürgeni viies

Sokujaht on hea hoo sisse saanud. Eile õhtul küttis Jürgen Tamm sel hooajal juba viienda "äbariku", nagu ta oma saaki ise nimetas. Vaatamata vähearenenud sarvedele ei pruugi aga saakloom kasvult sugugi kehvakene olla.

Äbarikuks nimetame isast ulukit, kellel kasvavad sarved ei anna hindamisel välja mingit uhket tulemust. Aga äbarikud võivad olla väga erilise kujuga looduse vingerpussid. Samas ei ole tegemist ka teab mis tugeva loomaga soo jätkajana. Selliste ulukite loodusest eemaldamine on üks jahipidamise eelistusi.

 Foto: Jürgen Tamm

Selle hooaja esimese karvaste sarvedega soku küttis Jürgen juba jahi avapäeval ehk 1. juunil. Seega jätkab mees oma tõuaretuse traditsiooni. Korjab ära äbarikud ja võtab lisaks kauneid medalitrofeesid. Eelmisel hooajal premeeriti Jürgenit õigete valikute tegemise eest parima trofeeküti tiitliga. 

Tubli jahimees tunnuskirjaga
Foto: Toivo Vaik

17.8.20

Talgupäev kuumas suve

Suvekuumus on kolinud augusti keskpaika. Talguteks oli 15.august igati sobiv päev, sest seekord polnud niipalju vaja füüsilisi pingutusi teha kui meil tavaks olnud iga-aastastel võsaraietel. Oli päev, kus enamuse tööd tegid ära masinamehed Aarne Mesila, kel tuli töötada kopp ees ja Madis Mets, kes sai hakkama kõikide jõutõstetega. Seekord oli rohkem vaja nõuandjaid, kamandajaid ja pealtvaatajaid. Aga kõik said oma ülesannetega kenasti hakkama ning plaanitu tehti teoks. Seega on senised rajatised uues kohas ja plats majaehituseks vaba. Pilte klõpsisid seekord Kristel Hani ja Toivo Vaik, kes said sellegi töövaeva eest päeva kirja. Aga lasemegi nüüd piltidel kõneleda.

Riputamise varjualune viimast korda selles kohas


Nagu igal ehitusel, nii ka meil alustati keskkonnamõju hindamisest ja projekteerimisest. Avalikul arutelul ühtki vastuväidet ei esitatud.

Arne: "Nüüd vaja veel otsustada, et kui midagi nihu läheb, kelle pea pakule pannakse. Siis võib tööga algust teha."

Tiit: "Kuulge, vennad, need nüüd mõned elektriku tööriistad..."

Kui kopp juba sobrama asus, said esimesed tulemused juba nähtavaks

Bert: "Noh, Peep ja Arne, käed külge!"

Gert ei saanud seekord osaleda, ta saatis enda eest asendaja

Neeme oli üks vähestest, kes esiisade aegadest pärit vandiraiuja oskusi veel teadis

Kui krempel juba Madise noka otsas, ei siis uuest asukohast pääsu pole

Kalevil jagus palju tarku nõuandeid, seda eriti naistele

Kristel: "Kasutage ainult selle firma töökindaid, siis võite olla kindlad, et te näpud on terved ja ka peenemate ettvõtmiste jaoks nippimisvõimelised."

Madis: "Täpne silm ja head riistad - need viivad sihile."

Terri: "Eks need väsi, kes rohkem rabanud on..."

AGA SUUREM ANDMINE JAHIMAADEL ALGAB ÜSNA PEA. SELLEKS JÕUDU, TÄPSET SILMA, TARKA TROFEEVALIKUT JA PALJU PÕDRAKÄRBSEID KRAEVAHELE!

14.8.20

Ammune kamraad ilmutas end

Üks meie jahikaaslastest, nimelt pikaajaline blogi fotograaf Kristjan Teär on pealinna nii ära kadunud, et temast pole pikka aega olnud kõppu ega kippu. Eks see suurlinna elu inimese endasse haarabki ja nii pole mees ammu ka meile jahil seltsiksolemist pakkunud.

Aga õnneks pole ta meid päris ära unustanud. Täna potsatas blogi postkasti kiri pealkirjaga "Pealinna inimesed said ka metsa ja tegid paar pilti." Seame siis need siia ritta ja lugedes piltide autori nime võime tõdeda, et Kristjan pole metsa päris üksinda enam minna julgenudki. Ehk juhtub mees koos oma kaaslasega ka algaval hooajal meile kohale tulema!


Fotod: Kairi Eliisabet Vald

Tasapisi ikka trofeesid laekub

Sokujahi hooaeg näitab paisumist. Isendeid ikka langeb saagiks. Järjekordne trofee hindamislaualt, omanikuks ja täpse käega kütiks Olvav Etverk. Roheline punn pildil näitab, et käitud on jahimehelikult ja saagiks võetud õige väärtusega loom.

Õige valik "tõuaretuse" mõttes

Foto: Ive Kuningas

12.8.20

Looduses leidub igasugu vingerpusse

 Blogija leidis juhuslikult SJS materjalide hulgast ühe eriskummalise sokutrofee. Pilt on nii uhke, et seda ei saa jätta siinkohal jagamata, sest selle küttis meie jahimees Aarne Mesila. Rohkem sellest jahiseiklusest teada pole, sest osav kütt pole ise blogiga ühendust võtnud.

Vaata ja imesta! Justkui muflon oleks meil metskitse tõugu parandmas käinud.
Foto: Ive Kuningas

29.7.20

Vahelduseks üks soku-uudis

Millegipärast ei laeku sokujahi tulemuslikkuse kohta ei pilte ega uudiseid. Kas meie jahimehed on muutunud liiga tagasihoidlikuks, pole saaki ette näidata või põhjus veel milleski muus. Aga blogi jälgija ootab ju lugemist-vaatamist! Ei oska kohe arvata, milles asi. Seega kasutab blogipidaja olukorra ära, et ise veidike eputada, sest juba teist aastat järjest tuli sokumedal. Eelmise aasta oma oli küll aste kõrgem, ent ka tänavune teeb rõõmu.

Mine tea, ilma tublide koerteta oleks kütt võinud isegi pika ninaga jääda.
Foto: Sven Mägi

Niisiis, 26. juuli õhtul poole kümne paiku tabas varem paaril korral nähtud sokku Toivo Vaik. Loom oli eriliselt tugev, sest tegi peale kopsutabamust kaabet üle esimese põllu läbi poolteistmeetri sügavuse kraavi ja ületas veel ühe põllu ning põrutas siis jutiga läbi teise sama sügava kraavi džunglisarnasesse pärapõrgu. Verd oli maas omajagu, ent kuna oli juba pimenemise oht, sai palutud appi Ive ja Sven Mägi koertega. Peale mõningast keerutamist leidsidki tublid abilised kütitud saagi linnulennult umbes paarisja meetri kauguselt laskepaigast.

Eksperdi poolt saadud punktide ja rohelise punniga võib rahule jääda. See annab metssigade puudumisest tingitud jahikire jahtumisele uut särtsu. Ees ootab aga suurjahtide hooaeg.

Ükskõik, milline on tulemus, tasub alati tsiteerida üht suurt jahimeest Villut: "Pole paha!"
Foto: Toivo Vaik

Võrdluseks eelmise aasta oma. Ega eriti vahet polegi.
Foto: Ive Kuningas

Jahisaagi töötlemise ajal oli taevas läinud juba natuke tumedamaks. Tundus, nagu ainus Saaremaal elav karu oleks ülevalt alla vaadates jahimehe tegemisi jälginud.
Foto: Toivo Vaik

EDU JA ÕNNE KÕIGILE, KELLEL SOKULUBA VEEL REALISEERIMATA ON!