5.7.20

Teade pikalt ette ehk talgud on 15. augustil

Selle aasta suvised talgud teeme 15. augustil kogunemisega kell 10 hommikul Hirvele. Tööks on seekord meie kütitud ulukite ülesriputamise-tükeldamise katusealuste teisaldamine uude ehk ajutisse asupaika. Kes veel ei tea, siis olgu siinkohal teave, et praeguse varjualuse kohal hakkab tulevikus kõrguma meie JAHIVILLA.
Kuna kavandatav teisaldamise töö on raske ja palju energiat nõudev, siis need, kes kohale tulevad, pääsevad sel aastal võsalõikamise talgutel osalemise kohustusest.

Teisaldamine on vajalik selle tõttu, et kui sügisel läheb villa ehitamiseks, siis ei pea kulutama ühte kasulikku jahipäeva eelpool mainitud töö tegemiseks.

Ka seekord hakkab peale töö lõppu grillahjust tossu tõusma
Foto: Arne Saagpakk

KOHTUME TALGUPÄEVAL!

4.7.20

Kutse erakorralisele üldkoosolekule

Laiendatud juhatuse koosolek otsustas kokku kutsuda erakorralise MTÜ Kärla
Jahimeeste seltsi üldkoosoleku 10.07.2020 Kõrkküla seltsimajas kell 19,
MTÜ Kärla Jahimeeste seltsi juhatuse rahaliste volituste suurendamiseks jahimaja ehitamisel. Juhatuse liikmed ja grupivanemad teevad selgitustööd gruppides, et anda teavet kujunenud olukorrast seltsi liikmetele.
Täiendava info saamiseks võib ühendust võtta kõikide MTÜ Kärla Jahimeeste seltsi juhatuse liikmetega. Infot saab ka kohapeal ja kõik osalejad võivad saadud info põhjal esineda endapoolsete ettepanekutega, mis aitavad asja edasi viia.

Kuna sellega on kiire ja me kavandatavat otsust väga vajame, siis palume kindlasti osaleda. Kui on tõesti miskit ees, siis volita oma jahikaasalane enda eest otsustama.

Ka orav teab, et kui asjaga on kiire, siis tuleb otsustavalt tegutseda
Foto: Janis Niit

KOHTUMISENI KOOSOLEKUL!

15.6.20

Kaamera täies tööhoos

Arne Saagpakk saatis blogile hulga toredaid rajakaamera pilte, millest valik saab siinkohal kõigile vaatamiseks välja pandud. Sarvede kasvatamiseks ja järeltulijate toitmiseks vajavad ulukid lisaks loodusele vähesel määral leiduvatele mineraalidele ka inimeste abi. Just seda need allpool olevad pildid näitavad. Igatahes tore vaadata! Jahimeestele soovitus: hoiame oma soolakud laetuna!

Sellid, ammutagem luude tugevamaks kasvamise nimel seda imelist sini-rohelist ainet ...

Mõnus jook soola peale: alati kaasas, täiesti värske, piisavalt soe ning pehmes ja loodussõbralikus pakendis

Ega soolalakkumine pole meelakkumine. Võtab ikka päris läbi.

Tead, sa vaata esialgu eemalt, pole kindel, et siit kogu faunale jätkub

Pidi sarvede kasvu turgutama, kaua sa ikka teiste ees häbened

Ometi tabasin hetke ja pääsesin ka löögile


Ahmi soola, palju jaksad, ikka sügelevad teised kui kuradid!

14.6.20

Esimene soku-uudis jõudis kohale

Kuna sel aastal on looduses kõik paar nädalat hilisem, siis pole ka metskitse jooksuaeg juuni alguseks kätte jõudnud olnud. Seda on blogipidaja ka isiklikult pukis istudes kogenud, et metsas on vaikne ega kostu sokkude võidu hõikamisi.

Paistab aga, et nüüd on asi lahti läinud, sest esimene soku küttimise tõendusmaterjal on kohal. Täpse käega jahimees on eelmise hooaja parim trofeekütt Jürgen Tamm. Sarvedest on näha, et lastud on väga õige loom. Seega jätkab Jürgen metsades oma tõuaretustööd.


EDU KÕIGILE JÄRGMISTELE SOKUKÜTTIDELE!

10.6.20

Seni kuni soku-uudiseid pole, lepime kurgedega...

Blogi ootab sokujahi uudiseid ja pilte, kuid seni neid veel laekunud pole. Niikaua saab esitletud kõike muud huvitavat, seekordne pilt Olav Etverkilt.

6.6.20

Piltide jagamise aeg

Alanud on sokujaht ja nagu alati, on blogisse oodatud igat liiki pilte, olgu need tulemuslikust sokujahist, uutest trofeedest või rajakaamerate ülesvõtetest. Seekordsed on Rein Maimanni kaamerast.




4.6.20

Limps-limps-limps

Nii nunnut pilti kui blogile saatis Sven Mägi oma rajakaamerast, ei saa ometi jätta küljele panemata. Vaatame ja naudime.


31.5.20

Kaks ettvõtmist taas seljataga

Ehkki selle hooaja algust mõjutab suuresti ka hiljuti möödunud haiguspuhang, on siiski kevadele kavandatud üritused teoks saanud. 23. mail kogunesime Kalamaja lasketiiru, kus igaüks sai oma kätt harjutada ja endale teadvustada, milliseid vigu ta laskmisel teha võib. Kellel kulus padruneid rohkem, kellel vähem, kellel olid laskerajale minnes taskud paukudest pungil või kes käis neid autost juurde toomas, pole oluline. Peaasi, et sai eelseisvaks sokujahiks treenida. Päev läks igati korda ja osalised rahul.

Kokku sai lepitud, et need, kellel paugud lastud, seisavad päikese kätte, kellel tuleandmine veel ees, hoiavad vilusse

Tead, mulle tuli hasart peale. Ole hea, laena mõned padrunid, mul lõppesid omad enne otsa kui märklaud ette sõita jõudis


Aga vaatamata riigis kehtivatele piirangutele tuli maha pidada ka iga-aastane üldkoosolek. Seekord hoopis teisti kui tavaliselt, nimelt Kärla pargis laululava ees. Meil oli lisaks kõigele muudele arutuse alla tulevatele päevakorrapunktidele ka valimiste aasta. Lõppemas olid nii seltsi esimehe, juhatuse kui ka revisjonikomisjoni volitused. Ehkki soovijaid nendele postisioonidele oli rohkesti, lahenes ametipostide jaotamine demokraatlikult ja rahumeelselt nagu meil alati kombeks on. Seega, osaliselt uued, osaliselt ka vanad pealikud ja kontrollid paigas ning andmebaas saab muudetud niipea kui kinnitatud protokoll blogipidajani jõuab.
Igati tore oli üksteist näha ja silmast-silma vestelda. Ehkki aeg nõudis mõningase pikivahe hoidmist inimeste vahel.

2+2 reegel ei valmistanud jahimeestele mitte mingit peavalu, sest kütiliinil oleme harjunud hoidma kinni 50+50 reeglist

Ikka leidub teemasid, mida enne sokuhooaja algust arutada eelmise jahiaasta parima trofeekütiga

Niipea kui saadi teada, et sel hooajal on meil juba kaks metssiga kütitud, tekkis lubade taolejatest otsekohe järjekord
Fotod: Kristel Hani

Sokujahi algus on kohe käes ja neile teadmiseks, kes koosolekule ei jõudnud, et sokulube antakse esialgu välja igale soovijale ja enne sügiseste suurte ühisjahtide algust tehakse toimunust kokkuvõte. Siis selgub saavutatud tulemist, kuidas edasi. Nagu eelmiselgi hooajal, tuleb ka seekord viia kõik sarved hindamisele, olgu nad siis medalistid või kõige äbarikumad karvapulgad.

UUTE KOHTUMISTENI JÄRGMISTEL ÜHISÜRITUSTEL!

16.5.20

Juhatuselt kaks olulist teadaannet

Kuna paljudel meist on laskekatse kehtivus aegumas või juba aegunud, siis on meie jahimeeste jaoks Kalamaja lasketiir broneeritud 23. mail kella 10-12. Kinni tuleb pidada hetkel kehtivatest reeglitsest hoida üksteisest eraldi.

Samas on meil otsustada olulisi asju, mis on üldkoosoleku ainupädevuses. Et need ära otsustada, koguneme Kärla parki laululava juurde 30. mail kell 12. Seal on meil võimalik oma üritus läbi viia vastavalt praegu kehtivale korrale. Endiselt võib volitada teist seltsi liiget ennast esindama juhul kui ise tõesti tulla ei saa.

Kuna kehtivad reeglid võivad muutuda ja piirangud lõdveneda, võib ka meie koosoleku korraldus tulla teistsugune. Selleks jälgi blogi, sest siin anname olukorra muutumisest otsekohe teada.

Tule kohale, asjad on vaja ära otsustada!
Foto: Toivo Vaik

KOHTUME TIIRUS JA KOOSOLEKUL!

18.4.20

Karida kandis salakütt?

Laupäevhommikul saabus Kärla jahimeestele teade, et Karida küla lähedal on hukkunud noor hirvepull. Vastavalt jahiseadusele on hukkunud suuruluki korjuse koristamise kohustus pandud jahipiirkonna rentnikule ehk siis sedakorda pidi toimetama Kärla Jahimeeste Selts. Ja ega see esimene kord polnud, kuid peamisteks "liiklusohvriteks" on olnud metskitsed. Vaatamata suurele levikule hukkub liiklusõnnetustes hirvi kitsega võrreldes suhteliselt harva.
Asjaga tegelema saabunud jahimehed aga avastasid suureks ehmatuseks, et päev või paar maas olnud loomakorjus osutus kuuliga pihta saanuks. Kes asjaga kursis pole, siis teadmiseks, et hirvepulle oli sel hooajal lubatud küttida 15.veebruarini.

Aprillikuine hirvesaak jäi luhale

Kes nüüd täpsemalt silmitseda suudab, leiab looma lõualuu kohalt kuuliaugu. Seega tegamist on laskjaga, kes paugu küll teele saatis, ent ei jälitanud kui loom kohe maha ei kukkunud. Seega tüüpiline salaküti käitumine.

Viimase aasta jooksul on see sealkandis juba kolmas kahtlane juhtum. Oma jahiseltsis oleme kokku leppinud, et kui keegi kõmmutab ja arvatav saakloom jooksu läheb, oleme tellinud Ive Mägi tublid verejäljekoerad Terri või Apollo otsima. Tavaliselt oleme tabatud loomad koerte abil ka üles leidnud. Ühe eelmisel aastal taoliselt surema jäätud loomalt sai leidja lausa medaliväärilised sarved ja siinkohal küsiks, et milline seadusekuulekas jahimees jätaks jälitamata haavatud medalitrofee hirvepulli? Samas ei tea, et sinnakanti koeri eriti appi oleks kutsutud. Käimasoleva jahihooaja jooksul leitud hukkunud loomakorjus alati salakütikahtlusi esile ei kutsu, liiatigi on Karida kant meie piiriala naabriga ja haavatud loom võib kohale joosta ka mujalt. Aga nüüd saime selge signaali, et salakütt on sealkandis olemas.

Kohale sai kutsutud ka keskkonnainspektor, kes alustas menetlust. Palume kõigil hoida silmad sealkandis lahti, sest salakütt on ohtlik tegelane ka inimestele. Tont teab, mis suunas ta hasardiga laskmise korral kuuli lennutab. Kui keegi midagi teab või märkab, võib helistada tuttavale Kärla jahimehele või ööpäevaringsele valvetelefonile 1313.

9.3.20

Pidu sai hooaja vääriline

Hiljuti lõpu saanud jahihooaeg päädis taas suure peoga. Tehtud oli parasjagu tööd ja mütatud kõikvõimalikes mülgastes, et oma küttimiskohustused täita. Kogu jahiaja halastas ilm meile ja sadu oli minimaalselt peale viimase jahipäeva. Vana tõde on see, et viimane juba pooleli ei jää. Seda teab ilmselt ilmataatki.
Et asi tasakaalus oleks, tegi ilm meile kevadeni kestnud sügisega tünga, sest mitte kordagi ei õnnestunud jahti pidada pakase poolt kaanetatud lodudel. Seega pakkus elamusi koos saaklooma tabamisega ka kütitud saagi väljatoomine. Kokkuvõtteks võib öelda, et on, mida järgnevatel aegadel meenutada.

Aga nüüd siis peost. Lõbus oli, ausõna! Nii nagu jahihooajal tehti kõike suure mõnuga, sai ka pidutsetud täiega. Söödud-joodud, tantsitud-mängitud ja tehtud igasugu pulli nii palju kui vaja. Mis toimus, sellest anname aimu piltide kaudu, mida plõksisid Kristel Hani ja Toivo Vaik.

Hea tuju jagamisega tehti algust juba peolisi vedanud bussis.

Rahvas koguneb, vahuveiniklaasid ootavad kokkulöömist.

Päälik ütleb kõnet ... Arne Mesilal headest sõnadest juba puudu ei tulnud.

Kõvemad vennad on mõtetes alles jahiradadel.

Täna jahijuhatajat ei valitud, seega polnud käske, et kes kuidas ja kuhu. Igaüks pidi oma koha endale ja kaaslasele ise kätte näitama.

Tunnustus hooaja parimale trofeekütile. Selles mõttes, et kogu see suur sarvepaaride hulk, mida Jürgen Tamm võib oma seinale riputada, said hindamisel külge "rohelised punnid". Loomulikult jääb kesksele kohale teiste hulgas Kuldne hirvesarvepaar.

Üliintensiivne käepigistus abikaasalt Sven Mägilt: teise tänukirja pälvis Ive Mägi, kes käib meiega juba aastaid ajus ning on üles kasvatanud ja välja õpetanud meie kaks suprejahikoera Terri ja Apollo. Tänu neile on leitud üles kõik pihtasaanud loomad, kes kohe tabamispaigale maha pole jäänud.

Lisaks mälumängule tehti ka igasugu muid mänge. Pildil hetk mängust, kus tuli ära arvata, kes sulle mis asja nuusutada annab.

Peo vaieldamatult kõige kõvem tantsumees oli Neeme Õige, kes ei andnud asu mitte ühelegi naispidulisele. 

Olgu vaataja siinkohal hoiatatud, et ei tuleks pähe mingeid väärarusaamu. Siin esitavad Madis Mets ja Neeme Sinimeri naistele oma karutantsu, mis on pühendatud eelseisvale naistepäevale.

Selles mängus tuli aja peale puuksu abil laualt maha puhuda joogitopsid. Puuksu asemel võis lasta survet ka täispuhutud õhupallist, mida hetkel tegi Rein Maimann.

Madis Mets ja Riivo Nael arvasid, et õhtu tipphetk oli ikka mälumäng. See oli koht, kus sai enda laiaulatuslikke teadmisi teiste kuuldes lehvitada.

Pole paha, arvasid Kristel Hani ja Arne Saagpakk. Ilmselt tuleb pidu organiseerida ka järgmise hooaja lõppedes.

Selline siis see 2019 jahihooaeg sai. Täis tublit tööd, mõnusat nalja, rohket saaki nii trofeede kui ulukilihatoodete näol ja prisket tervist, mida lisandus päevade viisi värskes õhus mööda metsi ja rabasid möllates. 

Siia lõppu sobib panna üks pilt kõigile jahimeestele meeldetuletuseks. Nimelt on metsades algamas poegimisperiood ja uute trofeesarvede kasvatamine. Et järglased oleks kõik terved ja tugevad ning pähe kasvaks sarved, mis oleks õige isase väärilised, selleks vajatakse aineid, mida looduses tavalisel toidupäeval napib. Seega on aeg laadida kõik soolakud uute "padrunitega"! Kes pole seda veel teha jõudnud, siis eelolevad päevad on selleks viimane aeg. Soolakud trimmi!


KOHTUMISENI JÄRGMISEL ÜRITUSEL, MILLE TULEMISEST BLOGIS OTSEKOHE MÄRKU ANNAME!

21.2.20

SUUR PIDU 6. MÄRTSIL

Juhatusel on teada anda, et meie iga-aastane jahihooaja pidulik lõpetamine toimub 6.märtsil algusega kell 19 Marta Loviises.

Järgmise nädala jooksul on vaja juhatusele teatada osavõtust ja mitmekesi tullakse. Tagatakse bussiliiklus neile, kes seda soovivad. Ka see info tuleb juhatusele edastada.

Iga jahigrupi vanem korraldab oma grupiga ühe etenduse/mängu/võistluse.
Mälumängu korraldab Toivo.

Vahetult enne pidu antakse veelkord täpsustavat infot!

Pidu meie tänavas ...
Foto Arne Saagpaku rajakaamerast

JÄLGI BLOGI JA SA SAAD KÕIK TEADA!

16.2.20

Sõbrapäevajärgne jahiretk sai mõnusaks hooaja lõpu tähiseks

Kes oleks uskunud, et sellise ilmaga viitsib veel keegi üleujutatud padrikutes ja rabades uidata! Hooaeg oli ilusasti korda läinud, kohustused täidetud ja küllap oleks olnud mõnus aeg istuda soojas toas külmkapist välja võetud hõrgutisi nautides ja õlut rüübates. Aga kus sa sellega! Nagu üks meie külalistest kunagi ütles, et Kärla mehed on ikka ühed hullud jahimehed! Meie kandis lõpetatakse sellise ilmaga asi ära, aga siin tundub, et mida hullem, seda parem. Kusjuures mitte keegi ei virise ega otsi põhjuseid, miks peaks jahist lahkuma, ikka kõik panevad täiega lõpuni välja! Kasvõi pimedani, nagu ka eilsel päeval läks.

Aga kõigest järgemööda. Jahijuhataja Arne Saagpakk pidas maha pika hommikuloengu, sest meile olid külla saabunud kaks jahiseltskonda koos koertega. Rene Järvamägi koos kaaslastega Järvamaalt ja Mati Valk koos sõbraga Läänemaalt. Külaliskoertele sekundeeris ka meie oma Apollo ja kõik olid usinad abilised. Loeti maha kõik jahiohutuse karmimad reeglid ja pandi südamele nende täitmine. Kuna lubatud oli, et sel päeval kütitakse hirvepulle südametunnistuse järgi ega seata piiranguid, siis läks päev nii, et need, kes küttisid, nende südametunnistus sai nähtavaks. Nendel aga, kes jätsid noore sarviku metsa jooksma ja suuremaks kasvama, jäi teistele südametunnistus näitamata. Kuigi aegajalt kuuldus raadiost hoiatusi, et kohe-kohe jookseb ajust välja pull, mida palutakse mitte küttida!

Tegus päev jättis maha suure hulga pilte, millest saame siinkohal välja panna vaid väikese osa. See-eest on need kõnekad seda päeva kirjeldama.

Apollo ninasõõrmed liiguvad - mingid sõbralikud lõhnad tulevad mandrimeeste autofurgoonist

Traditsiooniliselt toimus ka eelmiste jahipäevade saagijagamine. Kuna Rene on meil sage külaline, siis langes tallegi väike noos

Tavaline ajueelne melu - seekord siis õpetas Tiit Teetu
Fotod Kristel Hani

Aga peagi karati autodesse ja sõit läks meie põhilisse pullisahvrisse ehk Luksu taha. Seal lendas välja ikka suur hulk pulle, mis enamasti mahtusid kõik küttimise päeva "südametunnistuse" alla. Toreda valiku oskas seal teha Priit Kuus, kes sorteeris hulga seast välja meie keeles öelduna "äbariku" ja selle ka saagiks tegi. Hommikused kiidusõnad kaaslastelt!

Suure looma ragulka tüüpi sarvedega suutis Priit karja hulgast hästi ära tunda
Foto: Tiit Kuus

Teine aju jäi pauguta, see toimus meie keeles Tankla ajuna. Aga ainus tankalaloom jäi samuti metsa, sest mahtus küttide järjest suuremaks paisuva südametunnistuse piiridesse.

Kui keegi nüüd arvab, et mehed tankla seina ääres ootavad kella kümneks saamist, siis ta eksib. Kärla tankla on üks meie lemmikkohtadest, kus me peame  aegajalt maha päevase lõunapausi ja teeme suuremaid plaane jätkamiseks. Üldjuhul on tankla nõupidamised alati ka hea tulemuse andnud.

Jahijuhataja süda kohe hõiskab - mis viga plaane teha kui nii palju tarku mehi on head nõu andmas ...

... ja lisaks ka mandrilt külla tulnud ulukite hirm juures on
Fotod: Kristel Hani

Tunnike hiljem selgus, et tanklas tehtud plaan oli hea plaan, ehkki ilm pööras siis sarved ikka täiesti maa sisse. Kohad võeti sisse tänase valitseva ralli maailmameistri kodukoha lähedal ja üsna pea käis pauk ja veidi hiljem raadiosõnum: "Mati Valk lasi üleilmselt tuntud Oti kodu lähedal pulli."

Mati sõnul nägi ta oma elus esimest korda hirvepulli läbi optikasilma. Ja tabamine õnnestuski! Veel pildistamise ajakski ei tahtnud mees sarveristi oma silmade kohalt eemaldada ja soovis end selliselt jäädvustada 
Foto: Priit Kuus

Edasi järgnes raske vihmaga rajuperiood, mis siiski jahimeeste indu ei peatanud. Seal langes Gert Aavasalu käe läbi hirvepull, mille väljatoomine ka päeva naelaks kujunes. Tabatud loom jõudis joosta kõige hullemasse pärapõrgusse, mida üldse ette kujutada saab. Tänu Apollo heale ninale leiti saakloom oma kümnekonna minutiga üles, aga edasine vääris igati Gerti sõnu ajal, mil me alles laskepaika suundusime.

Gert teel laskepaika: "Kuule, kui me siin looma laseme, siis löövad teised meid maha!" Otsesõnu maha küll kedagi ei löödud, ent selle loomaga jätkus rassimist tundideks kõige hullema ilmatuju ajal
Foto: Arne Saagpakk

Ajal, mil Teet ATV järel käis ja selle silmini maasse kaevas, hoidsid mõned jahilised end kuuse varju
Foto saatis Jürgen Tamm

Kui selgus, et muud üle ei jää kui Ott Lõugas traktori järele saata, lõpetati kollektiivne vihmas lödisemine ära ja otsustati teha "üks vinge kõige sitema jahiilma aju". Kelle riided ei pidanud, need olid niigi juba aluspüksteni märjad. Mitte keegi seda aga avalikult ei tunnistanud ja tundus, et kõigi kehakatted olid parimast materjalist.

Veel enne uue jahiaju toimumise koha kokkuleppimist jõuti jutuhoos meenutada keskkonnainspektoreid, kes vene ajal tõelised norijad ülbikud olid. Samas leidus ka häid sõnu tänaste inspektorite kohta, kelle reidid väga lühiajalised ja suurest lugupidamisest jahimeeste vastu kantud on.
Foto: Kristel Hani

Edasi läks jaht meile tuntud Sülla tagusesse alasse. Paikkond küll suur, ent teada-tuntud oma lodude ja rohkete raiesmikega ehk siis igati sobilikud hirvede elupaikadena. Sülla tagune ei ole meid ka varem mitte kunagi saagita jätnud, nii läks ka seekord. Uhke trofeelooma küttis sealt Arne Saagpakk.

Vahetult enne pimeduse saabumist sai seltskond ära näha ka jahijuhataja südametunnistuse. Just selline oli see, mida ta hommikul kogunemisel kõigile meeltesse süstis.
Foto: Jürgen Tamm

Ehkki Arne saak just traktori sekkumist vajanud, ometi tuli looma sikutada juba õhtuhämaruses kusagil paarsada meetit.
Foto: Toivo Vaik

Kui ka see saakloom oli Olavi massina peale saadud, siis tuli meelde, et huvitav, kuidas Otil seal traktoriga toimetamisel läheb, ega ometi traktori, ATV ja hirvepulli välja sikutamiseks nüüd helikopterit tellima pea. Õnneks saime sõnumi, et hakkavad metsast välja saama.

Kuidas me küll ilma Otita hakkama oleks saanud...

Nii uhket metsast väljakandmist pole varem pidanud ühegi saaklooma austamiseks toime panema
Fotod: Kristel Hani

Head sõbrad, kes te kõik ükskõik millises maailmanurgas meie blogi jälgite! Aitäh, et olemas olete ja aitate kaasa jahipidamise kui ühe maailma vanima ameti tunnustamisele ja propageerimisele! Väike meeldetuletus igaks juhuks: foto muutub nauditavamaks kui sellel korra klikite. Uute kohtumisteni uuel hooajal!

Selline sai Kärla jahimeeste 2019/20 jahihooaeg. Täis suurepärast saaki, nalja, naeru, üksteisest lugupidamist ja saakloomade austamist ning trofeede väärindamist. Laseme samas vaimus edasi! Omadele niipalju, et jälgime ikka blogi, ka väljaspool jahti toimuvate seltsi tegevuste kohta ilmub info just siin! Lähiajal ootab SUUR PIDU! Oota vastavat teadet!

AVA VAHETEVAHEL IKKA MEIE BLOGI JA SUL EI LÄHE MITTE ÜKS TEAVE EGA JAHILUGU MÖÖDA KÜLGI MAHA!