Rosinad ja pähklid võtsid Tõnu hinge

Et metsloomale ei sobi igasugune toit, on selgemast selgem. Nagu inimesele ei sobi looma ninaesine.

Inimene ei anna endale sellest igakord aru, kõige tüüpilisemaks näiteks on talvine luikede saiaga söötmine. Tahetakse head, aga välja tuleb midagi muud. Toita ulukit selleks, et teda toiduga tappa! Arusaamatu.

Hoiame, meie, jahimehed, selles osas madalat profiiti ja anname endale aru, mida metsa loomadele söödaks viime. Siis ei juhtu selliseid asju nagu alljärgnevas loos:

http://www.ohtuleht.ee/556865

Selline toidulaud oleks Tõnule igati sobinud...

Foto: Kristjan Teär

Eelmisel suvel kohtus blogipidaja ka isiklikult Elistvere Tõnuga, kes kõigile huvilistele oma kaunist sarvepaari demonstreeris

Foto: Toivo Vaik

Jahirahu väljakuulutamine

Ongi aeg jälle nii kaugel, et jahirahu kuulutatakse välja. Jahimehed käivad metsades sel ajal ringi relvadeta ja kandamite poolest pakuvad konkurentsi jõuluvanadele. Kus sel aastal see pidulik üritus toimub, sellest loe:

http://www.sjs.ee/page.asp?p=3&il1=0&i=273

Kaunist jõuluaega kõigile!

Foto: Kristiina Paunel

Taas sai üks susi jahimehelt tina

Ei ole hundisugu Saaremaal lõppenud. Ega lõpegi vist. Mis siin viga elada, kliima parajalt soe ja liha lidub nii metsas kui karjaaedades vabalt ringi.
Hea on see, et mõni neist hallivatimeestest ka jahimehe toru ette satub, sest teatud mõttes on hundid meile, jahimeestele, ju konkurendid. Muidugi mitte lambaaedikutes.
Kas Koimlas lastud isend on oma jälgi jätnud ka meie jahimaadele näiteks Lagenõmme või on meil endil pesakond olemas, sellele veel vastust pole. Täpsemini selgub asi siis kui maa valgeks läinud on. Seniks aga kõigile jahimeestele - silmad lahti ja ja ära värista kätt kui hundiga kohtud. Üks luba on veel püsti!

Loe lähemalt:
http://www.saartehaal.ee/2013/12/06/koimlas-lasti-hunt/

Et blogijal meie maadel viimasel ajal kütitud hundist pilti panna pole, sätime siia teda esindama ühe teise koerlase ehk kähriku. On rumal loom, keda on üpris kerge püssiga tabada, kes läheb nii kastlõksu kui laseb ennast ajujahi ajal kasvõi kaikaga küttida. Hunti tabada on sadu kordi keerulisem. Seni teadaolevatel andmetel on Kärla Jahimeeste Seltsi hundikütid Janis Niit ja Jüri Mesila, viimane neist on toonud jahitrofeede näituselt ära koguni hundikolju kuldmedali. Ilmselt ei ole kaugel aeg, mil mõni meist taas hallivatimehega kohtub.

Foto: Arne Saagpakk

Üks huvitav lugemine veel Meie Maast. Ka selline hirvetrofee on esitlemist väärt. Loe: https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=56346

Meie blogi endiselt maailma huviorbiidis

Ehkki ajujahid on esialgu lõppenud ja blogisse mingeid erilisi arikleid lisada pole, näitab ststistika, et huvi selle vastu raugenud ei ole. Siin väike ülevaade viimase kuu aja lugemistest. Lehevaatamised riikide järgi Kirje Lehtede vaatamisi Eesti 2038 Ameerika Ühendriigid 235 Soome 126 Rootsi 24 Šveits 16 Taani 15 Vietnam 14 Saksamaa 10 Kanada 5 Indoneesia 4

Siinkohal annab blogipidaja teada, et endiselt on oodatud kõik jahilood ja fotod. Saata võib ka ajaloolisi pilte, mis skännitakse ja tagastatakse saatjale.

Ühisjahiga on esialgu kõik

Kärla jahimehed on sel aastal eriti tublid olnud. Eileõhtuse seisuga on kütitud 37 punahirve (kohustus vähemalt 35) ja 15 põtra. Ka põtrade küttimiskohustus on sellega täidetud.

Hommikusel rivistusel: "Tänase päeva miinimum on küttida vähemalt üks põder!"

Oleme saanud hetkeseisu ülevaate meie metsades elavatest ulukitest, keda kusagil leidub ja kuipalju. Näib, et põtradega on asi tasakaalus, arvukus tundub optimaalne. Ka metssiga ei tekita enam nii suuri kahjustusi kui aastaid tagasi. Mitmeaastase aktiivse küttimisega oleme ka punahirvede populatsiooni hirmkiire kasvu suutnud peatada, ent püssi rippu lasta on siiski veel vara.

Seepärast annab juhatus kõigile Kärla jahimeestele teada, et esialgu on ühisjahid lõppenud. Jätkame kui lumi maha sadanud on! Siis teeme ühist ajujahti metssigadele ja hirvedele. Kui lumi ei tule maha enne detsembri keskpaika, siis sel aastal enam ühisjahti ei korraldata ja uuesti jätkame jaanuaris.
Mis teeb heameelt? See, et oleme viimasel ajal seltsi liikmeks võtnud mitmeid noori jahimehi ja mis peamine, õigeid mehi! Aktiivseid, tublisid ja hakkajaid. Eks selle taga on ju ka meie edu! Loomulikult ei ole ka vanemad mehed toanurka jäänud. Tore on näha, kuidas meie jahimeeste erinevad põlvkonnad omavahel sobivad. Naljast, naerust ja sõbralikust aasimisest olid kõik ühisjahi päevad pungil.

Selle hooaja viimase põdra küttis staažikas jahimees Endel Heinla. Järelikult ei ole täpne käsi ja terav silm meest maha jätnud.

Kütt Endel Heinla (vasakul) võtab vastu õnnesoovi külalisjahimehelt Soomest

Saak metsast välja!

Lõunapaus metsas jahilõkke ääres!

Seltsi juhatus tänab kõiki aktiivseid jahimehi ja neid noori, kes on ajujahis ajajatena meile abiks olnud. Hea on teada, et ka lähiaastatel on meil järelkasvu peale tulemas.

Ei jäta siinkohal tänamata ka jahijumalannat Dianat, kes meie vastu on sel aastal eriti helde olnud. Anname kõik koos talle vande, et mida karmim talv tuleb, seda rohkem oleme me ulukitel abiks, et karge aeg neil kergemalt mööduks.

Lõunapausi ajal valvas meeste jahirelvi turvarebane

Fotod: Kristel Hani ja Arne Saagpakk

TÄHELEPANU KÄESLA-HIRMUSTE ja LAGENÕMME kandis jahti pidavad kütid! On nähtud liikumas emahunti kolme kutsikaga! Suuri hundiälgi on leitud ühest Lagenõmme karjäärist. Hetkel ootavad maakonnas realiseerimist kaks hundilaskmise luba. Hoiame silmad lahti!

Uluki käitumine võib olla äraarvamatu

Kui meie oleme pidanud hirve araks ja ettevaatlikuks loomaks, keda on raske küttida, siis alljärgnevast nähtub, et alati pole see sugugi nii. Vaevalt uluk taipas, et teda pildistanud fotograaf pole talle nii ohtlik kui jahimees.

Vaata lisaks:

http://www.ohtuleht.ee/553659

Turvalisi kohtumisi looduses!