Fotod: Toivo Vaik
30.11.11
Huvitav loodusnähtus Kärla jahimaadel
27.11.11
Kes on Kristjan Teär?
Suur osa meie blogi fotodest on Kristjanilt. Noormees, kes pärit Teärte jahimeeste dünastiast, hakkas koos vanaisaga metsas käima juba kuueaastaselt. Armastus looduse ja huvi jahipidamise vastu viib noormehe järgmisel kevadel juba jahimeheeksamile. Peagi kirjutame oma blogis jahimeestest Teärtest natuke pikemalt.
26.11.11
25.11.11
Söödaplatsilt jaanuaris 2011
Nii nad söödaplatsil tegutsevad. Suur matsutamine ja nohisemine.
"Lõpuakord" püstitõstetud sabadega on vaatamist väärt!
Praegu näeb metsakaamerat SIIT.
"Lõpuakord" püstitõstetud sabadega on vaatamist väärt!
Praegu näeb metsakaamerat SIIT.
24.11.11
Keskkonnainspektsiooni valvetelefon on 1313
Vigastatud või hukkunud suurulukist teata telefonile 1313
Kui toimub liiklusõnnetus, milles saab viga või hukkub suuruluk (põder, hirv, metssiga, metskits, hunt, ilves), tuleb sellest otsekohe teada anda ööpäevaringselt töötavale keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313. Helista ka siis kui näed vigastatud, hätta sattunud või hukkunud suurulukit.
Kui teel lebav suurloom on pimeduse või muu asjaolu tõttu teistele liiklejatele märkamatu, siis püüa seda abi saabumiseni kas valgustades või helkivate asjadega märkides (ohukolmnurk, ohuvest, helkur) nähtavaks teha. Eemal seisva auto vilkuvad ohutuled ei ole piisav, et tagada teiste ohutust.
ÄRA LÄHENE VIGA SAANUD VÕI HÄDASOLEVALE ULUKILE!
ÄRA LAHKU SÜNDMUSKOHALT ENNE KUI OLED JUHTUNUST TEAVITANUD KESKKONNAINSPEKTSIOONI VALVETELEFONI 1313!
Keskkonnainspektsioon teatab juhtumist kohalikule jahiseltsile, kelle ülesannete hulka kuulub tekkinud olukorra lahendamine.
1313 helista ka juhul kui näed mistahes keskkonnareostust.
Hukkunud väikeulukid (rebane, kährikkoer, mäger jms) viib ära teehooldaja. Maanteeameti infotelefon on 1510.
Vaata ka videot õnnetustest loomadega
Vaata ka videot õnnetustest loomadega
21.11.11
20.11.11
17.11.11
Kärla jahimehed on tublid laskjad
Kui 2011 a. võistluste protokollid üle vaadata, siis paistab, et Kärla mehed on oma tulemustega aina esirinnas.
Kalamaja CUPis aasta kokkuvõttes teised
Saarte jahimeeste kokkutulekult teine koht
Saaremaa valdade jahilaskmistel esimesed
Jahiseltside aprillivõistlusel esimesed
Kütiliin 2011 võistlusel esimesed
Siin meie esilaskurid Uno Metsmaa ja Argo Saagpakk koos auhindade ja diplomitega. Seisab Endel Pank:
Kalamaja CUPis aasta kokkuvõttes teised
Saarte jahimeeste kokkutulekult teine koht
Saaremaa valdade jahilaskmistel esimesed
Jahiseltside aprillivõistlusel esimesed
Kütiliin 2011 võistlusel esimesed
Siin meie esilaskurid Uno Metsmaa ja Argo Saagpakk koos auhindade ja diplomitega. Seisab Endel Pank:
 |
| Kärla tublimad laskurid võistlustelt toodud auhindadega. Foto: SJS |
Toidulaud talveks
Metsaelu võtab talviseid reegleid omaks. Rohi kolletab, puud ja võsa on raagus, tõrude ja pähklite varu on lõppemas. Nii otsibki uluk üles jahimeeste poolt asutatud "metsarestoranid", mille vastu polnud kogu pika ja ilusa suve jooksul vaja huvi tunda. Söödakohad pole vaid jahimehe saagikogumise koht või toiduabi metsloomadele, nende abil hoitakse ka uluk oma looduslikus elupaigas. Et ta ei peaks toiduotsingutel inimeste mängumaale minema. Et ta saaks kõige karmimal talvekuul toidu oma elupaigast kätte. Uluk on tark ja ta teab väga hästi, millal metsas "lavkapäev" on. Ta ootab seda täpselt samamoodi nagu mõne kaugema küla elanik oma kaubabussi. Ka tuisus, pakases või tormituules.
Anettelt metsanotsudele saia ka
Foto: Toivo Vaik
Tulemas on jõulukuuse otsimise aeg. Kutsun üles kõiki inimesi, kes metsast kuuske otsima lähevad, midagi söödavat kodust kaasa haarama. See toidupala on vaja metsa poetada ja täiesti kindel võib olla selles, et keegi selle üles leiab ja endale maiuseks teeb.
 |
Ka kõige lillelisemale suvele järgnevad karmimad ajad Foto: Kristjan Teär |
Vaata taas käimaläinud metsakaamerat!
.
.
16.11.11
Hundid ikkagi
Teadlased said lõpuks oma DNA-proovidega mäele.
Väljavõte 7. novembri Saarte Häälest: "Keskkonnaminister Keit Pentus lubab Saaremaa talupidajate liidu pöördumisele antud vastuses, et lammaste murdmise läbi tekkinud kahju hüvitatakse talunikele aasta lõpus. Minister lisab, et vajadusel on võimalik suurendada hundijahilubade arvu.
Foto: Hunt (bio.edu.ee)
Talupidajate pöördumises avaldati rahulolematust, et keskkonnakaitsjad on olnud liiga aeglased ja saamatud, selgitamaks, kas lambakarju on rünnanud hundid või muud loomad. “Ekspertiisiaktide kohaselt on tänavu sügisel Saaremaal lammaste murdmisel kahju tekitanud hundid,” seisab ministri kirjas."
Muidu on võsavillemite vägitegude arv Eesti kontekstis samas suurusjärgus eelnevate aastatega, lihtsalt ühe korra on hundid aktiivsemad siin, teisel aastal mujal. Võibolla asi ka selles, et lammaste arv on kasvanud varasemate aastatega võrreldes? Ei mahu lautadesse ära?
Varem pole ka ajakirjandus sellesse teemasse lihtsalt nii kirglikult suhtunud.
Samal teemal jahimeeste foorumis.
Keskkonnaamet lubab sel aastal Eestis küttida 115 hunti, 3 on lubatud küttida Saaremaal: lisainfo EJS.
Keskkonnaamet lubab sel aastal Eestis küttida 115 hunti, 3 on lubatud küttida Saaremaal: lisainfo EJS.
12.11.11
Kärla jahipiirkonna pindala on 15 850 hektarit
Kärla Jahimeeste Seltsi ala ei kattu Kärla valla territooriumiga.
Osaliselt kasutame KJS-s ka Lümanda ja Kihelkonna valda jäävaid maid. Samas Vendise ja Anepesa alad kuuluvad Aste jahipiirkonda ja Vennati küla ning osa Paeverest, Hirmustest ja Kõrkkülast jäävad riikliku jahimajandi haldusalasse. Jahipiirkonnad kehtestab keskkonnaminister.
Keskkonnaregistrist leiab ka Kärla jahipiirkonna kaardipildi ja Riigi Teatajast kirjelduse.
 |
| Väljavõte keskkonnaregistri kaardist 12.11.2011 |
Keskkonnaministri määrus 18.07.2011
Infot Kärla jahipiirkonna pindala ja piirikirjelduse kohta vaata SIIT.
Uuest jahiseadusest sügisel 2011
Läbirääkimised uue jahiseaduse üle on endiselt päevakorral. On korraldatud konverentse, antud intervjuusid ja kirjutatud mitmeid arvamusartikleid. Peale suvepuhkust on arutelud edasi läinud.
Jaanus Vaiksoo kirjutas ajakirjas Eesti Jahimees septembrikuus toimunud jahinduskonverentsist ülevaate. Loe sellest SIIT.
Loe ka Indrek Paali artiklit Eesti Päevalehes: Eesti jahi eripärad tarkusekuul
Lisaks Eesti Erametsa Liidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa arvamuslugu: Uue jahiseaduse vastuvõtmine on veninud hirmude tõttu?
31. augustil Vikerraadios oli intervjuu erametsaliidu esindajaga ja Eesti Jahimeeste Seltsi tolleaegse esileediga. Viimane ütles kenasti - jahiloom on liikuv ja avalik ressurss, see ei kuulu kellelegi.
Seega: maal viibiv metsloom ei ole maaomaniku oma ega ole ka jahimehe oma. Jahiloom saab jahimehe omaks alles siis, kui looma tabamise järel on looma jahiluba maha kantud. Seega ei saa jahimees vastutada ka jahilooma tekitatud looduskahjude eest.
Hegne Lump on ka sel teemal sõna võtnud: Tegevjuhi veerg, augustis 2011
Äripäevas 15. septembril 2011: "Eesti oludes tähendaks see [uus jahiseadus] aga järjekordset hoopi maaelule," sõnas Hegne Lump. "Uue jahiseaduse rakendumine praeguses formaadis võib saada saatuslikuks väga paljudele maapiirkondades tegutsevatele jahiseltsidele. Peaks tõsiselt kaaluma, millised väärtused on meil tegelikult kaalul. Kõik Eesti jahiseltsid tegelevad ulukihooldega ja kulutavad selleks märkimisväärseid summasid. Jahindus on praegu väga paljude jahimeeste jaoks hobi ja eluviis, millele makstakse peale, mitte ei kulutata selleks maksumaksja raha."
Selle asemel, et jahimeeste tegevusest tulu loota, võiks maaomanikud jahimeeste tegevust soosides ära hoida suuremaid kahjusid oma metsale ja põllumaadele. Soomes on sellest aru saadud, meil veel arutelu käib. Aga eks näis, kuidas läbirääkimised jätkuvad. Kärla jahimaadel jahimeeste ja maaomanike vahel on head suhted uue jahiseadusetagi.
Sügis-talvisest hooajast 2011
Sügis hakkab loodusele oma värve pritsima, metsad muutuvad aina uhkemaks. Seeni-marju on sel aastal kõikjal heldelt, piisab vaid õigesse kohta jõudmisest ja saak on tagatud. Ka jahihooaeg on käes, seega liigub metsades peagi veel rohkem inimesi kui seni.
Tänase loo mõte ei ole arutleda jahindusteemal seoses uue jahiseaduse menetlemisel tekkinud kirgedega. Kärla jahimehed on rahumeelsed inimesed, ei kipu me liiga tegema ühelegi maaomanikule. Pikaajalise ja ladusa koostöö tulemusel on meie kandis metssigade kahjustused viidud minimaalseks.
Koostöö seisnebki selles, et maaomanikud on jahimehi otsekohe teavitanud kohtadest, kus kärssninad on tegutsenud, ja jahimehed on igale teatele ka reageerinud. Ja kui on keegi, kes arvab, et jahimehe jalajälg tema maale liiga teeb, siis selle maaomaniku soovi me kindlasti arvestame ja seal jahti ei pea. Loodan vaid seda, et uus jahiseadus saab selline, et mõlemad pooled rahule jäävad, sest ulukite rohkusest tingitud kahjustused ei ole kasulikud mitte kellelegi.
Peamine kahjutekitaja on praegu punahirv
Kärla jahimaadel on punahirvede arvukus viimaste aastatega olulisel määral tõusnud. Ilmselgelt on siin oma osa ka intensiivsel metsaraiel, kus kasvav võsa ja metsanoorendikud pakuvad hirvele piisavat toidulauda. Nende populatsioonile ei ole negatiivset mõju avaldanud ka kaks järjestikkust karmi talve. Punahirve tekitatud kahjustusi on märgata eelkõige metsanoorendikel, ent nende arvukuse jätkuv kasv võib edaspidi ka taluaedades seada löögi alla ka viljapuud ja marjapõõsad. Isegi põllud ja aiamaad, sest hirvele kõlbab söögiks kõik, mis põllul või aias kasvab.
Jalaga maad kaapides ajab hirv põllu segi ja jätab mulje, nagu oleks seal metssiga toimetanud. Metssea ja hirve sõrajäljel teevad vahet vaid need inimesed, kes asja tunnevad. Talvel lõhuvad hirved põldudele jäetud silo- ja heinarulle, tekitades sellega kahju põllumeestele. Käesoleval jahihooajal on Kärla jahimeeste peamine ülesanne punahirvede arvukuse vähendamine.
Vastupidiselt punahirvele on viimased talved metskitse asurkonnale laastavalt mõjunud, nende arvukus on vähenenud umbes poole võrra. Selle tõttu ei ole metskits praegu meie piirkonnas aktiivse küttimise objekt.
Vastupidiselt punahirvele on viimased talved metskitse asurkonnale laastavalt mõjunud, nende arvukus on vähenenud umbes poole võrra. Selle tõttu ei ole metskits praegu meie piirkonnas aktiivse küttimise objekt.
Ka metssigade arvukust on viimased talved vähendanud. Pakast siga oma paksu kasuka tõttu ei karda, küll aga teeb inimesele kohati rinnuni ulatuv lumi metsseale raskeks toidu kättesaamise. Siiski ei ole me oma jahipiirkonnas sigade küttimisele arvulist piirangut seadnud. Põhjusel, et soodsate ilmastikuolude saabudes uut üleasustust ei tekiks.
 |
| Pildil olevad Kärla jahimehed said eelmisel aastal küttida koguni 22 hirve. Ühe nendest tabas looma sarvedest hoidev Kalev Teär. Foto: Kristjan Teär, Saarte Hääl 7. oktoober 2010 |
Seenelised ja jahimehed mahuvad koos metsa
Septembri saabumisega algab hiilimis- ja varitsusjaht punahirvedele. Kuu keskpaik lisab põdrad. 1. oktoobrist algab ajujahi hooaeg, mis kestab detsembri keskpaigani. Hirvepulle ja metssigu saab ajus jahtida veel kuni jaanuari lõpuni. Juhul kui lumeolud seda võimaldavad.
Minu käest on sageli küsitud, et kui jahimehed jahti peavad, kas on sellest mingit ohtu ka seenelistele. Hiilimis- ja varitsusjahti peetakse varastel hommiku- ja hilistel õhtutundidel. Neil aegadel seenelisi üldjuhul metsas ei liigu. Küll aga võime omavahel kohtuda ajujahil. Kuid ajujaht on selline lärmakas toiming, mis peaks igale seenelisele kuulda olema.
Soovitan kõigil, kes metsas olles ajujahti kuulevad, rahulikult oma senisesse paika jääda ja metsast mitte välja tulla. Sellega on ohutus tagatud. Ajujaht käib oma kindlate reeglite järgi ja inimeste tulejoonele sattumine välistatakse.
Ohutus üle kõige
Jahimeeste reegel number üks on, et kõik, kes on metsa läinud, peavad sealt ka elusa-tervena tagasi tulema. Olgu siis tegemist jahimehe või juhuslikult samasse kanti sattunud seenelise-marjulisega.
Vastavalt seadusele peavad kõik jahimehed ühisjahil kandma punast ohutusvesti. Erksat riietust soovitan metsas liikudes kanda kõigil, sest see tagab ka inimese parema leidmise näiteks siis, kui ta on metsa ära eksinud.
Rõhutan veel kord, et kui keegi metsas viibijatest kuuleb ajujahti, siis soovitan tal kindlasti metsa jääda, mitte hakata sealt välja tulema. Oleme näinud juhuseid, kus metsas viibinud inimene jookseb ajajate ees kütiliinist läbi, vaatamata jahimehe hoiatustele. Sellise tegevusega seab ta ohtu oma elu ja tervise, sest kõrvalolevad kütid ei pruukinud seda võib-olla näha. Piisab vaid kõrvalt samas suunas ajust väljuvast ulukist ja õnnetus võibki käes olla. Seda aga ei soovi meist keegi.
Autojuhtidel soovitan kiirust maha võtta ja olla eriliselt tähelepanelik, kui maanteel nähakse punastes vestides kütte liikumas. Üldjuhul loomi intensiivse liiklusega maanteedele välja ei aeta ja neid seal autode vahel ka ei kütita. Küll aga võivad häiritud ulukid või ka ajujahis kasutatavad jahikoerad ootamatult teele joosta ükskõik millises kohas. Seega veel kord – ettevaatust!
Lõpetuseks soovin kõigile meeldivat saaremaist sügist ja toredaid elamusi metsas.
Toivo Vaik (Kärla JS-i juhatuse liige), SAARTE HÄÄL 31.08.2011
Toivo Vaik (Kärla JS-i juhatuse liige), SAARTE HÄÄL 31.08.2011
11.11.11
Kärla jahimeeste tegemistest
Artikkel Kärla Valla Teatajast
Kärla vallas on mittetulunduslik tegevus kulgenud päris hoogsalt. Seni on vallalehes kajastatud peamiselt külaseltside ettevõtmisi, kuid seekord annan väikese ülevaate ühest vallas tegutsevast vanimast seltsist, mis juba mõned aastad tagasi pidas oma poolesajandat juubelit. Juttu tuleb jahimeeste seltsist.
Kärla vallas on mittetulunduslik tegevus kulgenud päris hoogsalt. Seni on vallalehes kajastatud peamiselt külaseltside ettevõtmisi, kuid seekord annan väikese ülevaate ühest vallas tegutsevast vanimast seltsist, mis juba mõned aastad tagasi pidas oma poolesajandat juubelit. Juttu tuleb jahimeeste seltsist.
Kärla seltsis on jahimehi 55 ümber. Täpset arvu anda ei saa, sest see aeg-ajalt muutub. Liikmeid on ka teistest omavalitsustest, sest aastakümnete jooksul on meiega liitunud tublisid kütte ka mujalt. Siiski on hetkel kehtivas seltsi kodukorras klausel, et uute seltsi liikmete vastuvõtmise eelduseks on registrijärgne elamine ja/või kinnisvara omamine Kärla vallas. Oma liikmeskonda ei soovi me kasvada üle 60, sest jahipiirkonna suurus enamat ei võimalda.
Jahimeeste seltsi tegevust juhib viieliikmeline juhatus, seltsi esimees on Tiit Mägi. Tähtsamaid otsuseid võtab vastu üldkoosolek. Kärla Jahimeeste Selts on jahimeeste katusorganisatsioonide Saarte Jahimeeste Seltsi ja Eesti Jahimeeste Seltsi liige.
Kärla jahipiirkond ei kattu Kärla valla territooriumiga.
Osaliselt kasutame me ka Lümanda ja Kihelkonna valda jäävaid maid. Samas Vendise ja Anepesa alad kuuluvad Aste jahipiirkonda ja Vennati küla ning osa Paeverest, Hirmustest ja Kõrkkülast jäävad riikliku jahimajandi haldusalasse. Jahipiirkonnad kehtestab keskkonnaminister ja siin jahimeestel sõna sekka öelda ei lasta.
Jahimeeste peamiseks ülesandeks on ulukite populatsiooni kontrolli alla hoidmine. Selleks eraldab keskkonnaamet vastavalt loendusandmetele suurulukite küttimislimiidid ning annab kohustuse väikekiskjate ja röövlindude ohjes hoidmiseks. Kauaaegse stabiilse tegevuse tulemusel on meie piirkonnas ulukikahjustused viidud minimaalseks, ehkki lõplikult neid vältida pole võimalik. Niikaua kui jahimaadel liigub kasvõi üks metssiga, põder või punahirv, on kusagil näha tuhnimist või kooritud puid. Aga jahinduse eesmärk ei ole hävitada ühtegi olemasolevast ulukiliigist, vaid jälgida looduses toimuvat ja vajadusel sekkuda.
Jahimehe tegevus ei piirdu vaid küttimisega. Üsna palju aega ja kulutusi läheb ulukihooldele. Vastavad ülesanded antakse seltsile kaasa jahikorralduskavaga, mida uuendatakse iga 10 aasta järel. Ulukihoolde alla käivad söödapõldude, söötmisplatside, soolakute, kõrgistmete ja söödahoidlate rajamised, samuti varume loomadele vajaliku lisasööda talveperioodiks. Eelmine talv, mis kahandas märkimisväärselt metskitsede ja metssigade arvukust, näitas lisasöötmise vajalikkust eriti hästi.
Loeme loomad üle
Samuti viivad jahimehed läbi ulukite loendust, nende elupaikade seiret ja peavad arvestust jahimaadel tekitatud ulukikahjustuste kohta. Ikka selleks, et vajadusel koheselt reageerida. Kui mitmetes jahiseltsides käib käärimine maaomanike ja jahimeeste vahel, siis Kärla maadel ollakse heas koostöös. Et see on mõlema poole huvides, näitabki ulukikahjustuste vähenemine aasta-aastalt.
Siin-seal levib ka arvamus, et jahimehed rikastuvad maaomanike arvel, kuid kinnitan, et meie maadel ei ole veel ühtegi jahimeest-rikkurit tekkinud. Kulud on suhteliselt suured, sest tasumist vajavad parajalt kõrged riigimaksud, tuntavad on transpordi- ja pidevad dokumentide uuendamise kulud. Jahivarustuse ja laskemoona hindadest rääkimata. Loomulikult kompenseerib seda mõningal määral jahisaak, kuid rikkaks saamisest on asi kaugel. Enamasti ühendab jahimehi huvi looduses toimuva vastu, sest peale küttimise saab looduses viibimise ajal näha üsna palju seda, mis tavainimese silmale nähtavaks ei saa. Vähetähtis pole ka tore seltskond ja mõnus huumor.
Kuni detsembri keskpaigani käib ajujaht, seega võib nädalavahetustel teede ääres näha punastes helkurvestides jahimehi. Möödasõitjal soovitame kindlasti sõidukiirust vähendada, sest on oht, et teele võib tormata mõni uluk. Veel ütlen seda, et kui kusagil on ulukikahjustusi, võib ühendust võtta ükskõik millise jahimehega. Küll me siis juba isekeskis arutame, kuidas tulemuslikult tegutseda.
Heade soovidega,
Toivo Vaik
Jahimeeste seltsi juhatuse liige
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)