Aga kõigest järgemööda. Jahijuhataja Arne Saagpakk pidas maha pika hommikuloengu, sest meile olid külla saabunud kaks jahiseltskonda koos koertega. Rene Järvamägi koos kaaslastega Järvamaalt ja Mati Valk koos sõbraga Läänemaalt. Külaliskoertele sekundeeris ka meie oma Apollo ja kõik olid usinad abilised. Loeti maha kõik jahiohutuse karmimad reeglid ja pandi südamele nende täitmine. Kuna lubatud oli, et sel päeval kütitakse hirvepulle südametunnistuse järgi ega seata piiranguid, siis läks päev nii, et need, kes küttisid, nende südametunnistus sai nähtavaks. Nendel aga, kes jätsid noore sarviku metsa jooksma ja suuremaks kasvama, jäi teistele südametunnistus näitamata. Kuigi aegajalt kuuldus raadiost hoiatusi, et kohe-kohe jookseb ajust välja pull, mida palutakse mitte küttida!
Tegus päev jättis maha suure hulga pilte, millest saame siinkohal välja panna vaid väikese osa. See-eest on need kõnekad seda päeva kirjeldama.
Apollo ninasõõrmed liiguvad - mingid sõbralikud lõhnad tulevad mandrimeeste autofurgoonist
Traditsiooniliselt toimus ka eelmiste jahipäevade saagijagamine. Kuna Rene on meil sage külaline, siis langes tallegi väike noos
Tavaline ajueelne melu - seekord siis õpetas Tiit Teetu
Fotod Kristel Hani
Aga peagi karati autodesse ja sõit läks meie põhilisse pullisahvrisse ehk Luksu taha. Seal lendas välja ikka suur hulk pulle, mis enamasti mahtusid kõik küttimise päeva "südametunnistuse" alla. Toreda valiku oskas seal teha Priit Kuus, kes sorteeris hulga seast välja meie keeles öelduna "äbariku" ja selle ka saagiks tegi. Hommikused kiidusõnad kaaslastelt!
Suure looma ragulka tüüpi sarvedega suutis Priit karja hulgast hästi ära tunda
Foto: Tiit Kuus
Teine aju jäi pauguta, see toimus meie keeles Tankla ajuna. Aga ainus tankalaloom jäi samuti metsa, sest mahtus küttide järjest suuremaks paisuva südametunnistuse piiridesse.
Kui keegi nüüd arvab, et mehed tankla seina ääres ootavad kella kümneks saamist, siis ta eksib. Kärla tankla on üks meie lemmikkohtadest, kus me peame aegajalt maha päevase lõunapausi ja teeme suuremaid plaane jätkamiseks. Üldjuhul on tankla nõupidamised alati ka hea tulemuse andnud.
Jahijuhataja süda kohe hõiskab - mis viga plaane teha kui nii palju tarku mehi on head nõu andmas ...
... ja lisaks ka mandrilt külla tulnud ulukite hirm juures on
Fotod: Kristel Hani
Tunnike hiljem selgus, et tanklas tehtud plaan oli hea plaan, ehkki ilm pööras siis sarved ikka täiesti maa sisse. Kohad võeti sisse tänase valitseva ralli maailmameistri kodukoha lähedal ja üsna pea käis pauk ja veidi hiljem raadiosõnum: "Mati Valk lasi üleilmselt tuntud Oti kodu lähedal pulli."
Mati sõnul nägi ta oma elus esimest korda hirvepulli läbi optikasilma. Ja tabamine õnnestuski! Veel pildistamise ajakski ei tahtnud mees sarveristi oma silmade kohalt eemaldada ja soovis end selliselt jäädvustada
Foto: Priit Kuus
Edasi järgnes raske vihmaga rajuperiood, mis siiski jahimeeste indu ei peatanud. Seal langes Gert Aavasalu käe läbi hirvepull, mille väljatoomine ka päeva naelaks kujunes. Tabatud loom jõudis joosta kõige hullemasse pärapõrgusse, mida üldse ette kujutada saab. Tänu Apollo heale ninale leiti saakloom oma kümnekonna minutiga üles, aga edasine vääris igati Gerti sõnu ajal, mil me alles laskepaika suundusime.
Gert teel laskepaika: "Kuule, kui me siin looma laseme, siis löövad teised meid maha!" Otsesõnu maha küll kedagi ei löödud, ent selle loomaga jätkus rassimist tundideks kõige hullema ilmatuju ajal
Foto: Arne Saagpakk
Ajal, mil Teet ATV järel käis ja selle silmini maasse kaevas, hoidsid mõned jahilised end kuuse varju
Foto saatis Jürgen Tamm
Kui selgus, et muud üle ei jää kui Ott Lõugas traktori järele saata, lõpetati kollektiivne vihmas lödisemine ära ja otsustati teha "üks vinge kõige sitema jahiilma aju". Kelle riided ei pidanud, need olid niigi juba aluspüksteni märjad. Mitte keegi seda aga avalikult ei tunnistanud ja tundus, et kõigi kehakatted olid parimast materjalist.
Veel enne uue jahiaju toimumise koha kokkuleppimist jõuti jutuhoos meenutada keskkonnainspektoreid, kes vene ajal tõelised norijad ülbikud olid. Samas leidus ka häid sõnu tänaste inspektorite kohta, kelle reidid väga lühiajalised ja suurest lugupidamisest jahimeeste vastu kantud on.
Foto: Kristel Hani
Edasi läks jaht meile tuntud Sülla tagusesse alasse. Paikkond küll suur, ent teada-tuntud oma lodude ja rohkete raiesmikega ehk siis igati sobilikud hirvede elupaikadena. Sülla tagune ei ole meid ka varem mitte kunagi saagita jätnud, nii läks ka seekord. Uhke trofeelooma küttis sealt Arne Saagpakk.
Vahetult enne pimeduse saabumist sai seltskond ära näha ka jahijuhataja südametunnistuse. Just selline oli see, mida ta hommikul kogunemisel kõigile meeltesse süstis.
Foto: Jürgen Tamm
Ehkki Arne saak just traktori sekkumist vajanud, ometi tuli looma sikutada juba õhtuhämaruses kusagil paarsada meetit.
Foto: Toivo Vaik
Kui ka see saakloom oli Olavi massina peale saadud, siis tuli meelde, et huvitav, kuidas Otil seal traktoriga toimetamisel läheb, ega ometi traktori, ATV ja hirvepulli välja sikutamiseks nüüd helikopterit tellima pea. Õnneks saime sõnumi, et hakkavad metsast välja saama.
Kuidas me küll ilma Otita hakkama oleks saanud...
Nii uhket metsast väljakandmist pole varem pidanud ühegi saaklooma austamiseks toime panema
Fotod: Kristel Hani
Head sõbrad, kes te kõik ükskõik millises maailmanurgas meie blogi jälgite! Aitäh, et olemas olete ja aitate kaasa jahipidamise kui ühe maailma vanima ameti tunnustamisele ja propageerimisele! Väike meeldetuletus igaks juhuks: foto muutub nauditavamaks kui sellel korra klikite. Uute kohtumisteni uuel hooajal!
Selline sai Kärla jahimeeste 2019/20 jahihooaeg. Täis suurepärast saaki, nalja, naeru, üksteisest lugupidamist ja saakloomade austamist ning trofeede väärindamist. Laseme samas vaimus edasi! Omadele niipalju, et jälgime ikka blogi, ka väljaspool jahti toimuvate seltsi tegevuste kohta ilmub info just siin! Lähiajal ootab SUUR PIDU! Oota vastavat teadet!
AVA VAHETEVAHEL IKKA MEIE BLOGI JA SUL EI LÄHE MITTE ÜKS TEAVE EGA JAHILUGU MÖÖDA KÜLGI MAHA!
