Eilne jahipäev tõotas oma nigela algusega tulla viletsavõitu. Juba ärgates oli kuulda, kuidas vihm vastu katust ja renne sabistab, ent vaatamata kehvale ilmale oli 25 meest hommikul rivis. Peale jäi seisukoht, et pole halba ilma, võib olla, et varustus on kehva. Nii ka ilma trotsiti ja metsa mindi.
Esimese aju ajal aga algas alles tõeline sadu. Mütsidelt jooksis vett nagu räästast, ent ometigi ei saanud ju keegi sellepärast aju pooleli jätta. Kohe algul oli kuulda pauke, peale aju lõppu selgus, et esimene täpne kütt oli
Gert Aavasalu, kellele suunas looma ette
Ülo Metsmaa.
Soe sügis küll, ent sarved juba maas!
Ega midagi, ilm jube mis jube, tagasi platsile ja lõke põlema! Sai ju talgupäeval tõotatud, et ükskord me süütame selle lõkke niikuinii.
Bert: "Ülo, oled sa kuulnud, et vihma pärast jääb jahil või kalal käimata?"
Oli juba arvamusi, et tabatud põder rippu ja nahk maha, katuse all vähemalt ei saja. Ent vanaisa Endel Pangaga kaasas olnud pojapoeg Joosep teadis, et Kärla jahimeeste blogis olev ilmateade lubas kaheteistkümne ajal vihma lõpetada. Ega midagi kui nii, siis võileivad välja, et juhul kui vihm järele jääb, pole enam söömise peale aega viita.
Joosep (istub keskel) teab: Juhtuski nii, et pool kaksteist pani keegi taevaluugid naksuga kinni
Reimo Prants: "Las aurab, kes see ikka märja mütsiga ajusse läheb!"
Ehkki päike just särama ei hakanud, aurasid mehed lõkke ääres nagu vanad lokomotiivid ja kui suur osa niiskusest kehalt atmosfääri tagasi saadetud, läks uueks andmiseks. Järgmine täpse käega kütt oli Bert Aavasalu.
"Näete, vendade jahipäev täna," nentis Toivo.
Bert: "Nägin langi servast juba ajumehi tulemas, ent korraga oli põder ees. Kust ta tuli, ei näinudki."
Kuna jahiõnn oli jätkuv, peeti nõu ja üldine arvamus oli, et üks aju veel ja siis aitab, läheb kuidas läheb. Autode poole sammudes ütles Reimo Toivole, et vaata, su parema käe esimene näpp millegipärast tõmbleb! Lõbus aasimine on meie seltskonnas igapäevane nähtus, see kuulub ühisjahi juurde. Ja ega seekordki lasknud tulemus end oodata: põdravasika küttis Kaljo Lihulinn.
Kaljo: "Nägin, kui Toivo mulle märku andis, et keegi tuleb minu suunas."
Kujutage ette, ka see ei olnud veel kõik. Peale seda kui aju juba väljas oli, andis jahijumalanna veel ühe võimaluse ja põdralehma küttis Toivo Vaik. Ja mida seal imestada, Reimo oli seda ju veidi enam kui pool tundi tagasi ennustanud.
Toivo: "Nägin kahte põtra puude tagant vaskule jooksmas. Kaljo pauk saatis teise tagasi."
Fotod: Kristjan Teär
Kärla meestel on laskekohustusest nii punahirve kui põdra osas täidetud rohkem kui kolmveerand. Et kohustus saaks ikka täiega realiseeritud, koguneme järgmiseks ajujahiks 2. novembril kell 8 Kogula - Tehumardi teele Hirmuste küla teeristi juurde. Seekord võtame vaatluse alla sealsed rabad-metsad.
