Nagu eelmises loos juba kirjas oli, sai 8.oktoobrist üks meeldejääv jahipäev. Varahommikuses "unetute" ringis avas päeva skoori
Toivo Vaik, kes küttis hirvepulli. Hommikuringis sai kahe seapõrsa küttimisega hakkama Rain Mesila. Seega suhteliselt tavapärane hiilimisjahi hommik.
Toivo: "Tundus, et läheneb "ragulka" ehk hirvepull, kelle sarvede areng medalitrofeed kunagi välja ei kanna. Aga sauna kaminaruumi seinale särgi riputamiseks kõlbab ikka!"
Foto: Urmas Trei
Edasi tuli paar tühja aju ja tundus, et päev sellega piirdubki. Mõni mees vaatas juba haigutades kella, et jõuda õigeks ajaks koju sauna kütma ja õlut libistama. Jahijuhataja Aarne Mesila pakkus, et teeme aju raba lähedal ja soovitas ühel jahimehel minna raba peale passima kohta, mida aju ei läbi. Kuna soovijaid ei leidunud, seadis ta ise sammud sinnapoole. Veel enne kui aju sai käskluse liikuma hakata, kostus raba poolt lask. Raadiojaamas oli kuulda, et langes suur trofeepull.
See, mis nüüd järgnes, pani kukalt kratsima kõik need, kes ei viitsinud mätliku ja vulksuva raba peale minna.
Aarne: "Nii kui raba peale jõudsin, tundsin, kuidas adrenaliin möllama hakkas, sest seal ta seisis!"
Foto: Toivo Vaik
Uhke 6+5 sarvepaariga ülisuurt kasvu loom, kelle sarvede otsmised tipud andsid 110 cm mõõdu välja, tekitas otsekohe medalikõlina. Järgmine sõna on ekspertidel.
Ega midagi, lõuna peetud ja tung veel ühele ajule oli tekkinud. Taas ühe vesise koha lähedal. Seal läks lahti tõeline möll, sest viimasest ajust kütiti neli hirvepulli, teist niipalju jooksis ajusse veel tagasi.
Olime trehvanud vist mingile hirvepullide konverentsile, kus teemaks oli ilmselt see, mida nende jubedate jahimeestega peale hakata.
Sellest ajust küttisid pullid Kaljo Lihulinn, Urmas Pildre ja meie värske jahinaine Kristiina Lõoke. Neljandale pullile tegid pauku Olav Etverk, Tiit Mägi, Aarne Mesila, hingepaugu andis Neeme Õige. Hingepaugule eelnes aga paar tundi eksirännakuid verejälgedel, mille kõige kõvemaks tegijaks osutus taksikoer Terri. Nagu kombeks, otsustatakse üheskoos, kes mitme tabamuse saanud uluki trofee omanikuks saab. Eriti nüüd, kus tegemist on ilmse medalilootusega.
Tagaajajate üksmeelne otsus oli, et hirvepulli medalilootusega trofee kuulub Terrile. Sellega tehti meie seltsis ajalugu, sest seni pole veel ühtki koera jahitrofee omanikuks kuulutatud.
Terri: "Urr-auh-auh, mina neid küll koju tassida ei suuda ..."
Foto: Sven Mägi
Kaljo: "Nägin, et Toivo ronis minu lähedal olevasse pukki ja ma läksin veidi kaugemale. Vedas, sest kohe lendas sealt üle lagendiku terve kari hirvepulle. Mina valisin kõige tagumise."
Foto: Toivo Vaik
Terri palus jahisaagi tassimisele appi oma sõbra Jürgen Tamme, kellega koos ta oma jooksuharjutusi läbi viib.
Foto: Tiit Mägi
Vääramatu jõud on aga möllanud ja hetkel ei saa me presenteerida pilte, millel poseerivad oma saagiga Urmas Pildre ja Kristiina Lõoke. Ent kindlaks on tehtud see, et need pildid ei ole kaotsi läinud ja jõuavad meie blogisse nädala lõpuks. Seega täieneb meie lugu peagi veel!
Esimene täiendus saabus!
Tänapäeva naine ei jää mitte millegagi kõige kõvemale mehele alla. Olgu selleks Kadrioru lossi vallutamine või igati tubli tegu jahipäeval. Alles seltsi liikmelisuse katseaega läbiv tegus naiskütt Kristiina Lõoke oma uhke jahisaagiga. Ilmselt võib ta juba lugeda oma katseaja läbituks.
Foto: Neeme Õige
