Tehnikamehed teevad viimaseid pingutusi. Vaatame, milline ilm laupäeval tuleb

Kui vesi sisse-välja käib, on maja kasutuskõlbulik.
Priit Kuus teeb selleks viimaseid liigutusi.

Käsitsi tõstmine saab minevikuks. Abiks on elektridelfrid ja külmruumi
suunduv toruraudtee, mida hetkel  paigaldavad
Arne Saagpakk, Neeme Sinimeri ja Ott Lõugas.

Fotod: Kristel Hani

Anname siinkohal ka teada, et meie blogil on nüüd ilmajaam.ee asemel uus ilmajaama link, mis asub endiselt lingil ILM Kärlal. Sealt saab ise valida oma küla asukohta, klikkides search ning kirjutades koha nime, mille ilmainfot soovitakse. Meie jahipiirkond ju nii suur, et põhja pool võib vihmasabin tulla, aga lõuna pool ei ennusta tilkagi. Norralaste ilmaennustusportaal yr.no on usaldusväärne ilmaennustusportaal ja selle graafika on üsna hea, et ennustusi vaadata tunni kaupa.

VAATAME LAUPÄEVAL OMA SILMAGA UUE MAJA ÜLE!

Jahimaja peaaegu valmis

12. augusti õhtuks kutsuti jahimaja juurde tööle neid, kelle oskused rohkem insener-tehnilist laadi. Sest monteerida oli vaja delfrid, ühendada need vooluvõrku ning ka töösse panna. Õnneks tarku päid meil jagub ja kõik, mis plaanitud, sai ka teoks. Kõige keerulisemaid tehnilisi töid teostasid Neeme Sinimeri ja Arne Saagpakk. Et null ja faas omavahel sõlme ei läheks, selle eest hoolitsesid meie elektrikud Sven Mägi ja Aarne Mesila. Asju ulatasid kätte ja aitasid ühest kohast teise tassida Jürgen Tamm, Kristel Hani ja Toivo Vaik. Vaikides hoidis kõigil silma peal ja hindas tehtu kvaliteeti peaehitaja Priit Kuus.

Veel enne kui asi päris tehniliseks läks, said seinale hirvesarved ja talvel sarikapärja kohustusi täitnud põhjapõdra nahk.

Tehnika monteerimise juures on oluline, et kogu õhkkond oleks tolmuvaba ja steriilne. Eeltöödega alustasidki vabatahtlikult Kristel ja Jürgen. Peab mainima, et töö sai igati kvaliteetse teostuse.

Ja siis läks lahti. Tegemisi jätkus nii maa peale kui katuseharja alla

 

Kuni jõudis kätte aeg, mil läks katsetamiseks, et kindel olla, kas riist ikka 300 kilo ära kannatab. Kuna katsepomme käepärast polnud, riputati konksu otsa kohalonutest kõige suuremat kasvu Jürgen ja Arne. Tulemus osutus edukaks ja mõlemad delfrid anti käiku.

Pilte plõksisid Kristel Hani ja Toivo Vaik

NÜÜD TÄHELEPANU! MEIE JAHIMEHED KOOS OMA PERELIIKMETEGA VAATAVAD PEAAEGU VALMIS OLEVA MAJA ÜLE 28. AUGUSTIL. KOGUNEMINE KELL 13. PALUME END KA EELNEVALT ARNE JUURES KIRJA PANNA. KUNA KOGU MÖÖBLIT POLE VEEL KOHALE TULNUD, SIIS ON OSALEJATELE PALVE, ET VÕETAKS KAASA OMA JAHITOOLID VÕI MUUD LIHTSAMALT KAASA HAARATAVAD ISTMED. TEEME VÄIKESE GRILLI JA VEEDAME LÕBUSALT MÕNE TUNNI.

KOHTUME HIRVE MAAÜKSUSEL!

Eesmärk on anda täpselt sihitud tabamus

Ukuki küttimisel on väga oluline leida hetk, mil saab anda täpse tabamuse. Ikka selleks, et saakloom ei piinleks ja võimalikult palju säiliks saadava liha kvaliteet. Varitsusjahil on see enamasti võimalik. Seal on aega ulukit jälgida ja teha parim otsus. Kogenud jahimees jätab uluki küttimata kui selleks soodsat hetke ei saabu. Kuni järgmise korrani.

Riivo Mesila poolt 6. augustil sokule tehtud tabamus tõi tulemuse hetkega

Foto: Riivo Mesila

Metssiga on väga visa hingega loom. Tema küttimiseks peab ikka väga hoolega valmistuma. Rain Mesila on alati end näidanud suurepäraseid tabamusi teinud kütina. Nii läks ka 10. augustil.

Foto: Rain Mesila

Haruldased ei ole olukorrad, kus tabamiseks on kõik asjaolud soodsad, ometi jätab tõsine jahimees paugu tegemata. Just selline, kes mõtleb ka ulukipopulatsiooni hea käekäigu peale. Allpool olev pilt vaid kinnitab eelpool öeldut.

Sinul on küti saagiks langemiseni veel pikk tee käia ja palju sokulikke tegusid teha.

Foto: Liis Ambos

HIRVE VARITSUSJAHI ALGUS POLE ENAM KAUGEL. HEAD PASSIMIST JA ÕIGETE OTSUSTE TEGEMIST!