27.4.17

Kes ei tulnud, see kahetsegu

Pealkiri käib mie järjekordse aastaürituse kohta, mis sai teistkordselt peetud mõnusas ja hubases Marta Lovises. Osavõtjate arv küündis poolesajani, seega võis juba algul kindel olla, et asi saab vägev olema. Olgu kohe algatuseks tänud selle maja pererahvale Kaja ja Andi Kuivjõgile, sest lauad olid külluslikult kaetud ja olemine hubaseks tehtud. Tänu ei jää edasi andmata ka meid tantsutanud "bändile", millest väljapaistvam osa kandis nime Antti Kopliste. Muud bändi liikmed olid kuidagi varjus, ehkki kuulda oli nii trummimeest, basskitarristi kui ka teisi muusikuid, näha neid aga ei õnnestunud. Aga meile piisas täielikult ka Anttist.

Kogunemisel on rahvas alati tagasihoidlik, sest peo jaoks on kuidagi valge veel

Seekord suuremaid sõnavõtte ei peetud, pealiku käepigistuse said need, kes selle ära teeninud olid. Kuid ega jahimehed pole kunagi olnudki suuremad jutumehed, meie peame tegutsema! Et aga tegutsetud on, näitavad küttimistulemused ja siinkohal me punastama ei pea.

 Kiituse pälvis kauaaegne seltsi juht ja juhatuse liige Tiit Mägi


Fotod: Arne Saagpakk















Ürituse edenedes pidid aga jahimehed näitama oskusi teistes eluvaldkondades. Et keegi ei arvaks, et jahimehed midagi muud teha ei oskagi. Kuna jahimeest hulgas on ka kalamehi, pani esimees Aarne Mesila oma meeste kalastamisoskused proovile. Selgus, et veekogudel tegutsejad olid päris hämmingus kui tekkis arusaam, et kuival maal kala püüda pole üldse lihtne. Siiski anti oma parim ja nii mõnigi "kala" õnge otsa ka jäi.

Põdratrofee ülevalt imestab, et jahimehed korraga kalapüüki harjutavad
















Selge on see, et jahimehe mälu peab korras olema, muidu relvaluba taskusse saada pole võimalik. Ega ilmaasjate veeta relvaomanikke iga viie aasta tagant psühhiaatri juurde kontrolli. Et ikka vormis olla, selle eest hoolitses Toivo Vaik oma riukalise mälumänguga. Kauaaegse jahimehe-abikaasa kogemusega Lii Pildre jälgis, et mitte keegi ei spikerdaks. Kes korralik oli ning targalt ja kiiresti vastas, sai kohtunikult kommi. Parima mäluga jahimeheks pärjati Rain Mesila kes saab sügisel ühisjahile tulla tuttuue turvavestiga.

Mõista, mõista, mis see on?

Nagu iga korralik pidu, jätkus ka seekordne tantsulustis. Et jahimeeste jalad ikka liiguksid, selle eest hoolitsesid nende naised. Eks nii mõnelgi looduses alati vaikselt hiilivale jahimehele andis hommikune lihasevalu tunda, et jahilkäik on tantsu kõrval vaid naljamäng. Aga seekord tuli naiste tahtmisele järele anda. Ikka selleks, et jahiõnn jätkuv oleks.

Aga tantsulust, aga tantsulust ...
Fotod: Kristjan Teär

Ega pidu sellega veel lõppenud. Kui oli parasjagu tuju tõstetud, muutus esimees Aarne nii heldeks, et hakkas käsitöömeister Raimund Pugi  poolt valmistatud suveniire jagama. Oma jao said nii blogipidaja Toivo kui majaperemees Andi.


Iga jahimees teab, et võta pits ja pea aru! Sellest põhimõttest on alati kinni peetud.

Bert: "Vaata, Kaljo, kui me nüüd veel ühe pudeli tühjaks joome, siis marsib just sellest nurgast vanakurat tuppa ja viib meie naised minema!"
Fotod: Neeme Õige