29.11.20

Milline on meie metsade kõige suurema uluki tulevik?

Põtrade arvukus on meil paarikümne aasta jooksul oluliselt langenud. 90-ndate algul oli aeg, kus Kärla maadelt kütiti hooajal üle neljakümne isendi. Tõsi, siis veel polnud meie metsadesse ilmunud sellist suurulukit nagu punahirv või liikus neid sel ajal veel vaid üksikuid. Punahirvede laia levikut ongi peetud põtrade arvukuse vähenemise põhjuseks, kuid kas see nii ka on, võib vaid oletada.

Sel hooajal oli Kärla jahimeestel kohustus küttida minimaalselt kümme põtra. Liigiti siis neli pulli, kolm lehma ja kolm vasikat. See kohustus on täidetud ja selleks hooajaks põdrajahil lõpp.

Eesmärk oli meil küttida eelkõige pulksarvedega loomi ja juba mitmendat aastat järjest on Saarte Jahimeeste Seltsis omavaheline kokkulepe, et me ei küti kühvelsarvedega loomi. Seda sõna on ka peetud.

Saarte Jahimeeste Seltsi kodulehelt kopeerisime pildid meie selle aasta põdratrofeedest. On just sellised, nagu kokku lepitud said. Pildi alla saab ära nimetatud ka uluki tabanud küti nimi ja v-tähe taga on looma vanus, mille on ekspert kindlaks teinud looma hammaste järgi.

Taivo Villak

Rain Mesila

Toivo Vaik

Kaljo Lihulinn

Peale viimase suhteliselt haledad trofeed, tuleb tunnistada. Aga see veel ei tähenda, et meil tõsisemaid tegijaid ei leidu. Nemad kuuluvad säilitamisele tõuloomadena asurkonna arengu huvides. Et selliseid isendeid on, seda näitab Arne Saagpaku rajakaamera.