...kui väike teeb sama töö. Ammu tuntud vanasõna ja kõigi meie elukogemus on näidanud, et see peab hästi paika. Ka tänane päev kinnitas seda veel.
Juba jõulupühade lõpupoole hakkas messengeris kerima sõnumeid, et kas keegi võtaks korraks süldilaua alt jalad välja ning viitsiks värsket õhku hingama minna. Huvi ei tundunud kuigi suur ja eks nii mõnedki meist arvasid, et palju neid viitsijaid ikka tuleb. Ometi oli päeva alguseks jahimaja juures neliteist väge täis tegelast, paar koeragi tundsid huvi. Jahijuhatajaks sätiti Aarne Mesila ja mis muud kui metsa trampima. Ajusse läksid koertega vaid Rain ja Riimo. Ning jällegi: nad said hakkama!
Tiit Mägi alustas hommikuse käeharjutusega. Saagiks paras kahvel. Siis ta veel ei teadnud, millise trofeeni ta päeva jooksul jõuab.
Neeme Õige leidis enda tarbeks taas piigid, just õige loom rajalt maha võtmiseks.
Neeme avastas oma märkmeid seirates, et ta küttis ka eelmisel aastal viimase jahi ajal (28.12) pulksarviku. Kokkusattumus või traditsioon?
Kuna
Toivo laiskles kodus, siis saatis
Andero talle õrritamiseks video, kust on näha hirvekarja tema maja juurest kusagil 100-150 meetri kauguselt läbi jooksmas. Siinkohal väljavõte sellest.
Nüüd siis päeva nael! Tiit Mägi on järgmine mees, kes on ära teeninud au istuda Jahilossi seina ääres oleval vanameeste pingil. Kaks harudega sarvepaari samalt jahilt! Uhked trofeed, pole midagi öelda!
Saab ära mainitud ka see, et neljanda pulli tabajaks osutus Ain Rüütel. Kahjuks pilti pole. Kui see peaks veel kusagilt saabuma, siis saab ta siiakohta teiste juurde lisatud.
No nii, jälle üks pullitegemise päev minevik. Pealelõunat ajas tõusev tormituul mehed metsast ära, aga nii väikese seltskonnaga selline saak! Peaks vist taas meenutama üht üle Eesti kuulsat jahimeest Villut. No see repliik temalt, et pole paha!
Kuna varem sai juba öeldud, et jahiloo kirjapanija kodus ahju lähedal kükitas, siis anname siinkohal teada, et infot päeva kulgemisest andsid Tiit ja Neeme. Pildid Tiidult, Kallelt, Neemelt ja Anderolt.
Nüüd peaks aastal joon alla olema. Jääb üle vaid kõigile soovida seda, et meteoroloogide poolt meie hirmutamiseks välja saadetud tormihoiatus suures ulatuses tõeks ei osutu. Ja et me kõik saame rahus ka aastavahetuse pidutsemise ära pidada.
Aga mine seda ilma tea. Mis antakse, tuleb ära kannatada.
HEAD VANA AASTA ÄRA SAATMIST JA UUE VASTU VÕTMIST!
Jahiradadel kohtume taas 3.jaanuaril ja aasta on siis juba 2026.
KOHTUME JAHIL!
