Ka väike seltskond saab hakkama.

Kuraditosinaga tähistatud ehk siis 13. detsembri päev algas pisut teisiti kui viimasel ajal läinud on. Jahiseltskond oli suhteliselt koomale tõmbunud, küllap näitab väsimus oma esimesi märke. Tulemus aga näitas, kus tegijad koos, seal tuleb saaki väikesele osalejate arvule vaatamata.

Jahijuhataja Sven Mägi rõhutas jahiohutuse olulisust. Samas arvas ta, et kui hetkeolukorras kõiki aspekte arvesse on võetud, võib kütt rahulikult metssea või hirve saagiks teha. Ka selles pole midagi halba kui uluk terve nahaga minema pääseb. Kuidas kellelegi õnne antud on, nii ka läheb.

Kui nüüd asuda jahi kulgu kirjeldama, siis saab öelda seda, et vahepealsed tormilised jahid on möödas ja me oleme jõudnud oma vana traditsiooni võrku tagasi. Nimelt oli esimene aju täiesti tühi, seal sees polnud mitte ühtegi kütitavat isendit. Isegi tublidel jahikoertel polnud põhjust mitte ühtki auhhi teha. Saagi tegemise mõttes tühju on olnud varemgi, kas polnud meie reeglitega sobivat saaklooma või kõmmutati lihtsalt tuulde, aga sellist kus mitte üks loomahing kusagilt välja ei jookse, ei mäletata üldse. Kas viitas see millelegi? Et tuleb üle pika aja tühi päev? Aga kokku võttes sai öelda just vastupidiseid sõnu. Kõik läks korda kõige tavapärasemal moel ja kellelgi polnud põhjust nuriseda, et välja tuldud sai.

Saagiks tuli kaks punahirve ja seitse metssiga. Vaatamata hooaja metsseasaagi rekordile leidub kärssninasid metsades veel piisavalt. Nagu kuulda on, läheb ka naaberjahimaade küttidel sea laskmise mõttes hästi, seega pole nad ka mujalt meile sisse pressinud.

Apollo arvab, et kui me tahame lihtsalt niisama värsket õhku hingata, siis võime seda ka kusagil metsaservas kohapeal seistes teha.

Nali naljaks, aga nüüd on aeg lugeda üles saagi teinud küttide nimed. Punahirvede tabajad olid Rain Mesila ja Pekka Martikkainen. Ühe metsseakarja likvideerimises osalesid Priit Kuus, Aarne Mesila (2 saaki), Jürgen Tamm, Pekka Martikkainen, Rain Mesila ja Urmas Pildre. Küllap on nüüd aeg panna välja ka pildid, mis blogile saabunud.

Rain on alati sõiduvees ja kange tabama. Vajadusel jookseb koos Mörri ja Porkaga ajus ja nii need saagid tema nimele kogunevadki. Toeks isa Jüri valvas pilk.

 

Ega Urmas tühja kõmmuta. Kui ikka ette tuleb, siis maha!

Ott ja tema ATV töös. Keegi peab saagi välja tirima!

Omamoodi jahisõber meile on Pekka. Mees, kes kunagi soetas endale Jahilossi lähedalt metsatüki ja rajas sinna pelgupaigaks onni suuruse saunamajakese. Nüüd osaleb ta meil jahis, on täpse käega mees küttima ja peale jahipäeva naudib kamina ees saaremaist tuulekohinat ja kuulab metsast kostvaid ulukite häälitsusi.

Selline omanäoline jahipäev siis oligi. Ometi on nad ühtepidi sarnased, aga teisiti võttes igaüks erinev. Selline, milliseks osalejad ta ise kujundavad.

Pilte saatsid Rain, Toivo, Pekka ja Viivika.

Meie aga koguneme jõulurahu eelseks koertega jahimaratoniks 20. kui 21. detsembril kell 9 Jahilossi. Et teha selle aasta viimane pingutus oma küttimiskohustuste täitmisel. Jahikoertega osaleda soovijad võtku eelnevalt ühendust Arnega, kes neid jahipäevi juhatab. Ootame osalema ka rohkelt kütte, et teha üks tõsine aastalõpu pingutus.

KOHTUME JAHIL!