22.12.25

Pühademeeleolus peetud maraton.

 Juba maratoni esimese päeva hommikul oli jahilossi ümbruses tunda pühademeeleolu. Vaadates seda seltskonda, kes kohale tulnud oli, tõstis see nägemine juba tuju pilvedesse. Kärla meeste jahituumik koos lõplikult omaseks saanud külaliste ja kõigi asjalike jahikoertega. Mida ühest tumemustast jõulueelsest ajast veel tahta!

Aga maja ees ootas valmis pandud mitmekesine portsjon maitsvaid ulukikonserve. Seekord polnud tegemist mitte omavahel jagamisele mineva kraamiga, vaid oodati linnast tulevat autot, millesse see laadida tuli. Käima läks meie jõulueelne traditsioon, see üritus toimus juba kuuendat korda. Nüüd võib olla täiesti kindel, et see kestab seni kuni on olemas Kärla Jahimeeste Selts. Sinna juurde saab iga kord tehtud ka hetke ühispilt. Loomulikult on annetajate hulk veel suurem kui pildilt näha. Tänusõnad ka kõigile neile, keda praegu kohal pole.

Järjekordne annetus Toidupangale, mis aitab rikastada nii mõnegi pere pühadelauda. Kui ulatad abikäe neile, kes seda vajavad, antakse see sulle mujalt mitmekordaselt tagasi.


Aga päev algas nagu eelmisedki. Omavahelised sumistamised sumistatud, tõmmatakse poolkaares jahi alustamiseks rivisse. Igaühel on valida, kes sätib end vanameeste kampa, kes noorematesse ja kes ajajate seltskonda. Mitte kellelegi sundkorras platsi ette ei määrata.





Taevast näidatakse, mida kõike võib sealt tulla. Aga ei pruugi muidugi.

Päevad said saagi poolest jällegi tegusad. Laske käis palju, mõned läksid jahi-inglite ülistamiseks, mõned otseselt saagi tegemiseks. Kõik omamoodi asja ette. Paneme saagi tegijad siia taas rivisse ja peale seda kommenteerime neid, kelle pildid meile saabunud on.

Jätkuvalt on üks energilisemaid mehi meil Rain Mesila. Teda jätkub kõikjale, olgu rolliks parasjagu ajus rassimine, küttimine või koeraga pihtasaanud uluki ülesotsimine. Kahe päeva sees jõudis ta maha kõmmutada kaks hirve ja olla tegelane kahe metssea küttimisel. Hirveküttideks said veel Hans Teder, Kristiina Maria, Joel Potmann, Kaido Teär, kes lisaks tabas ka metssiga, ja Jürgen Tamm kahe sarvikuga. Metssea küttisid veel Rene Järvmägi, Kristel Hani ja Arne Saagpakk. Omamoodi fakt on  see, et laupäev oli meil isastepäev (saagiks said pullid ja kuldid) ja pühapäev emastepäev (hirvelehm ja emised). Nüüd vaatame, mida pildid meile jutustavad.

Hansu esimesed hirvesarved. Pulgad küll, aga kõik jahimehed teavad, et igat pulgast sirgub kord tõsine trofee, nagu ka noorest jahimehest tubli kütt. Küll need medalid ka kunagi tulevad.

Kristiina Marial on täpse küti käsi ja selge silm. Ja see pole mitte esimene kord, kus ta jahimehetööga hakkama on saanud.
Nii see päev venis ja mitte üks jahimaraton ei saa meil kesta ilma tuumika lõunasupita.

Järjekordne maa-ala on sisse piiratud. Kõik on näha, kus keegi asub ja kuidas jahikoerad liiguvad. Vanemad jahimehed on tihti endalt küsinud, et kuidas me küll sileraudsete püsside ja veel leiutamata mobiiltelefonide, raadiojaamade ja GPS-ita need suurulukid kätte saime. Aga ega keegi muud vastust teagi, et siis oli ilmselt rohi rohelisem, lumi valgem, taevas sinisem ja mehed veel rohkem rauast kui täna.
Kaido tegi end taas sarviliseks.

Jürgen on saagi tegemise juures poseerima üsna kitsi. Aga kuna ta päeva lõpuks oli ennast teinud kahe sarvepaari omanikuks, siis lubati tal koos trofeedega võtta istet vanameeste pingil, mis on meie mõistes noorele mehele suur au. Kusagil tagaruumi taga aga otsustati teda kõigi seniste teenete eest valida jahikuningaks, mille tõestuseks riputas jahijuhataja Arne talle ka vastava aumärgi kaela.



Ehkki me ka laupäeval märjaks ei saanud, siis pühapäeva hommik rõõmustas meid pööripäevapäikesega. Justkui andes märku, et kui kodust välja tulite sügisel, aga tagasi jõuate juba talvel.

Arne on mees, kes jõuab päeva jooksul palju. Juhtida suurt jahimaratoni, pidada vastavat dokumentatsiooni ja kui veab, siis ka saak maha kõmmutada. Mõnel õhtul, mil majja on ilmunud valmistooted, leiab ta mapi vahelt otsekohe vastava päeva nimekirja ninga asub saagi jagamist juhtima. Mees nagu ansambel.

No kuulge! Sea ma teile juba tegin, pean ma siis selle nüüd üksinda välja ka veel tirima?

Raini üheks põhimõtteks on, et õige jahimees peab olema heas füüsilises vormis. Trenni saab teha ka nii, et proovid, kas suudad enda tehtud saagi sülle võtta.
Pilte tegid Kristel, Urmas T, Toivo, Rene, Neeme, Hans ja Arne.

Alati on keegi kuhugi teel.
Juba paari päeva pärast on käes jõuluaeg. See on aeg, mil tehakse kokkuvõtteid lõppema hakkavast aastast ja mõeldakse tulevikuplaanidele. Kui kogu aasta meenutustes hästi läbi sõeluda, siis leiab sealt alati nii ühte kui ka teist. Nii head kui halba, nii õnnestumisi kui läbikukkumisi. Rõõme ja muresid, sõpru ja vastaseid ning tegusid ja tegematajätmisi. Aga peamise värvi meie elule annab positiivne suhtumine kõigesse, mis olnud on. 
Me käime pühade ajal kellelgi külas ja ootame ise külalisi. Et saaks oma minevikku jagada nendega, kes meile lähedased on. 

RÕÕMUROHKEID PÜHI KÕIGILE HEADE MÕTETEGA INIMESTELE! UUTE KOHTUMISTENI JAHIMAADEL!