2026 avas uue jahiaasta.

 

Vaatamata kõikidele ilmatarkade poolt antud ennustustele olid jõuluajad mustad. Aga aastavahetuse tegi ilm just sellise nagu peab. Maa oli parasjagu valge ja jahimeestele meeldis see, et lumekiht oli õhuke. Ulukite jälgi sai hästi tuvastada, loe maast nagu jahiõpikust, kust kuhu keegi kõndinud on. Uue aasta esimene jaht hüüti kokku 3. jaanuari hommikuks. Küllap olid kõik soovijad saanud piisavalt pühi pidada. 

Tundus, et jahilised on väge täis. Riik on omalt poolt meile küttimiskohustused andnud. Meile on need nagu aamen kirikus,  see töö on ära tegemiseks.

Rivi on mõnikord olnud hõredamgi kui aasta esimesel jahipäeval. Võib mainida, et veidi  väiksem oli seekord vanameeste osakaal. Aga küll nad järgmiseks korraks üles kosunud on.

 

Nagu meil tavaliselt kombeks, algas ka selle aasta esimene jahipäev traditsioone jälgides ehk tühja ajuga. See juba kedagi enam ei heiduta, pigem on  sel juhul oodata saagirohket päeva. Õhtuks selguski, et on kehvemaidki päevi olnud. Aga jahimees on alati kõigega rahul, mis antakse või andmata jäetakse.

Esimese uusaasta ühisjahi saagi tegi Riivo Mesila. Tundub, et notsud polegi veel otsas. Seda aitas kindlaks teda ka jahimehe truu abiline Porka.

Pauke oli kuulda veel, mille tulemusena selgus, et nii hirvelehma kui -vasika jõudis rajalt maha võtta  üks meie esiküttidest Priit Kuus. Aga nagu temaga tihti juhtub, nii ka seekord, et õigel hetkel polnud läheduses ühtki kaameraga operaatorit. Paneme siis siia tema tehtud pildi märkimaks, et metssead pole veel sugugi otsas.

Seasongermaa sõna otseses mõttes. Hommikupoole on metsas tehtud tõsine künnitöö, sest kerge öine lumekiht polnud seda paika katnud.

Madis Mets otsustas asja kontrollima minna koos oma jahikoera õpilase staatuses oleva Dakkeriga. Pildilt on näha, et oma töö tegid ära mõlemad.

Neeme Õige ja Maanus Kuris andsid metsast väljuvale hirvelehmale teine teiselt poolt nii, et ükskõik, kumb mees oleks päästikule vajutamata jätnud, oleks saak ikkagi tehtud olnud.

Vahepeal oli hirvepulli suunas pauku teinud ka Ragnar Kane. Samas avaldas ta jälgi uurides sõnumi, et ilmne möödalask. Enne kui jahipäeva sai lõppenuks kuulutada, vaadati asi veel kord üle ja siis leitigi kaugemalt lumelt esimesed märgid, mis viitasid uluki haavamisele. Kähku piirati loomale varju pakkuv metsatukk ümber ja koertevägi saadeti otsima. Aga juhtus jälle nii, et ka selle looma võttis lõplikult ühe künka juures maha Priit Kuus. Mis magnet tal taskus on, seda ei avalda ta ilmselt mitte kellelegi.

Selline see päevasaak siis aasta esimesel ühisjahil sai. Neli hirve ja kaks metssiga. Kuigi hooaja lõpuni on jäänud veel kaks kuud (hirvejahil 1,5), oleme oma asjadega nii kaugel, et võib juba kergemalt hingata. Metssigu on kütitud 233 (kohustus 247) ja punahirvi 152 (160). Loomulikult on pilt teisem kui jahihooaja algul, mil metsad ulukitest lausa kubisesid. Loodame vaid, et põllumehed, metsaomanikud, ka teedel liiklejad mõistavad, millist tööd me teinud oleme ja oskavad seda hinnata. 

Juba hommikusel kogunemisel oli märke, et kõige-kõige esimene kütt 2026 oli juba eelneval päeval tegutsenud, sest jahekambris oli üks saakloom metssea näol rippumas. Selgus, et eelmisel õhtul oli peibutussööda peal käinud saaki passimas Timo Jõeäär. Teda ennast tabas pildistaja hetkel, mil ta oma saagi dokumente vormistas.

Pilte saatsid Riivo M, Kristel, Toivo ja Priit.

Järgmine ühisjaht toimub 10.jaanuaril kogunemisega kell 9. Päev justnagu minutite võrra pikem ka juba ning loodame jälle näha õuetäit entusiasmi täis jahilisi.

MEIE OMAD, JAHILE KÕIK!