Tundus uskmatu, et aasta viimase jahi nimekirja sai 20 jahilist. Kuigi vist nii mõnelegi kodust minejale ennustati hommikul, et ju sa varsti tagasi oled, sest kes see teine ikka 30.detsembril nagu viimsepäeva jahile tuleb! Aga võta näpust! Isegi vana ja kulunud traditsiooni sai rikutud kui Peep Kuus juba esimesest ajust hirve küttis. Kui eilsel jahipäeval hiilgasid pojad, siis ei saanud ju isa kuidagi kehvem olla. Lisaks küttis ta kolmandast ajust teisegi hirve, kes jooksis veel kütiliini naabri Arne Mesila püssi ette ja sai seal teisegi augu naha sisse.
Omamoodi rekordi tegi ülima täpsuslasuga Janis Niit, kelle imepärast küttimist enam kui 100 m kauguselt liikuvale ulukile vaid kadestada võis. Pauk ja sinnasamasse saak jäi. Kuuldus isegi seda, et sellise snaipritöö eest võiks anda kohe MM tiitli välja. Janis ise oli nõus seda tiitlit vastu võtma tingimusel, et seda kõigi ajajatega jagada saaks.
Peep sai väga hästi aru, et ta keerab vindi üle kui esimesest ajust looma kütib. Aga mis sa teed, nentis ta ise saagi juures poseerides.
Foto: Jürgen Tamm
Teine aju kulus aupaugu tegemiseks kõigile ukukitele, kes meie metsades uhkesti oma elu elavad. Edasi sai mindud meie vanale tuntud saagikohale. Selles paigas liikumine osutus võimalikuks tänu keskpingeliini all töötanud torm Birgiti kahjustuste likvideerijatele ja sinna mõned päevad varem metsatee lahti lükanud Ott Lõugasele. Ott on üldse meil üks kõva taustajõud ja ta saab hakkama millega iganes, olgu see masina-abi, ajus käimine, metsas esmatöötlemise läbiviimine või saaklooma kusagilt pärapõrgust välja tirimine. Igal pool käed küljes. Aitäh ka Otile!
Tulemustest oli juba eelpool juttu ja kuna viimase saagi väljatoomine venis kuni suure hämarikuni, siis jäi pildi tegemine paraku töötlemisruumi elektrivalge kätte.
Janis ütles ise oma täpsuslasku kommenteerides, et mis mul muud üle jäi.Foto: Toivo Vaik
Sellega meie sügishooaeg 2022 on lõpu saanud. Koos individuaaljahis (elie lisandus veel üks) kütitutega on meil maas 108 punahirve. Kas me sinna kohustusliku 145 peale ka välja jõuame, näitavad jaanuar ja pool veebruari. Hirvi tundub liikuvat, kuid talvel on nad kogunenud suurematesse karjadesse ja neile sattudes tundub, et looma on. Mis on aga märgata, see on arvukuse vaikne kahanemine. Kahju on põdra arvukuse drastilisest langusest, kui neid meile jätkuvalt samas arvukuses küttima kohustatakse, võib vähemalt meie metsades temast punase raamatu looma teha. Aga seda ei taha küll mitte keegi, et meie looduse suurkuju metsadest kaoks.
Selle kuusega tahab blogi tervitada kõiki, kes meid huviga vaatavad ja loevad, head koostööd tegevaid maaomanikke, kõiki jahimehi üle maailma! Aitäh jahimeeste kaasadele, nende peredele, headele abistajatele jahisõpradele, kes te meid ikka oma tublide koertega abistate! Ja meie oma tublid kutsud, kes te ikka vahetevahel veidi nihu läinud lasu kiuste saagi metsast üles leiate! Ja muidugi nende peremehi-perenaisi, kes neid õpetavad ja kantseldavad.
Head vana aasta lõppu ja tegusat uut aastat kõigile! Siia lõppu sobib panna aastavahetuse tervitus kõigile jahimeestele meie ühisjahtide väsimatult eestvedajalt Arne Saagpakult. Aitäh sullegi suurepärase töö eest!
Mis muud kui võtame korraks aja maha ja istume veel rohkemalt kaetud aastavahetuse laua taha kui pildil näha on. Meil on, millega maiustada, naudime oma töö vilju!
Aga ega me jäta, uue aasta algul tuleb üles järgmine teade 2023. aasta jahtide kohta. Jälgige meid ja te saate teada!
TOREDAT AASTAVAHETUST!
