Mardilaupäeva jaht algas kuidagi vaikselt, suurt melu Jahilossi õuel ei olnud. Nagu ikka, rahvast vähem kui parematel päevadel, aga töö tahab tegemist, pääsu pole. Kindel, et ulukite arv metsades on võrreldes hooaja algusega kahanenud parasjagu. Seda kinnitasid ka ennelõunased ajud.
Kuigi jahekambris rippus juba eelneval õhtul Neeme Õige poolt kütitud hirvepull, otsustati siiski minna metsa lisa järele.
Mehed, pakkuge, mitu korda me peame veel koos käima enne kui kohustused täidetud? Vastust ei teadnud keegi.
Üleriigiline pinkide ajastu on nakatanud ka meid. Hommikul võis seda ainult vaadata, peale istuda lubati alles peale ametlikku avamist, mis pidi toime pandama päeva lõpus.
Mida kaugemale päev veeres, seda nukramaks olukord muutus. Hakka või laulma, et tuju üleval hoida. Rebased, üks kits ja põdralehm... mis jahipäev see selline on? Katsuti siit, otsiti sealt, tulemus sama. Täiuslik mardilaupäev! Siis otsustati kaasa pandud lõunapajuk ära hävitada, ehk mõjub kuidagi positiivsemalt. Ja tõepoolest, oleks pidanud seda kohe hommikul tegema.
Omamoodi ajalooline päev. Selle hooaja esimese ajust kütitud sea võttis siruli Madis Mets.
Aga sellega lugu ei piirdunud. Peagi sai tunnustuse ka teine päevakangelene. Raadiojaamadest hakkas ilmuma teateid pullikarjast, kes otsustas oma nahkade päästmiseks laiali joosta. Eetrikärast oli võimalik noppida sõnumeid, et siia- või sinnapoole jooksis pull, kelle hinge peaks tuleviku tarbeks hoidma. Korra oli kuulda isegi Berdi hüüdu, et jätsin paugu tegemata, pull oli persetiivikuga!!! Hiljem selgus siiski, et ta oli öelnud, et loom on perspektiivikas. Eks ärevate hetkete suminas läheb mõni väljend ka oma elu elama.
Aga siis oli kuulda, et maratoni oli jooksmas nirude pulkadega pullihakatis. Esimene pauk mööda, veidi hilisem ja teise kõlaga niitis aga looma maha. Ära tuua tuli see aga kaugelt mööda värskelt haritud põldu. Kohalt, kuhu jahimehe au ei luba masinaga sõita.
Tiriagatõmba, tiriagatõmba...
Tiit Ennemuist oli see mees, kes suutis 290 m kauguselt (vahemaa sai hiljem GPS abil üle mõõdetud) teha filigraanse lasu tabades looma täpselt südamesse. Aga sinna ma ju sihtisingi, teatas kütt ise!
Ajujaht sai ühe jätku veel. Nüüd sattusime kohta, kus oli sees kokku 20 hirve ja 1 põdralehm. Viimase küttimisest me enam huvitatud pole ja see siirdus põllunurgal seisvat kütti mõnda aega seirates uuesti ajusse. Aga nii rohkeid teateid igas kaliibris hirvede ajust läbi minemisest pole ammu kuulda olnud. Kusjuures mitte ükski neist ei ilmunud aju külgedel ja tagaosas olnud küttide ette. Lasid lihtsalt aju mööda ja sinna seisma siis ilmselt jäidki. Täielik mõistatus.
Henri Viskus kohtas ajus olles tõelist metsaisandat, kes oli nõus talle isegi poseerima. Justkui tahtnuks öelda, et mis te siin metsas kisate, kaduge juba minema. Täna ei jookse siit tihnikust mitte ükski hirv välja!
No ja mis jahilistel siis muud üle jäi kui leppida kesise päevaga ja minna jahimajja tagasi. Ja mõelda nende sõnade peale, et äkki on varsti parem päev.
Aga nagu öeldud sai, oli ees veel üks protseduur, nimelt uue pingi avamine. Seda pidid tegema vanad jahimehed, kes vaatamata eluaastate koormale veel rivis seista suudavad ja vahetevahel isegi mõne küttimise toime panevad.
Janis Niit, Kaljo Lihulinn ja Bert Aavasalu kiitsid pingi mugavaks istumisaluseks. Peale seda kui Toivo Vaik oma piduliku sõnavõtu lõpetanud oli, lausus Bert, et mis te temast ikka kuulate, nagunii valetab koguaeg ja kõigile. Sellega oligi jahipink soovijatele istumiseks avatud.
Järgnevalt oli majast kuulda pealiku hüüdu Rannarootsi valmistatud tooteid jaotama. Jahimaja hoov tühjnes hoobilt ja seltskond trügis tuppa.
Kui teil pole õhtuks mardisantide jaoks midagi koju varutud, siis võite sedagi neile jagada.
Mardipäeva eelse ürituse pilte saatsid blogile Kristel Hani, Viivika Liidemaa, Henri Viskus, Timo Jõeäär ja Toivo Vaik.
Nüüd kuulutab juhatus välja suure koertega jahimaratoni, mis pannakse toime 16. ja 17. novembril kogunemisega mõlemal hommikul kell 9. Oodata on meie teatud-tuntud koertega jahikülalisi. Neil päevil käib jaht selliselt, et inimaju ei tehta, ajusse lähevad ainult koerad ja nende omanikud. Seega oleks vaja osalema arvukalt kütte, et kõik plaanitavad metsatukad korralikult kinni võtta saaks. Kogu asjaajamist korraldab ja jahti juhib Arne Saagpakk. Nagu ikka, peamine tähelepanu metssigadele ja hivedele. Täpsed juhised tulevad hommikutel enne jahi algust.
NB! Enne päevast mürglit lubatud hommikune hiilimisjaht juhatajaga eelnevalt kokku leppides. Küttimiseks hirved, metssead ja põdravasikad.
KOHTUME JAHIL!
