12.11.24

Väike ergutus enne maratonjahti.

Jahihooaeg on sealmaal, et umbes kaks kolmandikku kohustustest on Kärla omadel täidetud. Minna on aga veel jupp maad ja viimastest jahipäevadest osavõtt näitab kerget jahitüdimust. Eks omajagu on ju rassitud ka ja külmikudki maitsvatest toodetest laetud. Loomulikult kulub sinna lisa alati ära. 

Kristjan Teär on mees, kes on koos vanaisa ja onuga jahtidest osa võtnud juba poisikesepõlvest peale. Algul metsi mööda ajudes mütates, meheikka jõudes juba kütina. Nüüd satub ta meie kanti suhteliselt harva, sest elu on ta sättinud pealinna. Seal on tema kodu, pere ja töökoht. Aga kui saarele tuleb, on ta meiega rivis.

Me teame ka seda, et üsna palju meeldib tal soodes ja metsades käia ilma jahirelvata ja sel juhul on tal rihma otsas kaamera. Loomulikult võib ka kaamerat teatud mõttes relvaks pidada, sest saak on kaunite jäädvustuste näol täitsa olemas. Täna on Kristjanil sünnipäev. Soovime meiegi talle õnne! 

Mõnusat toredate hetkede nautimist!

Hei, mina siin!


Iga küti unistuste trofee.

Vägevad sarved teisel! Tahaks endale ka selliseid!

Mind on pisut vara veel küttida.

Lõhna järgi tunda, et seal on keegi juba end ootele sättinud. Kuidas lähemale saab, alt või üle?

Reklaamis oli ometi kirjas, et sarvede võistlus toimub päikesetõusul! Aga pole ühtegi kohtunikku!

Loodame, et saime veidike indu iga jahimehe hinge süstida. Nädalavahetusel läheb madinaks? Veel julgeme arvata, et hoolikal vaatamisel tunneb iga meie kütt ära kohad, kus need pildid üles võetud.

                  Seega:
 KOHTUME JAHIL!