11.oktoober kujunes pullitegemise päevaks.

Hommikust kuni ennelõunani tundus, et Diana on kusagil teistel jahimaadel ja meid maha jätnud. Seda siiski juhtub, sest ka muudes paikades tegutsevad jahimehed ajavad saaki taga. Olgu küll, et tegemist on jahijumalannaga, ei jõua temagi koguaeg kõikjale.

Kask tukkus metsaserval...

Teadagi on ju jahimehed suured loodusesõbrad ja nii need tunnid möödusid sügisvärve imetledes. Et päev päris üksluiseks ei muutuks, saadeti lisaks värvikirevusele meile vaatamiseks muidki kohalikke väärtusi. Nähti metskitsi ja sokkusid, keda me ajust ei küti. Kellegi lähedal tegi oma siksakke noor jänku, nähti veel rebaseid, ka üks unesegune mäger käis korraks kütiliini servas testimas, millisest saagist need punasesse riietatud tegelased huvitatud on. Seisis, vaatas pisut ringi ja tatsas haigutades oma uru poole tagasi. Suvi on läbi, aeg uni silmile lasta. Eks kevadel vaatab edasi...

Anderol oli telefonis koguni video soos jooksvast priskest hundist, keda ta oli kohanud. See tekitas omakorda mõtteid, kus on siis põdrad, hirved, metssead kuni...

...kuuldi, et kellelgi oli põhjust päästikule vajutada. Pisikese ajaintervalli järel selgus, et täpse käega Gert Aavasalu oli rajalt maha võtnud suurepärase peaehtega hirveisanda.

Järgmisest ajust tabasid Andero Saimre ja Priit Kuus kahepeale tõelise "nukitsamehe". Asi tegi mõlemale niipalju nalja, et koos saagiga pilditegemisest keelduti. Et jahihuvilisel mulje kaduma ei lähe, saab pilt hirvenukkidest siiakohta ikkagi välja pandud.

Nagu varasematest jahiaastatest teada, pole keskkonnainspektoritel Kärla jahimaadele töist asja olnud. Nad on käinud meil vaid juttu puhumas ning meeldivaid inimesi ja nende jahivarustust vaatlemas. Julgelt võib öelda seda, et ka töö- ja puhkeajast kinni pidamist kontrollivatel ametnikel pole mõtet tulla. 

On töö...

                                         ...on puhkeaeg

Siiski läks päev pullitegemise tähe all edasi. Piiksarvedega isendi võttis rajalt maha Taivo Villak.

Nüüd arvati üksmeelseslt, et teeme veel korraks pulli ja paneme ühe aju veel käima! Pandigi ja nähti ajust välja jooksmas päris ilusat perspektiivseste arenevate sarvedega noorukieas pulli. Teadagi, meie sellist looma ei küti. Las kasvab ja areneb kellegi saagiks tulevikus. Nüüd oli tõesti aeg oma asjad kokku pakkida ja jahimajja suunduda.

Pilte saatsid Andero, Gert, Taivo ja Toivo

Järgmine jaht toimub 18. oktoobril kogunemisega kell 8.30. Kui kellelgi on veel viitsimist enne seda kellaaega kusagil toimetada, võtku ühendust selle päeva jahijuhataja Aarne Mesilaga. 

KOHTUME JAHIL!

Mõnusaid pilte Janise pildimasinatest.

 Janis Niit on jahimees, kes oskab lisaks jahipidamisele lugu pidada ka loomade vaatlemisest. Kui ise kohal ei juhtu olema, saab kauneid hetki rajakaamerast välja pigistada. Ta on varemgi oma jäädvustustega meie blogi sisu atraktiivsuse tõstmisele kaasa aidanud. Paljud ulukid on talle juba nii omaseks saanud, et ta on neile lausa nimed pannud. Ta soovib, et ka jahikauged inimesed teaksid, milliseid hetki looduses liikudes nautida saab. Siit soovitus: minge metsa!

Paul Põder mõtles, et paneks õige lähmaka soola! Süda okste söömisest kuidagi vesiseks läinud.

Jälle see kaamera pildistamas! Loodame, et tal vähemalt aku tühjaks saanud on.

Eks nuputage, milline osa minust sellele pildile jäänud on.

Ega pereema Pauliine suugi seinapragu ole. Aga kord on juba selline, et ega enne tohi kui peremees oma limpsimised ära teinud on.

Sellest on viis aastat umbes, kui satuti Ida-Saaremaale tööobjektile sõites väga haruldase vaatepildi peale. Võib arvata, et ega põtra jälitaval karul tema suhtes just häid mõtted peas olnud. Aga põdra nahk sai seekord päästetud, sest karu ehmus autost  ja läks tuldud teed tagasi.

Väsimatu Otto Orav sehkendamas. Tema on ideaalne infoallikas, sest jälgib kogu metsas toimuvat ja jätab kõik meelde.

Praegu on metsades sügise kauneim aeg, vaatamist on kõikjal, kuhu silm ulatub. Kui veab, näeb mõnda huvitavat lindu või loomagi. Veelkord: 

MINGE METSA!

Vanad traditsioonit töötavad - tubli saagipäeva alus!

Esimene ajujahi päev algas just nii nagu pidigi algama. Eks jahimeestel on teatud kiiksud, millest on välja kujunenud omamoodi dogmad. Nii ka sellel hommikul. Tuleb vaid õigeid märke lugeda osata.

Jahijuhataja Arne pidas uue ajujahi perioodi alguse puhul pisut pikema kõne. Muu hulgas said taas ette loetud ohutussõnad, sest meie hulgas oli ka uusi inimesi. Vanadel tegijatel on need käsulauad juba peas, ent üle kordamine ei tee kunagi paha. Jahiliste rivi oli nii pikk, et pidi kaks pilti tegema.

Seltskonnale anti veel teada, et Taivo Villak on hommikusel hiilimisjahil põtra tabanud. See ootas alles teepervel äratoomist.

Lisaks küttidele ja ajajatele olid seltskonda tulnud ka jahikoerad. Olid vanad ja tuttavad tegijad, ent heameel on selle üle, et jahikoerte pidamine võtab üha hoogu ja uusi "õpilasi" lisandub iga hooajaga. Kes neist ametisse pidama jääb, seda näitab ära esimene hooaeg. Senised tulijad on kõik oma tuleristsed läbi teinud ja ilusasti pidama jäänud.

Hei, pole sind varem näinud. Mis su nimi on ja kelle oma sa oled?

Nagu juba eespool öeldud, on hulk jahimärke, mis ennustavad, kuidas hooaeg kulgema hakkab. Neid mindi otsima esimesse ajusse, mille tulemus võib kogu hooajale määravaks saada.

No ja oligi esimene aju tühi! See oli muidugi hea märk. Aga pikalt sellist asja endale lubada ei saa, tuleb üles leida need kohad, kus saak ootab.

No vaata, kuhu saak maha potsatas. On jama, päev alles ees, aga saapad juba vett täis.

Jaanika Kinks alustas, Riivo Mesila lõpetas. Et leinajaid ei jääks, võttis Jürgen Tamm rajalt maha selle emme järglase.

Põdra küttimisega on asi nüüd nii kaugel, et koos hiilimistest saadud saagiga on pool põdrakohustusest realiseeritud. Kas aga edasi sama libedalt läheb, näitab aeg. Tundub, et selle uhke looma asurkond on pisut kosunud, aga rõõmu tundmiseks pole vist veel õige aeg. Seega asusime kõik hirverindele, sest nende küttimise kohustus on üüratu.

Pealelõunane aeg kuluski puhtalt hirvede küttimisele. Alguses oli jällegi tühi aju, aga päeva viimasest võeti kohe viis isendit. Küllap satuti õigesse kohta. Natuke pani imestama asjaolu, et kogu tegusa päeva jooksul ei näinud mitte keegi metssigu. Aga ju on intensiivne üksikjaht nende ridu kõvasti kokku tõmmanud. Praeguseks on langenud kärssninasid 130 ümber.

Rain Mesila omas elemendis. Seekord trofeeks "riidenagi".

Pulksarvepaari tegi enda kollektsiooni lisamiseks ka Arne Saagpakk.

Hirve võttis saagiks ka Priit Kuus, sellest kahjuks jäädvustust ei ole. Aga päeva lõpetamise paugud tegi Tiit Kuus, kes võttis kahekordse.

Sellega sai esimene ajupäev tehtud, saak oli korralik. Võis igati rahule jääda. Päeva lõpp oli tihe, saak tuli esmaseks töötlemiseks jahimajja viia ja üleandmiseks korda panna. Hirved hakkasid samal õhtul mandrimaale liikuma, põtru me ära ei anna, vaid need saavad oma töötluse pühapäevasel lihatalgul.

Nüüd siis tuleb lugu järjekordsest talgupäevast.

Ka varasematel aastatel oleme läinud seda teed, et see napp põdrasaak, mis meile laekub, läheb jahimeeste sügavkülmikutesse fileena või hakklihana. Mis saab jõululauale veel uhkemaks roaks kui põdrapraad või -kotletid.

Vaatamata eelmise päeva rassimisele tuli ka nüüd korralik rahvahulk kohale. Oli tööd, oli jahilugusid, räägiti anektoote ja osaleti mõnusas seltskonnaelus. Igatahes sai saak töödeldud, jagatud ja ruumid koristatud. Rahule jäid kõik, kes selle ürituses end osaliseks olid teinud. Paneme siia mõned pildid, et neist hetketest pisut ülevaadet saada. 

Nende päevade pilte plõksisid teha Riivo M., Kristel, Viivika, Rain ja Toivo. Pilte oli nii palju, et blogil oli valikut päris raske teha. Aga kahjuks kõiki panna ei saanud, sest võib tõesti juhtuda see, et internet saabki täis. Nii et hoiame ruumi järgmisteks kordadeks. 

Järgmiseks ajujahiks koguneme 11.10 kell 8.30. Jahti juhib taas Arne. Kui on soovijaid, kes tahavad varahommikul hiilida, andke tuld! Aga eelnevalt peab olema olnud ühendus jahijuhatajaga. Vabalt küttimiseks on kõik metssead ja hirved. Lasta on ka 1 põdrapull, 1 põdralehm ja 2 põdravasikat. Kui põdra lehm või pull langenud, tuleb see kohe panna teatena meie ühisesse messengeri ja sellega on seda liiki uluki küttimine lõppenud. Loomulikult tuleb saata mistahes looma küttimisest sõnum ka jahijuhatajale, kes loa maha kannab. Siis on õigus hakata saagiga toimetama.

KOHTUME JAHIL!

Ajujahtide aeg algab nüüd!

 Eelmise nädalavahetuse hiilimisjaht tõi pisut priskema saagi. Tõusev tendents annab lootust, et mida aeg edasi, seda uhkemaks asi läheb. Samas võib metsades ja põldudel nähtu põhjal öelda, et kohustusi suurendatakse küll igal aastal, aga loomade järelkasv ei sõltu ainult sellest, mida kabinetivaikuses paberile pannakse. Loodus tegutseb ikka omas rütmis, näis, millise tulemuse me veebruarikuu lõppemisega lukku lüüa saame.

Neeme Õige teab, kus hirvesaak teda ootab. Täpse käega mees ennast eksitada ei lase. Läheb vaikselt kohale ja saak ongi tehtud.

Kuhu see hirv siis ikka ennast peita saab, seda teab elukutseline metsamees Jürgen Tamm. Tabamus oli antud õigesse kohta, ometi suutis tugev loom veel metsa liduda. Selleks puhuks on kütil koguaeg kaasas truu sõber Apollo, kes abipalve peale kohe rõõmust värisema hakkab ja otsingusse sukeldub. Tubli jahikoer on meie teenistuses olnud aastaid ja selle aja jooksul toonud jahimehi tabatud saagi juurde kümneid ja kümneid kordi.

Ka põdrajaht sai avapaugu. Selle eest hoolitses Rain Mesila, kes täitis hoolega rivistusel saadud korraldust küttida kas noorpull või meie keeles "äbarik" sarvline. Just viimase oskas mees rajalt maha võtta. Saagitegemise koht oli paras mülgas, nii et pildile said nad koos alles jahimajas.

Selle saagiga see tore jahihommik piirduski. Aga jahimees on rahul alati kõigega, mida jahijumalanna  annab, olgu saak priske, keskmine, kesine või olematu. Rõõmu saab alati tunda ka ilusast ilmast, päikesetõusu nautimisest ja looduses viibimisest. Pildid Neemelt ja Toivolt.

Kuna oktoober murrab aknast ja uksest sisse, siis on aeg alustada ajujahtide perioodi. Esimeseks ajujahiks koguneme 4. oktoobril kell 8.30. Jahti juhib Arne Saagpakk. Küttimisele lähevad hirved, põdrad ja metssead. Kui kellelgi on soov minna varahommikul hiilimisjahti tegema, siis peab see kütt eelnevalt võtma jahijuhatajaga ühendust. Et kokku leppida mis, kus ja kuidas.

Sel ajal kui päike päeva unne sättis, olid jahimehed juba saunalaval ja tegid plaane uuteks seiklusteks.

KOHTUME JAHIL!

Algus oli küll tagasihoidlik, aga suur jaht on avatud.

 Kes laupäeva hommikul kella viie paiku Jahilossi juurde jõudis, sellel oli parkimiskohta juba päris raske leida. Esimese ühisjahi kohta väga rõõmustav, sest teadagi on vanarahvas öelnud, et iga algus on raske. Jahimeeste kohta see õnneks ei kehti.

Töötlemisruumi sisse astujaid tabas aga ahhetamapanev vaatepilt. Eelmisel õhtul oli hirveluuret teinud Tiit Kuus. Aga metsas liikudes võib ootamatult jahiloterii peavõidu omanikuks saada. Ei leidu vist jahimeest, kellel selline trofee verd vemmeldama ei paneks.

Ei ole just tavapärane nähtus, et kohe hooaja alguses saadakse kullahõngulise trofee omanikuks.

Pildi saatis Tiit Kuus

Korralduste kuulamise ajal oli selja taga on alles must öö.

Foto: Kristel Hani

Kolmekümnene seltskond võttis end rivisse, jahijuhataja Arne Saagpakk luges ette päevakäsud ja seejärel selgitati välja, millisesse paika keegi läheb. See on jahiohutuse mõttes oluline. Aga jahimaa on meil õnneks suur ja lai ning ruumi jätkus kõigile.

Selleks ajaks kui päikesetõus päeva valgustama asus, olid jahipaigad küttide poolt hõivatud.

Et jahipäev ilma hirveta ei jääks, selle eest hoolitses Ain Rüütel. Tema kütitud loomaga hirve laskmine ka piirdus. Jahimehed on  ennegi tunda saanud, et ulukitel on kalendritunnetus kõrvade vahel olemas. Aga ühisjahi päevi on ees veel hulgi, peaasi, et algus tehtud.

Pauke tuli veel. Kuulda oli üks, siis teine ja kolmaski. Laskudel oli mõningane vahe, nii et kuuldekaugusel olijale tundus, et keegi on looma tabanud, kuid see on võimeline veel liikuma ja kütt on teda jälitama asunud. Hiljem selgus, et reaalsus oli hoopis midagi muud.

Paugutajaks osutus Bert Lepik, kes kõmmutas maha ühe metssea teise järel. Ta lisas, et oleks jõudnud veel kahte panna, aga püssi padrunisalv on teadagi kolmekohaline. Ning otse loomulikult olid varupaugud autosse jäänud.

Peale jahti käib tavaliselt Vanameeste pingil päeva kokkuvõtte tegemine ja arutelu, miks just nii läks. Siiski sai Rene märkuse, et temal pole veel sellel pingil istumise õigust käes nagu Berdil, Janisel ja veel mõnel vanamehel on. Aga ta lubas esimese kohanõudja ilmumisel istepaiga vabastada ja sellega oli asi klaaritud.

Fotod: Toivo Vaik

Järgmiseks ühiseks hiilimis-varitsuse ürituseks koguneme 27. septembril kell 5.30. See on siis ka viimane eelsoojendus enne algavat pikka ja teguderohket ajujahtide perioodi. 

KOHTUME JAHIL!

Ühisjahtide aeg tulekul.

Aeg muudkui veereb ja ongi asi jälle nii kaugel, et hakkame üha sagedamini kohtuma. Aga enne teeme lühikokkuvõtte sellest, kuidas suvine jahiaeg möödunud on.

Metsseaküttidena oleme olnud edukad. Tänase seisuga on neist saagiks tehtud 107 isendit.

10. septembri õhtul näitasid kärssninad end juba kella poole üheksa ajal. Kuni üks neist saagiks sai.

Foto: Toivo Vaik

Metskitse arvukust on vähendatud kolmandiku ettepandud kohustusest. Sokkusid on maas 25, kitsi 5. Selgituseks neile, kes jahiaegadega kursis pole, et sokujaht algas juba 1.06, kitsedega läks lahti alles 1.09.

Punahirvi on maas 18, neist 1 pull. Kindlasti muutuvad need arvud ühisjahi avapäevaks suuremaks.

Aga me alustame oma suurjahte pisikese eelsoojendusega. Nimelt koguneme esimeseks ühiseks hiilimis-varitsusjahiks 20. septembril kell 5.00 Jahilossi.

KOHTUME ÜHISJAHI AVAPÄEVAL!

Talgutega selleks aastaks kõik. Suurem jahiaeg tulemas.

 Meie jahimehed ei puhka isegi suvel mitte. Mandrimaal möllava seakatku  hirmus on meilgi kärssade elu kibedaks tehtud, maas on neid tänase seisuga 76. Selles liinis käib töö hoolega. Ka sokkudele on säru tehtud, hirvedega läks asi alles lahti, esimesed kaks on juba jahekambris. Just ajujahi tarbeks ongi vaja aegajalt metsateid ja sihte puhastada, teadagi, hirv ei jookse ajust välja, vaid enamasti "lendab". Võsatalgutest on saanud meie üks tugevamatest traditsioonidest, kus osalejaid on alati. Ka seekord oli rahvast parasjagu.

Väge täis rahvas ootab korraldusi.

Selle päeva muljeid jagab blogile Kristel Hani. Ise on ta võtnud osa kõikidest seni toimunud üritustest.

Hommik nagu iga teinegi. Õnneks oli ilmataat meie poolel ja andis tuult ning mõistlikud kraadid töö tegemiseks. Kogunenud oli 15 talgulist. Päev algas plaanide paikapanemisega. Võsaniitjad läksid sihte, saagide ja muude vägevamate lõikajatega mehed kolmanda tee äärt puhastama.

Igat masti lõikajad hakkasid tegutsema.

Tehtud sai Käära poolsest otsast kuni Lümanda meeste sooni, Kopra kurv sai palju laiema vaatevälja. Mehed, kes seal varasemalt kütiliinil olnud, teavad, et isegi looma näha oli juba keeruline, liiati veel siis kui valiklaskmist toimetama peab. Nüüd näeb see välja nagu küttimise peatänav.

Enne ja nüüd...

Peamine tööaegne kaubaartikkel oli puhas joogivesi, seda kulus tublisti. Kulutatud vee hulk on teatavasti pöördvõrdeline tehtud töö hulgaga. Sellest väitest saab aimu, kuipalju kehadest vedelikku välja higistati. Kella kahe paiku päeval said eesmärgid täidetud ja ees ootas kogunemine Jahilossi.

Ükski talgupäev ei lõpe ilma lõunasupita.

Lisaks päevasupile hankis Aarne Mesila Kihelkonna kondiitritelt imemaitsvaid pontšikuid. Omamoodi tegija oli Neeme Sinimeri, tema alustas ja lõpetas päeva nii, et teda ei saadud isegi supile kutsumiseks kätte. Nii visa töömees oli, et ei raatsinud tööd pooleli jätta.

Pilte saatsid Kristel Ja Arne.

UUTE KOHTUMISTENI!

Korralik talgupäev, mil sai ühtteist valmis.

5. juuli oli vihmasegune päev nagu kõik eelmisedki. Paarikümnene jahimeeste punt kogunes Kõrkkülla, et teha valmis mõni uus ja natuke kohendada vanu jahipukke. Metsaistutamise talgud olid juba minevik, nüüd vaja tulevastele jahtidele mõelda. Vana kombainikuur pakkus ilmaüllatuste eest varju. Tegus päev andis nii palju toodangut, et poleks osanud arvatagi. Aga ju siis oli töökas brigaad koos.

Veidi tavatu, aga nõupidamiseks läks seekord väga vähe aega. Küllap sellepärast, et hea projekt oli juba eelnevalt paberil ja pildil.

Madis kinnitas üle ja töö läks lahti!

Olav tassis lauad kohale ehk tegi kaaslastele Kalevipoega.

Kõvemad vennad nagu Riivo ja Margus võtsid postide tassimise vabatahtlikult endale.

Tööd jätkus kõigile, ole sa noor või vana. Kohale toodud erinevat mõõtu naelad said Toivo poolt täpselt neljaks jagatud. Et igale pukile jätkuks.

Aarne käis vahepeal tööriistu juurde toomas.

Kristel: Ma ju ütlesin sulle, et kohale tuleb meie seltskonna tuumik.

Tiit ja Priit kogenud ehitusmeestena olid nii kiired, et vaevu jõudis abitööliste punt neile materjale ette vedada. Õppinud mehed ja head riistad näitasid klassi.

Et silm on sirkel ja nina vinkel, teab Rain Mesila juba esivanemate kaudu. Usalda, aga kontrolli, see jäi koolist meelde.

Jarmut arvas, et kunagi laoti selliselt talutare seinu.

Mis aparaat see niisugune võiks küll olla? Andero kohe peab selles sotti saama.

Aivo ja Peep usinasti tööhoos. Üheksa korda mõõda, üks kord koputa.

Pukki saadeti vanim talguline, et kontrollida, kas üles-alla käik ka libedalt läheb. Läheb küll.

Ennelõunaks oli kaks "perepukki" teeleminekuks valmis.

Kuuri vaja ruumi teha, uus töö ootab! Sarvik aitab.

Supitund käib iga talgupäeva juurde. Ega tühi kott püsti seisa!

Lõunasupp söödud ja siis sai hakata esimesi teele saatma.

No siia ta jääb. Loodame temast küttimisel palju tulu. Vaade igatahes on suurepärane.

Kokku sai selle päevaga valmis neli suurt nn perepukki. Lisaks said putitamist hulk varasemaid, mis meie seltskonda ausalt juba aastaid teeninud. Kogu päeva jooksul toodetu sai ka paika. Just neisse kohtadesse, kus nad küttimisel eriliselt vajalikud on.

Siinkohal on paslik ära märkida asjaolu, et Gert Aavasalu tegi omad töökohustused klaariks sellega, et värvis üksinda üle meie jahimaja abihoone. Seegi oli päris kõva ettevõtmine, kus töötunde tuli üksjagu ja rohkemgi veel kui vaja olnuks.

Ravi läbitud ja uuesti teenistusse!

Veel on kavas üks ühisettevõtmine enne suurema jahi algust. Nimelt vajavad metsasihid ja -teed võsast puhastamist. Siis on võimalus kõigil neil, kes pole saanud eelmistel talgutel osaleda, oma panus anda. Jälgige info liikumist!

Pilte tegid Kristel Hani ja Toivo Vaik.

KOHTUMISENI VÕSATALGUL!