Kärla omad on täpselt keskmised.

Kui võistlus, siis võistlus, kui pidu, siis täiega! Kokku tegi meie osavõtt SJS kokkutulekust täpselt 8. koha 16 hulgas. Aga millegagi paistame ikka silma ka. Kokanduse II ja mälumängu III koht. Tark seltskond ja veel head toiduvalmistajad!

Muljeid jagab Kristel Hani:

Oi pidu pidukest,

 Oli jälle üks igati tore ettevõtmine, kes olid võivad kinnitada ja kes polnud on kindlasti heas mõttes isegi kadedad. 

 

Kõik sai alguse otsusest, et võtame osa suvisest Saarte Jahimeeste kokkutulekust Veske külas. 

Tuumik jälle koos, kes hakkamist täis ja asju asuti arutama kolmapäeva õhtul nn toimkonna koosolekul.  Koosolek  sai tegus ja kõigile jagati kätte ülesanded, kes mille eest vastutas. Mindi ootusärevuses laiali.

Neljapäev sai olema igatpidi logistiline, kes mis käruga, kust midagi peab peale pakkima... kola koos, usute või mitte aga 3 haake täit saime 

Reede hommik juba tempo peal, tööpäevad kiirelt tehtud, poest läbi, riided kotti ja minek...

Ei saa just salata, et kohale jõudes oli just vihm pooleli ja taevas pilves aga me ei lasknud ennast häirida, alustasime sättimist, teada tuntud tõde, et õiget Jahimeest ilm küll ei sega 

Laager püsti ja asjad sätitud läks pidu käima..... oi seda melu ja möllu.. 

Käisime ise külas ja meil käidi.. 

Võtsime kõikidest võistlustest osa nii hästi kui see parasjagu välja tuli, kõik said võistelda miskis alas ning andsid oma panuse.. 

Parimad kohad Kokanduses - teine ja viktoriinis kolmas koht... üldarveatuses saime tubli 8 tulemuse 16 jahiseltsi arvestuses...

Sedasi need päevad siis lendasid, juhtus palju toredaid seiku, mida pole võimalik edasi anda... kõik olid ülitoredad ja osavõtlikud, parim seltskond kellega aega veeta.  

Aitäh kõigile kes tegid, olid, läbi käisid ja eriti tore oli tõdeda, et koos perede ja lastega.

Nüüdseks siis asjad lahti pakitud ja aeg natuke puhata ja meenutada, meenutused panevad muigama. 

Korraldajatele ka meie poolt suured tänud!

 

Pilte saatsid  Kristel Hani, Arne Saagpakk, Neeme Sinimeri ja Neeme Õige. Mis annab neid päevi paremini edasi kui järgnev pildirodu. Head vaatamist!

HULK TOREDAID ASJU ON VEEL EES!

2023.aastast pool seljataga

Ehki kalendriaasta on tõepoolest juba poolitunud, on jahimeestel hooaja algusest möödas vaid kolmandik. Jahimehe aasta kestab teatavasti 1. märtsist kuni järgmise aasta veebruari lõpuni. Praegu on on aeg, kus metsades on rahulik periood, mil lastakse ulukite järglastel ilmale tulla ja end jalgele upitada. Sel perioodil toimub varitsusjaht peamiselt kõrgistmetelt põldude ja heinamaade servadel. Hooaja algusest võis pidada jahti ainult metssigadele ja esimesel paaril nädalal ka mõnedele väikeulukitele. Sokujaht sai avatud 1. juunil. Seega tegemist jätkus neile, keda pukis passimine tõmbab. Ja ega saagid tulemata jäänud. Toome siinkohal ära täpse käega jahimeeste nimed. Et innustada neid, kellel hooaja avasaak veel siiani kusagil ringi jookseb.

Taivo Villak 3 ja Rein Maimann 2 metssiga, Urmas Pildre, Toivo Vaik, Sergei Skljarenko ja Reimo Prants iga mees üks metssiga. Metssea ja sokuga on maha saanud Madis Mets, soku on endale saagiks teinud veel Olav Etverk ja Pekka Martikainen (külaline).

Olavi sõnul ajasid talle sokuhakatise ette hirved kui ta juba pukist maha tulnud oli. Kas oli see tingitud tihedast konkurentsist mõne harva rohulible pärast heinamaal või oli tegu niisama loomaliku kiusuga, mine võta kinni. Aga et lastu puhul oli tegemist igati õige valikuga näitab pilt. Hilisemas väärindamisprotsessis selgus, et valesti arenenud sarved olid loomale pähe tekkinud varasema koljuvigastuse tõttu.

Meie jahimaadel on juba mõnda aega olnud näha märke kopra olemasolust. Isegi niipalju, et millalgi on tulnud kopratamm jõelt eemaldada. Aga üha rohkem neid karvapässe levib ja meil on üks huviline, kes kopra jahtimisega järjepidevalt tegeleb. Riivo Mesila on see mees, kes kopra leviku piiramise oma südameasjaks võtnud ja ka sel hooajal neid juba 4 isendit saagiks teinud. Eelmisel hooajal pärjati üks tema koprakoljudest pronksmedaliga. 

Pronksiväärne kopratrofee

Juba vähem kui poolteist kuud ja lisandub punahirve hiilimis-varitsusjaht. Aga kõik, kellel püssitorud veel seestpoolt õlised, soovitame kesksuviseid päikestõuse ja -loojanguid nautima minna.

Fotod: Toivo Vaik

EDU NEILE, KES MAGAMISE ASEMEL JAHTI PIDADA VIITSIVAD!

Kärla omadel on ehitamine juba veres

Alles käidi üldkoosolekul välja mõte kõrvalhoone ehitamisest ja natuke rohkem kui paari nädalaga hakkab asi jumet võtma. 10. juuni talgupäevale sai järg tehtud 17. ja 19. juunil. Tulemus - vundament olemas! Nüüd on selge, et eks ta ükskord ikka tule, ega ta siis tulemata jää. See jahilossi kõrvalhoone muidugi.

Esitleme siinkohal mõningaid pilte neist tegemistest, mille autoriteks on Kristel Hani, Eneli Sisask, Arne Saagpakk ja Toivo Vaik. Niipea kui miskit uut jälle tulnud on, anname teada.

17. juuni oli kile- ja metallitöö päev.

19. juuni ja betoon sai paika.

Revisjoni esindaja jõudis ka dokumendi üle kontrollida, seega on kõik seaduslikuks kuulutatud!

JÄLGI BLOGI JÄTKUVALT, SIIS SAADKI TEADA!

Töö käib nagu laevaköögis...

...aga kuna inimesed tavaliselt laevakööki ei satu, siis võib sarnast pilti näha seal, kus toimuvad Kärla Jahimeeste Seltsi talgupäevad. Sellel korral olid eesmärgiks teha jahimajale põhjalik sisepuhastus ja töötlemisruumide deso, lammutada vana õues olev katusealune, teha valmis plats kõrvalhoone plaatvundamendi rajamiseks ning vahetada välja ajahambast räsitud lipumast. Kohale oli tulnud just paras ports teotahtelisi, nii et tegevust jätkus kõigile. Grilli küpsetas ja pilte tegi Kristel Hani, kes seetõttu ühelegi neist ei jäänud. Pilte saabus hulga rohkem kui siia loo juurde välja nopitud on. Aga ega blogil polnud valikut teha kerge, ometi selline see sai.                                                                      Tehnika tõid kohale Aarne Mesila ja Ott Lõugas.

Nüüd järgneb pildigalerii, kus meie tegevused ilusasti näha on. Ja nagu ikka, lõppes päev hirvešaslõki, grillvorsti, maitsva salati ja vee manustamisega, sest higi oli valatud üksjagu. 

Maja särab puhtusest

Enne ja nüüd...

Siia kerkib meie Jahilossi kõrvalhoone. Kas me nimetame seda tulevikus talliks, tõllakuuriks, viinaköögiks, sulastemajaks või veel mingi muu nimetusega, seda näitab aeg. Aga seda, et ühel korralikul lossil peavad ka muud rajastised kõrval olema, selles ei kahtle ju mitte keegi.

Igatahes, mõnus ja töine päev oli. Ja kohe kindlasti ei jää see meie viimaseks suuremaks tegemiseks enne sügisepoole algavat ühisjahtide perioodi. Aitäh kõigile, kes käed külge panid!

KOHTUMISENI JÄRGMISEL KORRAL!