Jahipäev mardisantide ootel.

Mardilaupäeva jaht algas kuidagi vaikselt, suurt melu Jahilossi õuel ei olnud. Nagu ikka, rahvast vähem kui parematel päevadel, aga töö tahab tegemist, pääsu pole. Kindel, et ulukite arv metsades on võrreldes hooaja algusega kahanenud parasjagu. Seda kinnitasid ka ennelõunased ajud. 

Kuigi jahekambris rippus juba eelneval õhtul Neeme Õige poolt kütitud hirvepull, otsustati siiski minna metsa lisa järele. 

Mehed, pakkuge, mitu korda me peame veel koos käima enne kui kohustused täidetud? Vastust ei teadnud keegi.

Üleriigiline pinkide ajastu on nakatanud ka meid. Hommikul võis seda ainult vaadata, peale istuda lubati alles peale ametlikku avamist, mis pidi toime pandama päeva lõpus.

Mida kaugemale päev veeres, seda nukramaks olukord muutus. Hakka või laulma, et tuju üleval hoida. Rebased, üks kits ja põdralehm... mis jahipäev see selline on? Katsuti siit, otsiti sealt, tulemus sama. Täiuslik mardilaupäev! Siis otsustati kaasa pandud lõunapajuk ära hävitada, ehk mõjub kuidagi positiivsemalt. Ja tõepoolest, oleks pidanud seda kohe hommikul tegema.

Omamoodi ajalooline päev. Selle hooaja esimese ajust kütitud sea võttis siruli Madis Mets.

Aga sellega lugu ei piirdunud. Peagi sai tunnustuse ka teine päevakangelene. Raadiojaamadest hakkas ilmuma teateid pullikarjast, kes otsustas oma nahkade päästmiseks laiali joosta. Eetrikärast oli võimalik noppida sõnumeid, et siia- või sinnapoole jooksis pull, kelle hinge peaks tuleviku tarbeks hoidma. Korra oli kuulda isegi Berdi hüüdu, et jätsin paugu tegemata, pull oli persetiivikuga!!! Hiljem selgus siiski, et ta oli öelnud, et loom on perspektiivikas. Eks ärevate hetkete suminas läheb mõni väljend ka oma elu elama.

Aga siis oli kuulda, et maratoni oli jooksmas nirude pulkadega pullihakatis. Esimene pauk mööda, veidi hilisem ja teise kõlaga niitis aga looma maha. Ära tuua tuli see aga kaugelt mööda värskelt haritud põldu. Kohalt, kuhu jahimehe au ei luba masinaga sõita.

Tiriagatõmba, tiriagatõmba...

Tiit Ennemuist oli see mees, kes suutis  290 m kauguselt (vahemaa sai hiljem GPS abil üle  mõõdetud) teha filigraanse lasu tabades looma täpselt südamesse. Aga sinna ma ju sihtisingi, teatas kütt ise!

Ajujaht sai ühe jätku veel. Nüüd sattusime kohta, kus oli sees kokku 20 hirve ja 1 põdralehm. Viimase küttimisest me enam huvitatud pole ja see siirdus põllunurgal seisvat kütti mõnda aega seirates uuesti ajusse. Aga nii rohkeid teateid igas kaliibris hirvede ajust läbi minemisest pole ammu kuulda olnud. Kusjuures mitte ükski neist ei ilmunud aju külgedel ja tagaosas olnud küttide ette. Lasid lihtsalt aju mööda ja sinna seisma siis ilmselt jäidki. Täielik mõistatus.

Henri Viskus kohtas ajus olles tõelist metsaisandat, kes oli nõus talle isegi poseerima. Justkui tahtnuks öelda, et mis te siin metsas kisate, kaduge juba minema. Täna ei jookse siit tihnikust mitte ükski hirv välja!

No ja mis jahilistel siis muud üle jäi kui leppida kesise päevaga ja minna jahimajja tagasi. Ja mõelda nende sõnade peale, et äkki on varsti parem päev.

Aga nagu öeldud sai, oli ees veel üks protseduur, nimelt uue pingi avamine. Seda pidid tegema vanad jahimehed, kes vaatamata eluaastate koormale veel rivis seista suudavad ja vahetevahel isegi mõne küttimise toime panevad.

Janis Niit, Kaljo Lihulinn ja Bert Aavasalu kiitsid pingi mugavaks istumisaluseks. Peale seda kui Toivo Vaik oma piduliku sõnavõtu lõpetanud oli, lausus Bert, et mis te temast ikka kuulate, nagunii valetab koguaeg ja kõigile. Sellega oligi jahipink soovijatele istumiseks avatud.

Järgnevalt oli majast kuulda pealiku hüüdu Rannarootsi valmistatud tooteid jaotama. Jahimaja hoov tühjnes hoobilt ja seltskond trügis tuppa.

Kui teil pole õhtuks mardisantide jaoks midagi koju varutud, siis võite sedagi neile jagada.

Mardipäeva eelse ürituse pilte saatsid blogile Kristel Hani, Viivika Liidemaa, Henri Viskus, Timo Jõeäär ja Toivo Vaik.

Nüüd kuulutab juhatus välja suure koertega jahimaratoni, mis pannakse toime 16. ja 17. novembril kogunemisega mõlemal hommikul kell 9. Oodata on meie teatud-tuntud koertega jahikülalisi. Neil päevil käib jaht selliselt, et inimaju ei tehta, ajusse lähevad ainult koerad ja nende omanikud. Seega oleks vaja osalema arvukalt kütte, et kõik plaanitavad metsatukad korralikult kinni võtta saaks. Kogu asjaajamist korraldab ja jahti juhib Arne Saagpakk. Nagu ikka, peamine tähelepanu metssigadele ja hivedele. Täpsed juhised tulevad hommikutel enne jahi algust.

NB! Enne päevast mürglit lubatud hommikune hiilimisjaht juhatajaga eelnevalt kokku leppides. Küttimiseks hirved, metssead ja põdravasikad.

KOHTUME JAHIL!

Üks tore suvine meenutus Janise rajakaamera silma läbi.

Janis Niit saatis blogisse toreda pildiseeria. Ilm kaunilt suvine ja ehk peletab nende piltide vaatamine korrakski halli sügise mõtted eemale.

Miskit head lõhna tunda...

...astuks pisut lähemale...

...no kui juba tuldud, siis mekiks ka...

...no pagan võtaks, ei lasta rahus lutsida.

No käivad siin igasugu tegelased minu soola virutamas!

Tulge nüüd, siin pole kedagi!

Täna pole vana musta näha, aga olge ettevaatlikud!

Ehkki pildid pole kõik päris õiges järjekorras, ometi saab neist pisikese metsaloo kokku panna. Toredat nautimist kõigile loodusesõpradele!

AITÄH, JANIS!

Jahipäev tormi kiuste.

Eilne tuulte sasida ilm polnud jahipidamise mõttes suurt kiita. Kui aga siiski midagi head otsida, võib öelda, et õnneks vihma ei sadanud. Seega, igast ningelast olukorrast leiab midagi head kui tahta.

Jahist osavõtjate read olid ikka suht hõredad.

 

Pikka jorutamist teha ei saanud, jahijuhataja Kristeli korraldused ja manitsused kuulatud, autodesse ja sealt edasi, kes ajusse, kes kütiliinile. Leida tuli ka vastav metsatukk, mis küttide arvule vastav oleks. 

Mis kõige parem, kohaletulnud olid kõik väge täis ja keegi meenutas üht aastatetagust ajupäeva, kus jubeda ilma tõttu ainult viis inimest kohale tulid. Kaks sai ajusse, kolm kütiliinile ja isegi siis tehti üks saak. Lohutust tõi ettetoodud argument igatahes.

Juba esimeses ajus sai kuulda pauke. Sel hooajal on noorte erksate küttide innustusel eriliselt hoogu läinud ka üks staažikam jahimees. Vaata, et teeb juba noortele silmad ette. Millist vahendit ta oma erilise jahiõnne tegemisel kasutab, seda mees muidugi ei reeda!

Korraga kuulsime kõik raadioeetrist Arne Mesila suu läbi temale mitteomast sõnumit, et lasin pulli ja sain pihta!

Ilmselge pronksilootus tabatud. Kohe oskab see mees end sättida õigesse kohta! Sellist annet pole igaühele antud. Aga nagu juba eelpool öeldud, õnne peab ka olema.

Sai kammitud veel paaris kohas, hirvi nähti, aga ikka oskasid nad kuidagi terve nahaga küttide juurest mujale ära vingerdada. Eks neilgi juba kogemust omajagu. 

Veel enne kui hämarduma hakkas, otsustati teha viimane aju seal, kus eelmisel korral paar hirve ja põder saagiks tulid, kuid suur hulk hirvi oskas kütte nörritada. Õige otsus, sest sealt langes saagiks läbi Gert Aavasalu lendu lastud kuuli hirvelehm. Pilti kahjuks täpsest kütist panna pole, sest see olevat suures rõõmutuhinas tegemata jäänud. Kokkuvõttes võib päevaga rahule jääda, sest jahiteod said ju tehtud!

Õhtul sai jahimajas proovida sooja suppi, mille kokkukeetmiseks oli Linnamäelt saabunud paar uue koostisega purki jahilistele katsetamiseks. Arvamus sai ühene: juba parem kui eelmisel korral!

Selle päeva pildid tegid Viivika Liidemaa ja Toivo Vaik.

Mis muud kui valmistume järgmiseks ajujahiks. Selleks koguneme 9. novembril kell 9. Varahommikul hiilida soovijatele samad korraldused, mis eelmiselgi korral, sedakorda juhib paraadi Arne Saagpakk.

KOHTUME JAHIL!

Algul ei saanud vedama...

26.oktoobril andis juba hiilimisjaht märku, et päev võib tulla kehvapoolne, sest kogunemise ajal ei ilmunud ühtki saaklooma jahimajja. Mis sest, et ergemad olid juba pimeduses hiilimiskohad sisse võtnud. Sama kordus esimeses, siis teises, ka kolmandas ajus ja oli hetki, mil tuli taas meenutada Ivo Linnat...tuleb päev, tühi päev...

Kogunemisel olid kõik väge täis, nii noored kui vanad ja muidugi ka jahikoerad.

Ometi käis ühel hetkel plõks ja kõik muutus. Lahti läks põdrapäev, sest saagiks tuli ühtejärge 3 põtra. Ilmselgelt olime sattunud nende suursuguste loomade kogunemisele, sest lisaks saagiks langenutele õnnestus ühel isendil ka põgenemine toime panna. Raadiojaamast kostus kommentaar, et lendas üle asfaldi sellise vilega, mis oli ennenägematu rahuliku põdra kohta. Lähedal olnud kütt ütles, et ei jõudnud isegi püssi haaramisele mõelda kui juba läinud oli.

Põdraküti aunimetuse teenisid sel päeval ära Rain Mesila, Tiit Ennemuist ja Kristel Hani.

Tiit oli sattunud heasse kohta, sest vahetult enne põdra tulekut loivas tema sõnul lähedalt läbi kopsakas hirvepull, mida ta siiski pidas veel kasvamise vääriliseks.

Seda sarvikut ei pidanud mitte kusagilt lodust välja tirima, vaid tegemist oli olukorraga, kus saak tuli ülevalt alla tõmmata.

 Naiskütt saadeti kõrgistmele. Ehk metsast miskit ikka tuleb.

Harras hetk. Täpse lasu teinud kütt Kristel tänab saaklooma ja teda soosinud jahijumalannat.

Ei piirdunud see aju vaid põtradega. Sealkandis juhtus olema peale põdrakarja ka rohkelt hirve. Pauke käis ja maha jäid neist kaks. Täpsed kütid olid Reimo Prants ja Aarne Mesila. Mõlemad mehed on end näidanud ka omaette jahti pidades tublide küttidena.

Aarne on sel hooajal eriti hoogu läinud. Nii kui ta pauku teeb, nii on ka saak maas.

Sellega oli õhtu käes, hommikupoolikul meeli vallutanud tusatuju kadunud. Veel sai kokku lepitud, et uuesti kogunetakse pühapäeva hommikul kell 10, et teha põdrad lihaks. Tehase toodangut tuleb niigi akendest ja ustest sisse, sest hirvesaak on kuu lõpuks juba üsna aukatustäratav.

Ei erinenud see päev mitte millegi muu poolest eelmisest pühapäevast. Kui, siis vaid saagi hulga ja sellega kaasnenud töömahu poolest. Lisaks eelmise päeva kolmele, oli jahekambris veel põdrasaak eelmisest nädalavahetusest.

Ehkki kuu päris lõpul veel pole, on siiski teha väike kokkuvõte, mis oktoobris üksikjahtidel toimunud on. Ära saab märkida seda, et väga töine kuu on olnud, saaki on metsast võetud korralikus koguses.

Kuna tegijaid on palju, siis on tublisid kütte raske panna eraldi nimega rohelisele taustale. Sai mõeldud nii, et värvime siis seekord stendi üleni roheliseks. Veel ütleme seda, et järgnevas statistikas võib olla ebatäpsusi selle tõttu, et mitmetele jahilubadele ei ole kantud küti nime. Miks, ei tea.

Riivo Nael metskits ja 2 hirve, Aivar Saagpakk 2 metskitse, hirv ja 2 metssiga, Tanel Truu 3 metskitse, Taivo Villak, 4 metskitse ja 2 metssiga, Aarne Mesila 2 metskitse ja 3 hirve, Henri Viskus metskits, hirv ja 2 metssiga, Urmas Pildre 2 metskitse ja metssiga, Priit Kuus hirv ja 3 metssiga.

Priit tegi seatrio. Kui temalt sai erilise jahiõnne kohta kommentaari küsitud, tuli vastus tegijale mehele omaselt lakooniline: "Juhtus nii."

Raimund Pugi küttis 2 hirve ja metssea, Riivo Mesila 2 hirve ja metssea, Kaido Teär 2 hirve, Bert Lepik, Reimo Prants, Tiit Mägi, Kristel Hani, Jürgen Tamm, Olav Etverk, Ain Rüütel ja Rain Mesila igaüks ühe hirve ning Tiit Kuus ja Rein Maimann kumbki 2 hirve.  

Selline sai see uhke nimekiri.Väljavõtte küttimisstatistikast tegi Olav Etverk, nimed ja saagi noppis blogi ise välja. Kui miskit on nihu, oleme valmis paranduste tegemiseks.

Ehkki Olavil oli Jahises luba küttida suur trofeepull, tegi mees otsuse võtta loodusest populatsiooni tervise huvides välja tema kõrgistme kõrvale ootamatult ilmunud väärareng-sarvega isend.

Naela hirveduo. Niipalju kui Riivo jahimaadel liikumiseks aega leiab, ei lase ta neid tunde tühja.

Veel on siiakohta paslik panna kirja, et oktoobris langes Kärla meestele kokku saagiks 15 metskitse, 13 metssiga, 41 hirve ja 6 põtra.

Loos nähtud pilte saatsid blogile Tiit Mägi, Priit Kuus, Kristel Hani, Karmen Kraut, Jaanika Kinks ja Toivo Vaik.

Nüüd on aega panna kirja järgmise ajujahi käsulauad. Koguneme jahimajja 2. novembril kell 9. Selle päeva jahti juhib Kristel Hani. Lubatud varahommikune hiilimisjaht, mis tuleb eelnevalt jahijuhatajaga kooskõlastada. Lasta on lubatud kõik liiki hirved ja metssead ning põdravasikad.

KOHTUME JAHIL!

Laupäev oli saagi poolest helde

Jahipäev nagu muistegi, mis algas tegusamatele varahommikuse hiilimisega. Aga juba kodust välja minnes tundus õhkkond teisem kui eelmisel korral. On äkki täna see päev, mil meile halastatakse, sest ilm oli igati soosiv ja jahimeeste jaoks meeliülendav.

Päikesetõusu järgne taevas tõotas parimat, mida ilmal jahimeestele pakkuda on.

Juba hiilijatele andis hommik ilusa saagi. Põdrapulli küttis Priit Kuus, kaks hirve - pull ja lehm - jäid maha Rain Mesila püssipaukudest. Ilmselgelt on Priidul jahijumalannaga väga head suhted, sest harva leidub päeva, millal tema toru ette saaki ei saadeta. Et mees oli valitud selle päeva jahijuhatajaks, andis see lootust rohkemaks ka teistele. Riik on läbi jahindusnõukogu meile karmid kohustused peale pannud ja need ei ole vaidlemiseks, vaid täitmiseks. Nii, et tööle, kõik see seltskond!

Rain kuulub jahimeeste nooremasse põlvkonda ja on üks kibedama käega tegijatest. Varajane ärkamine andis talle medalilootuse, mis vajab vaid eksperdi kinnitavat sõna.

Metsas käies võib saada trofee ka lihtsalt maha vaadates. Uhke kühvlipoole leidis metsast Priit. Ise kommenteeris ta asja nii, et loom tuli ootamatult suure jooksuga, sain veel sarvest haarata, aga see oli juba pea küljes lahti ning ülejäänu plagas ikka metsa. Jahimehe jutuks täitsa hea, aga samas tore teada, et meie kandis selline uhke sarvekandja elutseb.

Nüüd on paras aeg välja öelda, et päev osutus väga edukaks. Saagiks langesid üks põder ja üheksa hirve. Ei saa jätta ka kommenteerimata asjaolu, et põtrade arvukus meil erilist kosumist veel ei näita.

Vaid üks aju jäi saagi poolest tühjaks, kuid seal näitas end kopsakas metskult, kes oskas enne kütiliini seisma jääda ja kuulatada väljuvate ajajate hääli. Seista võsas täpselt niikaua kui sai võtta vastu otsuse tagasi jalutada, sest ta oli sattunud kahe ajaja vahekohta ning kraavipervel ootasid juba kütid. Tark loom, õiged ohutusalased kursused läbi teinud ja nüüd elab ta vähemalt järgmise sealse ajuni. Kui ta sel korralgi vahele jääb, sest nüüd on asi ka praktikas ära kogetud.

Paneme siia kohe rivisse kõik edukad hirvekütid. Rain Mesila tegi päeva jooksul veel kolmandagi saagi, edukad olid ka Madis Mets, Tiit Ennemuist, Janis Niit, Neeme Õige, Aarne Mesila ja Jüri Mesila. Saavutatud tulemuse tõttu võime seda päeva edaspidi mäletada ka Mesilapäeva nime all.

Neeme oli sel päeval endale ajajaks kaasanud ka poja ja tulemus oligi tehtud.

Aga päeva tuli jätkata. Järgmise aju ootusärevuses on Teet ja Pilli.

Viimases ajus oli läbi raadioeetri kuulda, et on liikumas nähtud mitut hirvepulli. See andis küttidele veidike ärevust juurde, sest liikvel olid trofeed. Ole vaid mees ja tee asi ära. Ja lasud kõlasidki, esialgu jäi tulemus veel teadmatuks. Kuni...

...kuulsime taas traditsioonilist Aarne ütlemist, et lasin küll pulli, aga vist läks mööda.

Veidike otsimist ja maha oli jäänud ka Jüri poolt kütitud trofeeloom. Sarvepaar vägev, ka tema saak ootab eksperdi arvamust, kas pronks või hõbe.

Päike kippus vaikselt latvadest allapoole vajauma, see andis märku, et on aeg viimanegi saak kokku korjata ja Jahilossi suunduda.

Selle päeva hetki jäädvustasid Jürgen, Rain, Toivo, Viivika ja Priit.

Omamoodi huvitav on siia lisada vaid fakt, et medaliootus on nii isal kui pojal Mesilal. Peale vaadates tundub, et vähemalt punktiarvuga teeb isa pojale säru. Mis medal tuleb, selgub pisut hiljem. Aga igati tööd täis ja meelikosutav päev sai. Tuleks selliseid veel.

Nüüd on aeg rääkida järgmisest ajamise päevast. Selleks koguneme 26.oktoobril kell 9.15. Seda päeva korraldab ja juhib Aarne Mesila. Nagu ikka, hakkajamaid on lubatud seniste reeglite põhjal varahommikul hiilida, kontakteerudes varasemalt jahijuhatajaga.

KOHTUME JAHIL!

Priit päästis päeva.

Mingil viisil oli justkui õhust tunda, et seekord viibib Diana kusagil mujal kui jahimaadel. Oli ta siis rallihuvilisena Undvas raja ääres või tervitas värsket EOK presidenti, kes seda teab. Igatahes abi Kärla jahimeeste tegemistele eriliselt tunda ei olnud.

Seda oli näha ka kohale saabunud suhteliselt väikesest küttide seltskonnast. Vaid ajama tulnute rivi seisis otsusekindlalt oodates korraldust, millisesse padrikusse tormata.

Jahipukile kulub katus ikka ära. Eriti siis kui taevas sinakashalliks tõmbub.

Niinimetatud sigadusi oli näha mitmes paigas. Kuid nagu ikka, ega nende toimepanijad ennast eriti avalikkuses näidata taha.

Millegipärast ei jäta kärbsekad jahimehi rahule. Ilmselt mõjub eelmises loos kirjapandu.

Ei olegi enam meeles, mitmes aju see käsil oli kui käis korraga kaks ilusa popsuga lasku. Eemalseisjatele annab see märku, et mingid tabamused toime pandi. Aga kes, kus või mis, see selgub veidike hiljem. Lootus igatahes oli juba jahiliste põue tekkinud.

Nojaa, kes see muu ikka kui Priit Kuus! Pildile sai ta küll koos sarvikuga, kuid mõni meeter eemal lebas ka hirvelehm. On väga oluline, et õigesse kohta sätitakse õige kütt.

No võttis ikka läbi küll. Pildil ajajate hingetõmbe hetk.

Sellisena see jahipäev kirja saigi. Aga õhtupoole tuli teade, et Saaremaa ralli on kinni pannud meie oma saarlastest kihutajad, see tegi kohe tuju paremaks. Samas on jahimees alati rahul, olgu saak see, mis parajasti on. Kirumise ja rahulolematusega niikuinii kuhugi ei jõua. 

Üritus sai aga jätku pühapäeval, mil kogunejad jaotasid iseendale eelmisest nädalavahetusest jahekambrisse laagerdama jäetud põdrarümpasid. Sealt sai iga osaleja paraja praetüki ja ülejäänu käis läbi hakklihamasina. Pisku küll, aga midagi sai iga tegija endaga koju kaasa.

Töömesilased jahijuhataja korraldusi ootamas.

Fileerijad alustasid kärmelt, ent ettevaatlikult. Oluline töö, kuid alati on võimalus saada üliteravate jahinugade poolt näpule mõni kibe kriim.

Hakkmeistri tegevus on pisut spetsiifilisem, ikkagi töö masinaga.

Kolmandat liiki amet oli kastide tassimine kahe tööka seltskonna vahel. Hetkel kohvipaus.

Ärgu hea huviline arvaku, et kõik lihakehast saadu jahimeeste perede lauale jõuab. Alloleval pildil on näha, kuidas kolmanda sordi kraam läheb kõige lõpuks masinasse, et teha koerarõõmu. Ehk siis materjal, mis läheb meie väga suurte abiliste ehk jahikoerte turgutamiseks. Väljanägemiselt aga ei erinenud masinast läbi käinud kraam mitte millegi poolest inimtoiduks mõeldust. 

Tööpäeva lõpetas kogu maja hõlmav puhastusteenindus. Maha peab jääma puhtusest särav ja steriilne keskkond. Et ühelgi hapubakteril halba mõtet pähe tulla ei saaks.

Selline nädalavahetus meil oli. Enne lahku minekut oli veel hea tunda seda tunnet, et kui tore on ikka üks tõeline sõber, kellele alati toetuda saab.

Pilte blogile saatsid Kristel Hani, Toivo Vaik ja Priit Kuus

Aga kohe algavad mõtted eelseisva jahi suhtes, mis toimub 19.oktoobril kogunemisega kell 9. Selle päeva jahti juhib Priit Kuus. Jahtimiseks on kõik metssead, hirved ja põdrad varasemalt kokku lepitud reeglite alusel. Kellel meelest läinud, kerigu tagasi eelmiste lugude juurde.

Varahommikune hiilimisjaht lubatud, kuid eelnevalt tuleb oma osalus registreerida jahijuhataja juures. Temalt saab kaasa ka manitsussõnad ja vajaliku informatsiooni.

NÄEME SEL HOMMIKUL JAHILOSSIS!