Jahiseadust on muudetud

Loe alljärgnevat teavet:

http://www.envir.ee/et/uudised/seakatku-leviku-piiramiseks-vajalik-jahiseaduse-muudatus-sai-riigikogu-heakskiidu

Metssead ei tea seadusemuudatustest mitte tuhkagi...

Foto: Kalev Teäre rajakaamerast

Järgmine ühisjaht 21. novembril

Tänast päeva jääb iseloomustama allpool olev Jaan Künnapi foto. Ehk jahimehe helesinine unistus udu taustal. Täpselt selliseks tänane päev ka kujunes. Ilm oli igat kantipidi s..t mis s..t. Iga veerandtunni järgi andis paraja sabina vihma. Lisaks veel kohustus teha valiklaskmist ehk siis enne hoolega vaadata, kes ajust välja jookseb. Kõik see kokku kujundas just sellise päeva nagu oli. Värskes õhus rassimine on aga ka omaette lõbu, millest ükski jahimees ilma jääda ei taha.

Aga kui mõelda, kuidas meie hooaeg on möödunud, siis läheb tuju uuesti heaks. Punahirvede ja metssigade küttimise kohustus on juba oktoobri lõpuga täidetud ja ületatudki, ehkki hirve võib küttida jaanuari lõpuni ja metssigade laskmise arvestusperiood lõpeb 29. veebruariga 2016.

Siinkohal kutsub juhatus üles kõiki jahimehi jätkama metssigade arvukuse piiramist läbi järelkasvu küttimise. On paras aeg meelde tuletada ka seda, et käesoleval hooajal on metsseapõrsa load tasuta.

Järgmiseks ühisjahiks koguneme 21. novembril kell 9.30. Enne ajujahti taas varahommikune hiilimisjaht. Seekord juhib jahti MADIS METS ja kõik, kes teevad varahommikuse jahi kaasa, võtavad temaga eelnevalt ühendust.

7. november saatis vihma. Järgmine jaht 14. novembril.

Viimasel ajal on meie maadel hakanud domineerima metssead. Tundub, et keegi või miski on nad mujalt ära peletanud ja saatnud muidu suhteliselt rahulikule Kärla jahimaale. Põhjuseks võivad olla ringiliikuvad hundikarjad, kes sunnivad sead suurtesse karjadesse kogunema. Eks see kant hakka siis rohkem kannatama, kus sellised suurkarjad liikuma hakkavad. Seatempudest on viimasel ajal rohkeid märke Kirikuküla, Paiküla ja Kuuse küla lähiümbruse maadel. Seetõttu võeti päeva suund nende piirkondade "läbiraputamisele".

Nagu ikka, algab päev ajude paikapanemisega

Raputamine oli põhjalik. Kuid pealelõunaks oli selge, et metssigu ei leidu ei Karujärve Taemäe poolsetes roosikes ega Paiküla ja Kirikuküla ümbruse metsades. Selle kandi ajudes ei nähtud seapoegagi, laskmisest rääkimata. Ometi on kahjustused kõikjal näha. Kas on osavad loomad varjunud lähedal asuva omaniku metsa, kes on oma maadel jahipidamise rangelt ära keelanud? Sellele küsimusele ei oska jahimehed vastata, sest keelatud alale me oma jalgu tõsta ei tohi. Küllap loomad aru saavad, kus neid ei kimbutata, just seal saavad nad enne öiseid rüüsteretki rahulikult redutada.

Ilm hakkas pealelõunat vihmale kiskuma. Siiski otsustati teha veel aju Kuuse küla tagustes metsades. Sealkandis on ka üks ühiskasutatavatest jahipukkidest, mis sai suvel jahimaadele mitmesse kohta üles pandud.

Jahijuhataja Aarne Mesila lubas pukki ronida ja ühe hirvepulli küttida. Meest sõnast, härga sarvest, muigasid teised. Kuni raadiojaamast kostus ajus oleva Kristeli hääl: "Suur ilus hirvepull jookseb ees ja läheb Aarne Mesila suunas." Tundus küll naljaheitmisena, ent peagi kostnud tabamismotsuga pauk rääkis iseenda eest. Kohe järgnes ka Aarne teade: "Hirvepull maas." Sellega oli järjekordne jahipukk sisse õnnistatud.

Lubadus on täitmiseks ja peagi on Aarnel kodus üks trofee seinal rohkem

Et uluk oli maha kukkunud langi kaugemasse serva, kus kändude vahel vaid "kuukulguritest" mahajäänud rööpaid näha sai, võis looma väljatassimine üsna vaevarikkaks osutuda. Ent kui seltskonnas on kasvõi üks "Niva", ei ole ka sellisel maastikul mitte midagi võimatut.

Toivo Vaik eelmisel sajandil konstrueeritud "venelase" võimeid näitamas

Üks, kaks ja korraga!

Saagiks langenud uluki viimne teekond algas Martin Leedo uhke "ameeriklase" kastis

Fotod: Kristel Hani

Aga meie jätkame! Järgmiseks ajujahiks koguneme 14. novembril kell 9. Toimuma saab ka hommikune hiilimisjaht, mille tingimused samad kui eelmistel hommikutel. 
Ei saa jätta mainimata, et taas laseme nii hirve- kui põdralehmal minema jalutada! 
EDUKAT JAHTI KÕIGILE!

Oktoobrikuu oli edukas. Novembri esimene ühisjaht 7. kuupäeval.

Oktoobri ilm oli ilus ja seda oskasid Kärla jahimehed ära kasutada. Ehkki jahihooaeg kestab veel mitu kuud, oleme oma kohustuste täitmisega jõudnud 90 protsendi juurde. Kindlasti ületame metssigade küttimise etteantud numbrit, sest nende arv on viimasel ajal silmatorkavalt kasvanud. Punahirve populatsiooni oleme suutnud ohjeldada, ent püssi põõsasse peita on veel vara. Meie metsade suurim uluk - põder - on arvukuselt kontrolli all ja tema puhul me üleasustust ei tähelda. Märkimisväärselt on oma kohalolekut suurendanud hunt, varasemal ajal väga salaja liikunud kiskja näitab end juba päris avalikult. Kuid meie mehed ei maga ja oktoobris jäi "vahele" tervelt kaks võsavillemit. Siin on jahimeestel veel palju tööd ees.

Mis siis viimasest nädalast ette näidata on? Nagu ikka, on langenud mõned metssead ja punahirved. Eelmise pühapäeva hommikul küttis noore punahirve pulli Kristjan Teär. Kristjan teenib aega Eesti Kaitseväes. Ta on lõpetanud nooremallohvitseri kursuse ja jätkab teenistust meditsiinirühmas eesmärgiga saada vanemparameedikuks. Asjaolu, et noormees igal laupäeval meie ühisjahtides osaleda saab, näitab, et mehel on "kroonus" asjad korras ja nädalavahetuste linnaload, mis küll leiavad kasutamist hoopis metsas, kindlustatud.

Kristjan: "Neid oli soos mitu, ka suuri pulle, kuid teised märkasid mind ja panid plagama."

Foto: Toivo Vaik

Nädala sees juhtus veel mõndagi märkimisväärset. Langes Kärla seltsi ajaloo esimene kuldmedali hirvepull. Selle küttis üks meie aktiivsematest jahimeestest Arne Saagpakk. Väärt trofee tublile mehele!

Diplom ja medal tulevad näituselt, aga mõõtmistulemused ütlevad, et on kuld

Foto: Kristel Hani

Ka oktoobrikuu viimane päev ei jätnud osalejaid tühjade kätega. Kütiti kolm põtra ja kolm hirve. Hirved võttis järjekordselt rajalt maha kiire reaktsiooni ja täpse käega Madis Mets. Madis kohe teab ja oskab.

Ajal, mil pilt tehti, oli ATV alles kolmandat hirve välja tirimas

Foto: Neeme Õige

Põtradele tegid nagu alati täistabamuse juba vanad ja tunnustatud täpsuskütid Tiit Ennemuist, Janis Niit ja Urmas Pildre. Nagu kord ja kohus, on kõik põdrajahimehed ka piltidele võetud.

Ulukeid langes murdu, nii et jahijuhatajal oli tegemist, et jõuda õigeks ajaks jahiload maha kanda

Fotod: Kristel Hani

Järgmiseks ajujahiks koguneme 7. novembril kell 9. Endiselt jätkame ka hommikuse hiilimisjahiga, milleks tuleb end kirja panna esimehe juures. Hiilimisest on küttida põdrapull, põdravasikad, hirvepullid ja hirvevasikad. Loomulikult on lubatud anda tuld ka metssigadele ja huntidele.

NB! Nii põdra kui hirve puhul laseme lehmal minema jalutada!

Lisandus veel üks hundikütt

Hundiküttide arv üha suureneb. Nüüd lisandus nende hulka ka Kärla seltsis oma küttimistulemustega kuulsaks saanud jahimees, Kõikide Ulukite Hirm Madis Mets. Vähe sellest, Madis jõudis nädala sees veel küttida ca 200 kilose kuldi, kelle kihvadest on loota kuldmedalit. Kahjuks sellest juhtumist pilti pole, kuid Madis lubas väärindatud trofee pildi meile saata niipea kui see võimalikus osutub.

Kui Madisele nüüd veel karu kusagil ette kargaks, ega seegi küttimata jää...

Pildi saatis Madis Mets

Hunte on viimasel ajal nähtud meie maadel mitmel pool. Kiskjate rohkus on pärale jõudnud ka Keskkonnaametile, homsest alates on maakonna jahimeeste käsutuses taas kaheksa hundiluba.

Isegi autoaknast on võimalik juba võsavillemit jäädvustada

Foto: Jaanika Vihman

Jahiõnnetus ei hüüa tulles

Kogeme igal ühisjahi hommikul jahijuhataja manitsusi jahirelva ohutust käsitsemisest. Ajuti tundub, et sellest poleks suurte kogemustega jahimeestele mõtet iga kord rääkidagi. Ehkki jahiõnnetusi juhtub harva, on need üldjuhul raskete tagajärgedega. Meenub mõne aasta tagune juhtum meie maakonnas, kus relvaga hooletult ringi käinud jahimees tulistas kogemata iseennast. Sellel oli kahjuks karmimaist karmim tagajärg.

Arvan, et ohutu relvakäsitsemise meeldetuletus siinkohal ei ole ülearune. Hiljaaegu sai raskelt vigastada noor jahimees Pärnumaal. Just jahirelva ohutu käsitsemise reeglite rikkumise pärast.

Loe ja mõtiskle, jahimees!

http://www.parnupostimees.ee/3376199/jahionnetuses-kuuli-jalga-saanud-noormees-voitleb-haiglas-oma-elu-eest

Jahijuhataja sõnad ohutusest ei ole lihtsalt tüütu epistel, mida lasta ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Need sõnad tuleb enda peas mõtestada enne iga jahiretke. Ka siis kui end üksinda küttima asutad.

Foto: Kristel Hani