Tehnikamehed teevad viimaseid pingutusi. Vaatame, milline ilm laupäeval tuleb

Kui vesi sisse-välja käib, on maja kasutuskõlbulik.
Priit Kuus teeb selleks viimaseid liigutusi.

Käsitsi tõstmine saab minevikuks. Abiks on elektridelfrid ja külmruumi
suunduv toruraudtee, mida hetkel  paigaldavad
Arne Saagpakk, Neeme Sinimeri ja Ott Lõugas.

Fotod: Kristel Hani

Anname siinkohal ka teada, et meie blogil on nüüd ilmajaam.ee asemel uus ilmajaama link, mis asub endiselt lingil ILM Kärlal. Sealt saab ise valida oma küla asukohta, klikkides search ning kirjutades koha nime, mille ilmainfot soovitakse. Meie jahipiirkond ju nii suur, et põhja pool võib vihmasabin tulla, aga lõuna pool ei ennusta tilkagi. Norralaste ilmaennustusportaal yr.no on usaldusväärne ilmaennustusportaal ja selle graafika on üsna hea, et ennustusi vaadata tunni kaupa.

VAATAME LAUPÄEVAL OMA SILMAGA UUE MAJA ÜLE!

Jahimaja peaaegu valmis

12. augusti õhtuks kutsuti jahimaja juurde tööle neid, kelle oskused rohkem insener-tehnilist laadi. Sest monteerida oli vaja delfrid, ühendada need vooluvõrku ning ka töösse panna. Õnneks tarku päid meil jagub ja kõik, mis plaanitud, sai ka teoks. Kõige keerulisemaid tehnilisi töid teostasid Neeme Sinimeri ja Arne Saagpakk. Et null ja faas omavahel sõlme ei läheks, selle eest hoolitsesid meie elektrikud Sven Mägi ja Aarne Mesila. Asju ulatasid kätte ja aitasid ühest kohast teise tassida Jürgen Tamm, Kristel Hani ja Toivo Vaik. Vaikides hoidis kõigil silma peal ja hindas tehtu kvaliteeti peaehitaja Priit Kuus.

Veel enne kui asi päris tehniliseks läks, said seinale hirvesarved ja talvel sarikapärja kohustusi täitnud põhjapõdra nahk.

Tehnika monteerimise juures on oluline, et kogu õhkkond oleks tolmuvaba ja steriilne. Eeltöödega alustasidki vabatahtlikult Kristel ja Jürgen. Peab mainima, et töö sai igati kvaliteetse teostuse.

Ja siis läks lahti. Tegemisi jätkus nii maa peale kui katuseharja alla

 

Kuni jõudis kätte aeg, mil läks katsetamiseks, et kindel olla, kas riist ikka 300 kilo ära kannatab. Kuna katsepomme käepärast polnud, riputati konksu otsa kohalonutest kõige suuremat kasvu Jürgen ja Arne. Tulemus osutus edukaks ja mõlemad delfrid anti käiku.

Pilte plõksisid Kristel Hani ja Toivo Vaik

NÜÜD TÄHELEPANU! MEIE JAHIMEHED KOOS OMA PERELIIKMETEGA VAATAVAD PEAAEGU VALMIS OLEVA MAJA ÜLE 28. AUGUSTIL. KOGUNEMINE KELL 13. PALUME END KA EELNEVALT ARNE JUURES KIRJA PANNA. KUNA KOGU MÖÖBLIT POLE VEEL KOHALE TULNUD, SIIS ON OSALEJATELE PALVE, ET VÕETAKS KAASA OMA JAHITOOLID VÕI MUUD LIHTSAMALT KAASA HAARATAVAD ISTMED. TEEME VÄIKESE GRILLI JA VEEDAME LÕBUSALT MÕNE TUNNI.

KOHTUME HIRVE MAAÜKSUSEL!

Eesmärk on anda täpselt sihitud tabamus

Ukuki küttimisel on väga oluline leida hetk, mil saab anda täpse tabamuse. Ikka selleks, et saakloom ei piinleks ja võimalikult palju säiliks saadava liha kvaliteet. Varitsusjahil on see enamasti võimalik. Seal on aega ulukit jälgida ja teha parim otsus. Kogenud jahimees jätab uluki küttimata kui selleks soodsat hetke ei saabu. Kuni järgmise korrani.

Riivo Mesila poolt 6. augustil sokule tehtud tabamus tõi tulemuse hetkega

Foto: Riivo Mesila

Metssiga on väga visa hingega loom. Tema küttimiseks peab ikka väga hoolega valmistuma. Rain Mesila on alati end näidanud suurepäraseid tabamusi teinud kütina. Nii läks ka 10. augustil.

Foto: Rain Mesila

Haruldased ei ole olukorrad, kus tabamiseks on kõik asjaolud soodsad, ometi jätab tõsine jahimees paugu tegemata. Just selline, kes mõtleb ka ulukipopulatsiooni hea käekäigu peale. Allpool olev pilt vaid kinnitab eelpool öeldut.

Sinul on küti saagiks langemiseni veel pikk tee käia ja palju sokulikke tegusid teha.

Foto: Liis Ambos

HIRVE VARITSUSJAHI ALGUS POLE ENAM KAUGEL. HEAD PASSIMIST JA ÕIGETE OTSUSTE TEGEMIST!

Väike ülevaade soolakute läheduses toimuvast

Kuum suvi pole ka ulukeid hellitanud, sest neil pole ekstreemsete ilmastikutingimuste vastu abivahendeid leida nagu inimestel. Kui vesi ojast ära auranud, ei saa nad minna poodi õlle või limonaadi järele. Aktiivsest päikeseenergiast kuumav temperatuur kõrvetab armutult turja, siis tuleb parmudest ja sääsketest tulvil padrikusse varju minna, sest konditsioneerid ei ole metsades kättesaadavad. Vähemalt seni mitte. Aga ulukid saavad hakkama!

Vaatame siis, mida pildimasinad meile jäädvustanud on. Vähemalt fotodelt ei paista mitte ühtegi ahastavat nägu.

Kitseperel on oma asjad vaja päeval korda ajada. Öiti liigub liiga palju kahtlasi tegelasi ringi ja pisipere turvalisus on ülekõige.

Hirvepere on julgem, nemad liiguvad siis kui ise tahavad ja ei karda nii väga. Kuid igaks juhuks on ettevaatlikud nemadki.

Fotod: Arne Saagpakk

Mina ei ole hobune! Olen põder ja näitan end seni kuni põdrajahti veel pole.

Foto: Toivo Vaik

No on tegelane, muudki leegib ees keel suust väljas rippumas. Selle asemel, et kohe kätte anda ja rahu oleks majas.

Foto: Olav Etverk

SUURTE JAHTIDENI JÄÄB VEEL ÜKS KUU, VARSTI KOHTUME!

Sokujaht äi lähe mette kudagid

Kuum suvi on jahikirele mõjunud laastavalt. Sokujaht ei edene, ehkki lube meestel käes piisavalt. Tulemus tagasihoidlik. Eelmisest loost siiani on teadaolevalt langenud kaks isendit, 17. juulil tegi tabamuse Toivo Vaik ja 19. juulil Jürgen Tamm, kellel juba hooaja neljas saakloom käes. Ent vaatame siis üle, kes looduses liigub ja milliseid trofeesid on seni saadud. Saame näidata neid, mis blogile laekunud.

Jürgeni järjekorras teine saakloom. Elukutseline metsamees teab, kus loomad elavad, küllap sellest tulenevalt ta nii edukas ongi. Aga pealehakkamine on muidugi see esmane, mis tulemuse toob.

Foto: Jürgen Tamm

Toivo selleõhtune passimine jäi ära, sest loom oli jõudnud jahimehest ette ja ristikupõllule varem kohale tulnud.

Foto: Toivo Vaik

Roheline punn pildil näitab, et trofee-ekspert on Toivo tabamusega rahulFoto: Ive Kuningas

Siiani ühtki medalisti veel ei ole. Aga ega see polegi omaette eesmärk, et tingimata peab olema. Õige jahimees võtab ka selle, mida jahijumalanna talle ette sätib. Liigse valimise tagajärjel võib saagist hoopis ilma jääda. Selle kinnituseks esitame veel kolme huvitavat looduse vingerpussi.

Bert Lepik sai oma jaanipäeva eel lastud sokust küll šaslõki kätte, ent sarvedest ei saa saunaseinale püksivarnagi.

Foto: Bert Lepik

Rain Mesila on tabanud karvaste sarvedega isendeid. Teada on ju tõsiasi, et loom, kes pole hooaja alguseks sarvi puhtaks saanud, kuulub tõuaretuse mõttes kohesele küttimisele. 

Foto: Rain Mesila

Aga et looduses toredaid loomi jätkuvalt ringi liigub, sellest annavad aimu järgmised kaks pilti.

See metskits töötab seni, kuni kitsejahi hooaeg veel käes pole, vetelpäästjana

Selline uhke sokk just see õige tõuloom ongi. Tema veel küttimisele ei kuulu, sest peab hulga järglasi sigitama ja oma sarved ka medalivääriliseks kasvatama.

Fotod: Arne Saagpakk

Aga sokuhooaeg jätkub ja jahilube väljastatakse kõigile meie seltsi liikmetele. Seega püss selga, puss vööle, müts pähe ja jahile! 

KOHTUME SOKUJAHIL!

Uus hooaeg tulemustelt tagasihoidlik

Teatavasti algab uus jahihooaeg 1. märtsist, alates sellest kuupäevast algab ka uue küttimisstatistika pidamine. Kui ajalehest loeme, et metssiga tuleb pärast katkuepideemiat metsadesse jõuliselt tagasi, siis meie kandis seda küll veel väita ei saa. Selle tõttu on ka selle uluki küttimistulemused suhteliselt tagasihoidlikud. Aga Sven Mägi, kes meie seltsi jahilubade ja statistikaga tegelema pandud, edastas metssea küttimise kohta blogile järgmised andmed: tulemusliku metsseajahi on uuel hooajal ära pidanud Gert Aavasalu, Jürgen Tamm, Margus Mäeorg, Urmas Pildre, Sergei Skljarenko ja Jüri Mesila. Heameelt teeb see, et kõik kütitud loomad on osutunud terveks, seega võime loota, et taudide aeg on meie kandis lõpu saanud.

Sokujahi hooaeg algas 1. juunil ja kohe saabus ka vägev kuumaperiood, mis pole senini vaibumise märke näidanud. Need, kes on sokku passimas käinud, teavad, et hommikul kella kuue paiku on sooja kusagil 22-24 kraadi ringis ja õhtusel passimisajal umbes 26-28 kraadi. Boonuseks veel üksikud sääsed-kihulased ja loomulikult igas kaliibris parmud. Nii rasket sokujahi aega ei mäleta isegi vanemad jahimehed mitte. Ometi on meil kangeid kütte, kes vaatamata eelpool kirjeldatule on leidnud endas jõudu ja tahtmist sokujahti pidada.

Esimene sokk, kes langes Jürgen Tamme käe läbi, omas erilise kujuga sarvepaari. Jahimeeste keeles äbarik, aga taaskord omapärane trofee.

Foto: Jürgen Tamm

Sel hooajal on sokud tabanud Jürgen Tamm 3 isendit, Rain Mesila 2, Andre Pildre, Bert Lepik ja Kerli Mägi.

Toivo Vaik sattus varahommikusel sokupassimisel põdravissit jälgima, etendus kestis pea tund aega. Justkui oleks olnud pealtvaatajaks vissivõistlustel, kus oli kohe mitu vooru.

Algas kõik hommikul kella veerand kuue paiku, mil esimeseks tegevuseks oli soolalimpsimine

Et asi väga soolaseks ei kipuks, näriti vahepeal sarapuuvõsa

Vissivõistluse lõpetas trikoovoor, milleks tuli esineda jahipukist umbes 20 meetri kaugusel. Oli ilus põdraneiu, selle etenduse kohta ei ole mitte midagi muud öelda.

Fotod: Toivo Vaik

Aga jahihooaeg jätkub ja ilmselgelt langeb saakloomi veel. Blogi igatahes ootab nii teateid kui fotosid õnnestunud jahiretketest! Jõudu kõigile!