Aeg kõigil kokku saada, sest see algab...

 Ehitustööd jätkuvad, ent tundub, et jaht surub peale, sest neid, kes käsi külge panna saavad või tahavad, jääb objektil üha vähemaks. Teisalt jälle on hea, et saagiks langenud hirvede arv üha paisub. Kuidas muidu me 150 isendi turjalt naha maha võtta saame. Aga jahist veidi hiljem, praegu keskendume veelkord ehitamisele ja teeme seda taas piltide keeles.

Tänase päeva töökäsk: see lauavirn värvi alla saada ja plekk katusele kinnitada.

Kas mulle ka pintsel antakse või mädin ma sabaga?

Naistel on värvimine nagu rohkem käe sees kui meestel. Millegipärast.

Tubased rauatööd jäeti rauamehe kanda.

Nullenergia alekokk, hea abivahend kui higi jooksma hakkab.

Kas siin keegi kamandab ka või peab tööotsa ise leidma?

Ma hakkaks rõõmuga ülemuseks, kuid kes seda mulle võimaldama peaks?

Seltsi liikmeskond 62-pealine, aga täna puuduvad millegipärast 56 inimest. Kuhu me küll selliselt jõuame?

Ometi sai ka selle päeva töö kavandatud mahus tehtud. Vaatamata popitegijate suurele arvule. Aga olgu, viimast võtame me kõik naljana ega hakka kohe selle väljaütlemise pärast üle õla sülitama.

Pildid klõpsisid Arne Saagpakk, Kristel Hani ja Toivo Vaik. 

Aga nüüd...

Esimeseks ühiseks hiilimis-varitsusjahiks tuleme kohale 16. septembril hiljemalt kell 4.45. Et me jõuaks enne jahti kõik korralikult läbi rääkida ja saaksime positsioonidele kella poole kuueks. Palume kõigil käia silmadega üle enda dokumentidest ja jälgida, et meie kõige püham hüve, mida riik meile võimaldab ehk siis jahipidamise õiguse tasu poleks aegunud. See kehtib nimelt üks aasta tasumise päevast alates.

KOHTUME JAHIL!

Sügis läheneb, küttimine hoogustub.

 Augustikuu vihmased ja udused ilmad on küttimisele hoogu lisanud. Õnneks on olnud suhteliselt soe, seega passival kütil polnud külmetamise kartuses vaja end soojalt riietada. Aga iga kell kasvõi selgest taevast alla sadava vihmasabinaga tuli arvestada koguaeg. Augusti ilma kohta on ju vanarahvaski ütelnud, et seda võib võrrelda tite tagumikuga, sest pole võimalik ennustada, millal sealt midagi tuleb.

Kuu keskpaigast alates käib ka hirvejaht, esialgu küll vaid lehmale ja vasikale. Nagu juba öeldud, oli täpseid tabamusi üksjagu ja paneme tegijad siiakohta ilusasti ritta.

Olav Etverk 2 hirve ja metssiga, Toivo Vaik hirv ja sokk, Reimo Prants hirv, sokk ja siga, sokumehed on veel Rein Maimann, Tanel Truu ja Urmas Trei.

Kus sa jahimehe käest ikka pääsed! Liiatigi veel siis kui hea ninaga abimees käepärast võtta.

Foto: Madis Mets

Jätkame loetelu. Riivo Mesila on rajalt maha võtnud 2 metssiga, samuti tegi sea saagiks pildil koos saagi ja koeraga poseeriv Timo Jõeäär. Hirveküttide nimistusse on pääsenud veel Aarne Mesila ja Raimund Pugi.

Ka septembrikuu alguspäevad on saagilisa toonud, sealhulgas ka esimesi sarvilisi hirvi. Aga sellest juba septembriküttide loos.

IKKA TÕUSVAS JOONES EDASI!

Luud-liikmed paika ja riided selga.

Pealkiri käib ikka ehitatava kõrvalhoone kohta. Nagu eelmises loos kirjas, jätkus töö nädal hiljem. Ei tahaks küll ära sõnuda, aga niipea kui korraldus antud, lendavad mehed-naised kohale nagu mesilased (või siis herilased). Sest töö vajab tegemist ja mitmed asjad peavad veel enne suurt jahti paika saama.

Tegevus koosnes peamiselt erinevate puitkondtruktsioonide täiendamisest maja stabiilsusest lähtuvalt. Et jätkutööd oleks juba katuse panemine ja seinte vooderdamine. Lõpuks uksed ja selline siis peaks kogu asi välja nägema. Aga varju alla saab asju panna juba nüüd.

Aga kõneleme taas piltide keeles nagu eelmisel korral. Seekordsed fototajad olid Toivo Vaik, Arne Saagpakk, Kristel Hani ja Madis Mets.

Tööd ei karda me, juhhei...

Meie kõige suurem jahimees oli ka korraks kindla maa jalge alla saanud.

Mis tööriistaga seal tullakse?

Kuuldi ju, et eelmisel korral oldi herilastega hädas...

ja eks neid punasekirjusid kerakesi kulub endalegi maiustamiseks ära.

Ka 88. eluaatat astuv jahimees on kohal. Hing ei lase kodus olla kui kaaslased tegutsevad.

Katsu ilma redelita pööningule minna...

 Teeks nüüd miskit omal käel või ootaks korraldused ära?

Hea tööriist on parim kvaliteedi toetaja. Seda teavad kõik profid ehitajad.

Puutöö teeb mõnusaks elektrilise saeketta pehme surin.

Ilmaennustus vist seekord peab.

Siin on igat masti insenere piisavalt. Meie paneme võssa.

Kas pole siht nüüd hõredam? Kiire käe ja täpse silmaga kütt jõuab nii laiast sihist üle tormava hirvepulli vanuse ja sarvede arengu ära määrata ning sihtimise ja tulemusliku tabamise kindlasti toime panna. Elu on näidanud, et see väide peab paika.

Silm on vinkel, nina sirkel...

 

Mulle hakkab tunduma, et neid rohelisi kiiri väljaajavaid kuubikuid võibki usaldada! Aga siiski: üheksa korda mõõda, enne kui lõikad!

Kuidas meie eelkäijad küll maju ehitasid. Siis olid puutöö tegemiseks vaid käsisaag, kirves, peitel ja vasar. Ometi seisavad sadu aastaid vanad puumajad veel tänagi püsti.

Välimuse järgi maja mis maja.

On aeg sarikate peale kolida.

Kus puutöö käsil, ega sealt või ometi puidusikk puududa. Vastasel juhul saavadki majad igipõlised.

Kaks teevad, üks abistab ja kuus juhendavad. Aga kuidas siis muidu tööga ühele poole saaks?

Sel aastal on teha vaid üks töö veel: asetada peale katuseplekk. Aga muus osas võib öelda, mis varjus, see varjus? Igatahes vihma põrandale enam ei saja ja sees võib liikuda juba kasvõi sokkides.

UUTE KOHTUMISTENI!

19.august - päev, mis tähistab töökust

 Sel hommikul koguneti kahel põhjusel: et lisada suve läbi kivistunud kõrvalhoone vundamendile midagi rohkemat ja teha eeltöid sügisel algavaks ajujahi hooajaks sihte laiemaks raiudes. Et selle päeva fotoreporteriks oli Kristel Hani, siis juhtus nii, et ehituse pool sai hoolega üles pildistatud, kuid võsabrigaad, mida juhtis Jürgen Tamm, jäi piltidelt välja. Aga sealgi tehti tööd mehemoodi.

Aga pikka juttu rohkem ei tee, paneme pildigalerii jutustama.

Siia peaks midagi toodama.

Jõudiski kohale.

Pigi kohta on juba vanast ajast teada, et kui see peab kuhugi minema, siis just sinna ta lähebki.

Kui juba tõstukiga masin kohal, oli paslik panna püsti ka oma aega oodanud uus lipumast.

Puitmaterjal hakkas liikuma oma ettenähtud paiga poole.

See pilt väärib pikemat kommentaari. Inimene on teatavasti mugav ja kuna peamaja on igati kaasaegne, jäi õuekemmerg vähese kasutusega. Loodus aga tühja kohta ei salli ja nii see majake üle võetigi. Esimene, kes ei viitsinud suurde majja marssida ja selle ukse lahti tiris, tõmbas kogu seltskonnale HÄDA kaela. Tigedike valusat pistet said päeva jooksul kogeda mitmed ehitajad. AI-AI!

Esimene sammas...

...ja teisedki.

Juba läksid redelid käiku.

Mis ehitusobjekt see on kui puuduksid töödejuht ja ehitusjärelvalve.

Edeneb.

Igal jahimeeste üritusel on tähtsuselt teisel-kolmandal kohal grillmeister.

Lõunapaus.

Järjest rohkem tundub, et saabki asja püsti.

Apollo, ma ju selgitasin sulle juba, et siia ei tule mitte jahikoerte ühikas, vaid varjualune jahipidamiseks vajalikele abivahenditele.

Kui sarikapärg väljas, on aeg ehitajatele välja teha.

Mis peab tulema, ei see tulemata jää.

Siiski-siiski, üks pilt võsalõikusest on saabunud. Et näidata, et ka see töö toimus

Foto: Riivo Mesila

Nüüd on siinkohal teada anda, et luukerele tuleb ka midagi toekamat ümber panna. Seega jätkub tegevus 26. augusti hommikul kell 10. Oodatakse kõiki, kes seekord ei osalenud. Ja ka neid, kes juba pingutanud on. Kui rahvast saab rohkem, nuputab Jürgen kindlasti välja mõne puhastamist vajava sihijupi. Nii et mitut masti tööriistad autosse ja Jahilossi!

KOHTUME SEAL!

Hooaja esimene hirv kütitud

 Eile õhtul tabas hirvemullika Olav Etverk. Viie minuti jalutuskäigu kaugusel kodumajast. Veab kui jahimehest inimene sattunud elama paika, kus ulukid nii lähedal käeulatuses on. Lisaks varasemale loole, kus mees tabas siga üleaedse kesapõllult, on ta peale seda veel ühe sea kodukandist küttinud.

Hirv sai küll tabamuse rindkeresse, kuid teadagi on tegemist elujõulise loomaga. Sellistel juhtudel on väga oluline õigesti käituda ja mitte hakata kohe haavatud looma jälitama. Appi sai kutsutud meile teada-tuntud jäljeajaja Apollo koos väsimatute Ive ja Jürgeniga. Viimane siis uluki leidmisel ka hingepaugu andis.

Õnnelik hirvekütt hooaja esimese saakloomaga.

Abiväge jätkus. Saagi metsast välja saamisel oli suureks kergenduseks omaküla mehe poolt osutatud traktoriteenus.

Fotod: Triin Etverk

Umbes samal ajal jäi Riivo Mesila optika ette üks metssea kesik. Ka Riivo on suve jooksul teinud üksjagu tõelisele kütile au andvaid tegusid. Seekord sattus kütt ise ka fotograafi rolli.

UHKEID JAHIELAMUSI KÕIGILE!

Juulikuu - täpse käega meeste kuu

Täna keskööl juhtus see, mille kohta naljamehed on öelnud: kui kokku saavad Juuli ja August, siis on kindel, et üheksa kuu pärast sünnib Mai. Iga töö peab olema tulemuslik. Teadagi!

Nii on ka meie juulikuuga, sest saagiks tehti 8 sokku ja 13 metssiga. Millegipärast on meie snaiperid muutunud aga nii tagasihoidlikuks, et blogile pole oma edukast jahist pilte tulnudki. On vaid see, mis blogija enda aparaadis leidub. 

Mis muud kui paneme saagitegijad siia rohelisele taustale ilusasti ritta. Soku lasid Kerli Mägi, Toivo Vaik, Reimo Prants, Jürgen Tamm (2 looma), Andres Lillemäe (külaline) ja Urmas Trei (2).

Sel ajal kui üsna suur seltskond meie omasid SJS kokkutulekul möllasid, lükkas jahimehe seitsmes meel Olavi metssea küttimise kohustust täitma. Kuid ega see jaht iseenesest üle mõne minuti kestnudki, sest kärsad olid asunud kobestama tema üleaedse kesapõldu. Aga tulemus räägib iseenda eest, mis seal ikka muud öelda.

Foto: Toivo Vaik

Aga mis siin ikka pikka juttu teha, lükkame tegusate seaküttide nimed ritta. Andre Pildre (2), Aarne Mesila, Riivo Mesila (2), Aivar Saagpakk, Endel Heinla, Olav Etverk, Urmas Trei ja Turvaldt Kuusk. Riivo Nael oskas rajalt maha võtta koguni 3 metssiga. Taas tuleb kasutada tuntud jahiklassiku sõnu: pole paha!

Aga siinkohal palve kõigile tublidele augustikuu küttidele: Blogi palub saata pilte oma tulemuslikust jahilkäigust. Nii nagu alati. Alles pilt annab blogi vaatajale selle õige jahitunnetuse kätte. Suurt huvi näitab seegi, et eelviimase artikli eel (ajavahemiks 2.07 kuni 1.08) oli meid klikitud 8300 korda ja tänase päeva kahe artikli valmimise vahel mõne tunni jooksul juba 393 korda. 

Mainimist väärib veel asjaolu, et augusti keskel saab alguse ka hiilimisjaht punahirvele! 

EDU KÕIGILE, KES VIITSIVAD JAHIPAIKADES RASSIDA!