29.10.17

Üks jahipäev läks lörri

Laupäevane jahipäev saaki ei toonud. Ilm oli varahommikust saati selline, mis head ei tõotanud. Aga jahiseltskond pidas vastu ja vaatamata jahiriiete kaalu tasapisisele mitmekordisamisele jahilt keegi ära ei läinud ja kõik pidasid kenasti õhtuni vastu.
Kui selles päevas midagi head oli, siis saime kõik veendumuse, et ulukite puudust meil ei ole. Aga metsast välja ei tahtnud neist keegi tulla, säti kütte, kuidas tahad. Eks loomgi teab, kus varjulisem. Ajust läbi jooksnud loomad ei tulnud isegi kütiliini tagant või küljepealt välja nagu tavaliselt, üks suurem hirvekari asus ajule omakorda aju tegema. Selline omapärane päev oli siis. Isegi pilti pole sellest päevast välja panna.

Aga kus häda kõige suure, seal abi kõige lähem. Jahimehi teadagi vihm ja uputused ei ole häirinud. Et blogi järgmise jahipäeva väljakuulutamine pildita ei jääks, tuli appi Riivo Mesila, kes pühapäeval korraliku hirvepulli küttis.

Riivo ei küttinud seda uhket looma mitte mere äärest ega Karujärve kaldalt, vaid ikka ilma merepiirita Kärla jahimaadelt
Foto: Jürgen Tamm

Kannustagu see vesise taustaga tore pilt meid kõiki ja siinkohal teatame, et järgmise kogunemise aeg on laupäeval 4.novembril kell 9. Kui ilm oma tempe ei jäta, tuleb üha pikemate säärtega saapad välja tuua. Kaugel pole vist enam päev, mil jahikäigul kalipso vajalikuks osutub. Elame-näeme!

Aga paneme edasi ja hommikuse hiilimises küttida lubatud liigid samad mis eelmiselgi korral, ka reeglid samad. Olgu siinkohal veelkord meelde tuletatud, et me ei küti põdralehmi!

KOHTUME JAHIL!