15.10.23

Eilsed kütid olid Taivo ja Toivo

Ehkki ilmaennustajad hoiatasid kõiki kodust välja minemast, olid meie põhitegijad Jahilossis kohal ja polnud sel ilmal häda midagi. Tüüpiline sügisilm, mida on võrreldud tite tagumikuga: kunagi ei tea millal ja mida sealt tuleb ning kui suure survega. Aga üldiselt taevaluugid pidasid ja aluspesuni märjaks ei saanud ükski jahiline.

Varahommikusest hiilimisjahist tuli üks hirvepull. Tegijaks ei keegi muu kui meie selle aasta küttimise liidriks tõusnud Taivo Villak. Kolleegid juba naeravad, et kõik see aeg, mil meremees maal, veedab ta metsas. On see nii, kes seda täpselt teab, ent tulemused näitavad, et oma tõde on selles olemas.

Kui see elukas polnuks omakandi metsa kõige suurem löömamees ja tema sarverägastikus kõik harud alles oleks olnud, saaks nüüd kütil olla ikka üleküla trofee-sarvepaar.

Foto: Jüri Mesila



Ei oska siinkohal arvata, et kuipalju on meil jahimehi, kes oleks oma silmaga näinud üheksa haruga hirvesarve krooni.

Foto: Toivo Vaik






Kui uhke sarvepaar imetletud ja kütile tunnustussõnad avaldatud, mindi esimesse ajusse. Sellest noppis põdrapulli Toivo Vaik. Lugu oli iseenesest huvitav selle tõttu, et hommikusel jahikogunemisel anti korraldus ainult ühe põdra küttimiseks. Olgu selleks viletsa sarvega pull, üksik põdralehm või ka  vasikas. Lehma puhul oli käsk veenduda, et vasikat järel ei ole. Eeesmärk oli, et vasikas ei jääks talveks metsa üksinda.

Toivo nägi kraaviserval teda piidlevat suurt põtra ja ootas, kas ka vasikas järgneb või mitte. Kui loom oli peaaegu üle tee jalutanud ja oli jätkuvalt üksinda, tegi ta tema suunas lasu. Raadiosse sai antud teade, et põtra lasti ja jahijuhatajalt Svenilt tuli kohe keeld mitte enam põdra suunas pauku teha.

Saakloom oli saanud peale tabamist teha vaid paar sammu ja võpsikus ta maas oligi. Suur oli aga üllatus, kui selgus, et tegemist oli sarvad maha ajanud pulliga. Vana haav kaelal näitas, et temagi on olnud löömamees ja eks kismadesse ta sarved jäänud olidki.
Foto: Gert Aavasalu

Nojah, nii suure kogemustepagasiga kütt ja ootab, et äkki tuleb pulli järel metsast ka vasikas välja. Aga jahil ikka juhtub igat värki, mis teha!

Nende kahe saagiga päev piirdus, ehkki looma liikumas oli. Küttimiseks aga momenti ei tulnud ja nii jäidki paugud meestele salvedesse, et neid kasutada järgmisel jahipäeval kui Diana lahkemas tujus on.

Me koguneme taas ajujahiks 21.oktoobril kell 9. Kui on soovijaid hommikuseks hiilimisjahiks, siis kontakteeruda eelnevalt Arnega. Et kokku leppida, kus ja mis.

KOHTUME JAHIL!