29.1.22

Ühisjaht, mis algas päikesetõusus ja lõppes tuisutuules

Igal jahihommikul saab valitud jahijuhataja, kelleks sai ka seekord Arne Saagpakk. Tema lahendada jäi kõik, mis jahiga maapealsel poolel seatud. Ülejäänu oli juhuse, taevaste vägede ja jahiõnne teha.

Veel enne kui päike silmapiiri puudutada jõudis, saabusid jahikülalised

Saakloomade demonstreerimise võttis enda peale aga jahijumalanna isiklikult. Just nimelt demonstreerimise, sest juba esimeses ajus hakati meile ulukeid "näitama". Et meie moraal ei luba enam hirvelehmi küttida, siis kuuldus raadiosaatjatest üksteise järel hoiatusi karjades liikuvatest hirvelehmadest ja ainult nendest! Kord liikus ka lehm vasikaga, ent siis jäi vasikas õigel hetkel lehma keha varju ega saanud selle tõttu märklauaks. Taas näidati ka ühte uhket trofeed kandvat hirvepulli, temagi jäi metsa uusi ja veel ilusamaid sarvi kasvatama.

Mis aitab kui jahihäda käes? Loomulikult jahipiirkonna kaart!


Vanemad jahimehed teavad, mida tähendab eelmise riigikorra ajal kasutusel olnud väljend - kaardid otsustavad kõik! Pilt sai selgemaks ja järgmine metsalõik ette võetud. Aga taas sattusime näitusele, ajust jooksis erinevates suundades välja 5 (viis!) põtra. Lehmad, mullikas, vasikas, sarvekännasid kandev pullgi. No mis sa ütled! Ainult emotsioon kaunist vaatepildist neile, kes juhtusid nägema. Teistele teadmine, et  põdrasugu on meie maadel ilusasti ja jätkuvalt olemas. Tore teada!
Ka mõnda metssiga näidati, ent võimalust küttimiseks ei avanenud. Sama emotsioon, mis põdra puhul, nende seeme liigub meie metsades jätkuvalt ringi!

Vaatamata esimesele kahele näituseajule otsustati ka kolmas ette võtta. Teatavasti pidavat jumal armastama kolme. Siis Diana halastas ja saatis meile saagi ette.

Et asi kindel oleks, suunas ta hirvevasika täpselt sinna, kus passis täpsuslaskur Argo Saagpakk. Mees, kelle riiulid karikaid ja seinad diplomeid täis kõrgetasemelistelt jahilaskevõistlustelt.
Fotod: Kristel Hani

Lootus on ju viimane, mis vaibub. Mann saadeti puu otsa sealuuret tegema, ent sealt näidati talle vaid metskitsi. Paistab, et meie jahile pandi käsi ette - aitab küll!
Foto: Kristiina Maria Lõoke

Vaevalt oli Mann puu otsast maha saanud kui maapind kattus lumega.
Foto: Toivo Vaik

Kokkuvõtete tegemise aeg. Hooaeg oli tormiline, saagipäevad erinevad. Arvult 1 kuni 12 saaklooma, mitte ühtegi tühipäeva.

Tore oli sõbraks saada! Tule uuel hooajal jälle!

Fotod: Kristel Hani

Selline meie 2021/22 jahihooaeg sai! 141 punahirve, 120 metskitse (kõigi aegade rekordid), 11 põtra ja 35 metssiga. Kokku ühisjahtide ja üksikküttimiste peale. Metssigu saab ju veel kuni veebruari lõpuni jahtida, mil seekordne hooaeg lõpeb, kuid loota, et see kohustus samamoodi reliseerimist leiab, nagu teiste suurulukite puhul, on helesinine. Kuid jahimees on optimist ja loodab ikka. Ja jätkab uue hooaja algul sealt, kus pooleli jäi. Kõik muu on lihtsalt statistika.

Kui tuleb pilte edukast metsseajahist koos jahilooga, on blogi alati avatud! Ootame ja loodame!

KLIKKIGE MEID AEGAJALT IKKA, MINE TEA, MIDA SIIT LEIDA VÕIB!