Jaht vihmapadus ja marutuules.

Kas saab olla veel sitemat sügisilma kui oli laupäeval? Tuult tükati 25-30 meetrit sekundis, pidevad tõsised vihmasahmakad ning metsateedel põlvini pori ja vesi. Rääkimata ajus olijate tööst, kus lodudes oli vesi tõusnud kohati hargivaheni. 

Arvamused olid, et ilm saab ikka sitem olla küll, sest sulalumelörtsi ju ei sadanud veel! Ometi polnud ilm hirmus nende 29 jahimehe ja ajaja jaoks, kes hommikul Jahilossi kogunesid. Ja päev oli helde, küllap Diana nägi, et on inimesi, kes pingutavad.

Hiilimisest oskas Tiit Kuus hirvevasika üles leida ja saagiks teha. See andis kogunenud seltskonnale kinnitust, et isegi sellise ilmaga on võimalik jahti pidada.

Foto: Priit Kuus

Ei läinudki pikalt kui sai tehtud esimene ajupauk ja Jüri Mesila saagiks langes põder.

Foto: Toivo Vaik

Tundus korraks, et jube ilm on just põdrajahiks sobiv, sest järgmise põdra küttis Tiit Mägi.

Foto: Aarne Mesila

Hirvi nähti siin-seal, kuid enamasti oskasid nad käituda nii, et jahimehed pika nina saaksid ja küttimine piirduks vaid mõne üksiku aupauguga, mida samuti ette tuli. Tublid koerad Apollo ja Porka tegid üsna ruttu kindlaks, kas on jahimeestel asja saaki metsast välja tassima minna või mitte.

Nii juhtus ka siis kui Arne Saagpakk oma paugu hirvepulli suunas teele oli lasknud, ise raadiojaama kirudes, et ilmselgelt läks mööda. Aga kuna koer rahule ei jäänud, siis mindi peremehega koos jälitama ja pulli jaoks sai lugu otsa siis kui Jürgen Tamm oli asja lõpule viinud.

Kolm rahulolevat tegelast oma saagiga.

Ehkki juba alguses sai mainitud, et kõik ilmajubedused peale lumesaju olemas olid, ei seganud see jahimehi laulmast laulu...küll on kena kelguga saak rabast välja tuua...

Fotod: Kristel Hani

Kuid ega siis ühe saak-hirvepulli ajust langemine veel tohi põdrapäeva väärata ja järgmiseks oligi käes tõestus, et kui ikka põdrapäev, siis ei saa jaht lõppeda ilma punkti panemata ehk siis põdrata. Selle tõestuseks on järgmine pilt.

Põdrapäeva olemuse kinnitas Riivo Nael, kelle saak jäi ka päeva viimaseks.

Foto: Madis Mets

Vahetult enne kui tirijad saagiga teele välja jõudsid, hakkas sealtpoolt kostma hüüdeid üks-kaks ja korraga, veel-veel, kiiremini-kiiremini jne...

Foto: Kristel Hani

Ehkki suurest entusiasmist mindi püüdma ka viimast kohustuslikku põtra, jäid järgnevad katsed tulemuseta, kuigi põtru ajudes jooksmas nähti. Küllap jahijumalanna arvas selle päeva jahilistele küll olevat ja nii pidid porised-märjad tegelased oma veel porisemate masinatega Jahilossi poole teele asuma. Sooja tuppa, mõtelge!!!

Mõnusas soojuses vesteldes tuli aga seltskonnale lihahimu peale ja mõte sai selline, et tuleme pühapäeval taas kokku, laseme kogu saagi läbi hakklihamasina ja anname perenaistele võimaluse liharoogasid valmistada.

Nüüd siis olemegi pühapäevases Jahilossis ja meeled on ülevad. Kiideti eilseid kütte, ajajaid ja suurepärast jahiilma ning asuti tegutsema. Paneme siia kohta välja mõned pildid, mida blogile saabus läbi Madis Metsa pildiaparaadi.

Nüüd on siis aeg välja panna järgmise ajujahi käsulauad. 14.oktoobri päeva jahijuhataja on Sven Mägi. Koguneme taas kell 9. Hiilimisjahti minna soovijatel võtta nädala sees ühendust jahijuhatajaga, et kokku leppida nimekirja saamine ja hiilimisjahi paik. Hiilimisjahist kütime kõiki liiki hirvesid ja metssigu. Ainukest järelolevat põtra hiilimisest EI KÜTI!

KOHTUME JAHIL!

Tegus nädalavahetus oli...

 Enne kui alustame viimaste päevade ühisjahtidega, paneme siia kirja kõik tublid kütid, kes tegid septembri teises pooles saaki väljaspool ühiseid tegemisi. Aruanne näitab, et 2 metskitse ja 2 hirve on küttinud Taivo Villak, metskitse ja 2 hirve Aarne Mesila, kitse ja hirve Aivar Saagpakk, metssea on saagiks võtnud Reimo Prants ja Kalle Voog. Tiit Kuus on küttinud kaks ja Margus Mäeorg ühe hirve. Hea teada sedagi, et punahirvesid on langenud juba 40 ümber. Küttimiskohustuse täitmiseni on aga veel pikk tee minna.

Pilt Riivo saagist oli meil väljas juba eelmises loos. Nüüd saame näidata ka hindamistulemust, mis annab teada, et esimene selle jahihooaja kuldmedal on tehtud!

Foto SJS kodulehelt

Aga tulles nüüd nädalavahetuse jahtide juurde, saame laupäevahommiku kohta tõdeda vaid seda, et päevtööks kujunes esimese ühisjahi vorsti jagamine ja seekord metsast lisa ei tulnud.

Pühapäeva hommik algas seltsi üldkoosolekuga, kus võeti seltskonda kaks uut liikmekandidaati. Neile loeti  ette nende kohustused, mis tuleb tingimusteta täita ja selle järgi otsustatakse kevadisel üldkoosolekul seltsi liikmeks vastu võtmise üle. Veel oli päevakorras paar majandamisega seonduvat küsimust ja edasi sätiti end esimesse ajujahti.

Nagu meil kombeks, hoidutakse küttimast potensiaalsete medalitrofeedega noori hirvepulle. Esimesel ajupäeval tundus küll, et nendest see pullipopulatsioon koosnebki. Nähti ka paari pulkadega saagipulli, kuid nemad oskasid kütid ära petta ja padrikusse kaduda.

Esimese ajusaagi tegi meie üks seeniorküttidest Endel Heinla. Aastate kiuste on mehe silm ja kiire reaktsioon tasemel. Pildile said võetud ka looma välja ajanud Porka ja tema peremees Riivo.

Edasi satuti paarikümnepealise seakarja peale. Koerad tegid küll tublit tööd, ent väga tihedast võsastikust oli neid välja saada üpriski raske. Ometi õnnestus Aarne Mesilal täpne lask teha ja sellega rajalt maha võtta kaks kärssnina.

"Nägin, et suur siga kukkus ja peale aju lõppu leidsin, et lisaks emisele oli maas ka põssa."

Fotod: Toivo Vaik

Nüüd siis teated järgmisest ühisjahist. Ajujahiks koguneme 7. oktoobril kell 9. Enne seda saavad tulihingelisemad jahimehed teha hiilimisjahti. Selleks tuleb nädala sees eelnevalt ühendust võtta Arnega, et saada end nimekirja ja leppida kokku hiilimispaik. Hiilimisest on lubatud lisaks hirvedele ja metssigadele küttida ka põdravasikaid. Ainult vasikaid, mitte pulle ega lehmi!

EDU KÕIGILE IGASSE JAHIPÄEVA!

Päeva päästis Taivo Villak

Tänane jahile pühendatud varahommik algas suhteliselt vaikselt. Ilm suviselt soe, tuuletu ja tundus, et ka ulukite liikumine oli kuidagi loid. Hirvepullide maskuliinsed möirged on tasasemaks jäänud, kuid siin-seal neid ikkagi veel kuulda on. Ilmselgelt on suurem jagu loomi sellest möllust oma osa saanud ja need, kes hooajal jahimeeste saagiks langemisest pääsevad, kannavad kevadel taas uue põlvkonna ilmale.

Ei olnud just parim saagipäev, kuid jännist päästis Taivo Villak. Väga oluline asjaolu, et päris ilma saagita ei jäädud, olgu see kasvõi üksainus uluk. Taivo on tänase seisuga selle hooaja üks kõvematest tegijatest või isegi kõige kõvem. Näis, kuidas edasi läheb.

Uluk ise oli päris kopsakas oma pulksarvepaari kohta. Õige jahimees tänab alati saagi andjat!

Foto: Jüri Mesila.

Nädala sees potsatas meie postkastidesse pilt ühest õnnestunud individuaaljahist. Pilt saabus Riivo Mesila aadressilt ja teadagi, millistel asjaoludel tal selline pilt üles võtta õnnestus.

Aga et kellelgi ei tekiks hooaja algul käegalöömise meeleolu, et parimad trofeed on juba metsast välja toodud, siis on siiakohta paslik panna üks pilt, mille leidis Kalle Voog oma rajakaamerast.

Seega, jahimaadele on asja veel küll ja küll. Aga järgmine nädalavahetus tuleb jahi poolest kuum.

Laupäeva ehk siis 30. septembri hommikul koguneme hiilimis-varitsusjahiks kell 5.30. Pühapäeval 1.oktoobril koguneme kell 8 esimeseks ajujahiks. Sel hommikul me eelnevalt ei hiili ega varitse. Seda teeme aga kõikidel edaspidistel ajujahi hommikutel.

NB! Esimese ajujahi hommikul peame maha ka KJS üldkoosoleku! Kvoorumiks on vaja olla kohal ja aidata otsustada!

MIS MUUD KUI NÄEME JÄLLE JAHILOSSI ÕUEL!

Asi edeneb, ka ühisjaht andis korraliku saagi.

Eile toimunud esimene ühine hiilimis-varitsusjaht oli päris edukas. Esimese korra kohta üle ootuste igatahes. Aga enne veel kui hakkame seda varahommikut lahti lõikama, seame siia ritta ka kõik need, kes septembri esimeses pooles üksikjahist on tasapisi saaki nokkinud. Edukaim tegija on Taivo Villak, kes on suutnud tabada selle ajaga viite metskitse-sokku ja kolme hirve. Kitse on saagiks teinud ka Kalle Voog. Panus metssigadele on küll tagasihoidlikum ja seda peamiselt kahel põhjusel. Üks osa kärssninadest istub ööpäev läbi turvaliselt maisipõldudes, kus tõlvik juba suupäraselt maitsev on. Kes sinna pole jõudnud, ootab kusagil tamme all tõrude kukkumist ja söötmisplatsidel on suht vaikne. Aga sead on siiski üles leidnud ja maha paugutanud Tiit Kuus ja Madis Mets.

Toivo Vaik tegi saagihirve ühel udusel varahommikul, kus loom tema soolakule ilmus. Järjekordne saak tuli vastavalt meil kehtivatele reeglitele üle anda juhatusele majandamise tarbeks. 

Foto: Olav Etverk

Ehkki üksikjahtidest rohkem pilte blogile saabunud pole, on kuu esimese poole hirveküttide nimekiri lisaks eelpooltoodutele üsna aukartustäratav. Täpse käega olid veel Jürgen Tamm, Aivar Saagpakk, Andre Pildre, Kaido Teär, Ain Rüütel, Margo Annusvere (külaline), Madis Mets, Neeme Sinimeri, Priit Kuus, Kristel Hani ja Karl Heinla. Andres Mürk jõudis maha võtta isegi 3 hirve. Jääb vaid loota, et kuu teine pool vähemalt sama edukas on.

Aga nüüd siis ühisjahi juurde, milleks oli kella viieks kogunenud 29 jahilist. Võta pilti kust nurgast tahes, pildistamiseks ei mahu telefoni ekraanile kogu seltskond mitte kuidagi ära.

Foto: Kristel Hani

Sellehommikuseks saagiks langes viis hirve ja ka esimene põdrapull ohverdas ennast Diana tahte kohaselt. Et blogile pole saagi tegemise järjekord teada, siis paneme siinkohal nimed rivisse jahipäeva lõpparuande pealt võetuna. Esimese selle hooaja põdrapulli küttis Madis Mets. Varahommikused hirvekütid olid Margus Mäeorg, Taivo Villak, Kalle Voog ja Priit Kuus, viimane jõudis saagiks teha isegi 2 hirve.

Kui Olav ja Toivo käruga laskepaiga lähedale appi olid jõudnud, kuuldus ergus hommikupäikeses ATV mootorimüra ja heledalt kilkava koera häält. Tema saak oli ju! Pull oli nagu tellitult laskmiseks sobiv ehk meie keeles äbarik nii oma kehakuju kui alla 10 cm nässakatega seal, kus tõelisel põdrapullil sarved peast välja sirguvad.

Foto: Toivo Vaik

Kuna põdra populatsioon on meil väga maha käinud, siis olemegi kokku leppinud selles, et me ei küti sel aastal ühtegi päris-sarvepaari kandvat põdrapulli.

Tohooh, peab hakkama rohkem varju hoidma, paistab, et jahihooaeg on alanud!

Margus sai järjekordse kinnituse, et nii ta ise kui jahirelv on jahipidamiseks tipptasemel.

Fotod: Neeme Sinimeri

Kalle sai pärast uhket indiaanlase stiilis poseerimist teha saagi väljatoomisel ränka tööd, seetõttu saabus tema kütitud pullike jahilossi viimasena.

Pildi saatis Kalle Voog

Juba ainuüksi tänase loo põhjalikum lugemine annab pildi, mis mees see Taivo metsaradadel tegutsedes on. Ikka pauk ja loom!

Foto: Jürgen Tamm

Niipalju on siis pilte edukast jahist saabunud ja siiakohta sai need ka üles pandud.

Aga kui rahvas veidi enne üheksat jahi lõpetamiseks kogunema hakkas, jaotas jahijuhataja Arne Saagpakk jahilised kahte leeri. Esimesse need, kes olid looma küttinud või vähemalt mõnda eemalt silmanud. Teise need, kes ei küttinud ega olnud ka kedagi näinud. Vastavalt sellele kujunes hommik edasi.

Need, kes saaklooma ei lasknud ega polnud näinudki, saadeti poolelioleva abihoone juurde killustikku laiali kandma.

Teised, kes looma küttisid või vähemalt näinud olid, võisid astuda rikkalikult kaetud laua juurde head-paremat maitsma, mille olid oma toodete tutvustamiseks saatnud Linnamäe ja Rannarootsi lihatööstused. Hea oli tõepoolest!

Fotod: Kristel Hani

Sellisena see septembri esimene pool meil sai. Aga paremad päevad ootavad kindlasti veel ees. Järgmiseks ühisjahiks koguneme 23.septembri varahommikul hiljemalt kell 5.15.

KOHTUME JAHIL!  

Aeg kõigil kokku saada, sest see algab...

 Ehitustööd jätkuvad, ent tundub, et jaht surub peale, sest neid, kes käsi külge panna saavad või tahavad, jääb objektil üha vähemaks. Teisalt jälle on hea, et saagiks langenud hirvede arv üha paisub. Kuidas muidu me 150 isendi turjalt naha maha võtta saame. Aga jahist veidi hiljem, praegu keskendume veelkord ehitamisele ja teeme seda taas piltide keeles.

Tänase päeva töökäsk: see lauavirn värvi alla saada ja plekk katusele kinnitada.

Kas mulle ka pintsel antakse või mädin ma sabaga?

Naistel on värvimine nagu rohkem käe sees kui meestel. Millegipärast.

Tubased rauatööd jäeti rauamehe kanda.

Nullenergia alekokk, hea abivahend kui higi jooksma hakkab.

Kas siin keegi kamandab ka või peab tööotsa ise leidma?

Ma hakkaks rõõmuga ülemuseks, kuid kes seda mulle võimaldama peaks?

Seltsi liikmeskond 62-pealine, aga täna puuduvad millegipärast 56 inimest. Kuhu me küll selliselt jõuame?

Ometi sai ka selle päeva töö kavandatud mahus tehtud. Vaatamata popitegijate suurele arvule. Aga olgu, viimast võtame me kõik naljana ega hakka kohe selle väljaütlemise pärast üle õla sülitama.

Pildid klõpsisid Arne Saagpakk, Kristel Hani ja Toivo Vaik. 

Aga nüüd...

Esimeseks ühiseks hiilimis-varitsusjahiks tuleme kohale 16. septembril hiljemalt kell 4.45. Et me jõuaks enne jahti kõik korralikult läbi rääkida ja saaksime positsioonidele kella poole kuueks. Palume kõigil käia silmadega üle enda dokumentidest ja jälgida, et meie kõige püham hüve, mida riik meile võimaldab ehk siis jahipidamise õiguse tasu poleks aegunud. See kehtib nimelt üks aasta tasumise päevast alates.

KOHTUME JAHIL!

Sügis läheneb, küttimine hoogustub.

 Augustikuu vihmased ja udused ilmad on küttimisele hoogu lisanud. Õnneks on olnud suhteliselt soe, seega passival kütil polnud külmetamise kartuses vaja end soojalt riietada. Aga iga kell kasvõi selgest taevast alla sadava vihmasabinaga tuli arvestada koguaeg. Augusti ilma kohta on ju vanarahvaski ütelnud, et seda võib võrrelda tite tagumikuga, sest pole võimalik ennustada, millal sealt midagi tuleb.

Kuu keskpaigast alates käib ka hirvejaht, esialgu küll vaid lehmale ja vasikale. Nagu juba öeldud, oli täpseid tabamusi üksjagu ja paneme tegijad siiakohta ilusasti ritta.

Olav Etverk 2 hirve ja metssiga, Toivo Vaik hirv ja sokk, Reimo Prants hirv, sokk ja siga, sokumehed on veel Rein Maimann, Tanel Truu ja Urmas Trei.

Kus sa jahimehe käest ikka pääsed! Liiatigi veel siis kui hea ninaga abimees käepärast võtta.

Foto: Madis Mets

Jätkame loetelu. Riivo Mesila on rajalt maha võtnud 2 metssiga, samuti tegi sea saagiks pildil koos saagi ja koeraga poseeriv Timo Jõeäär. Hirveküttide nimistusse on pääsenud veel Aarne Mesila ja Raimund Pugi.

Ka septembrikuu alguspäevad on saagilisa toonud, sealhulgas ka esimesi sarvilisi hirvi. Aga sellest juba septembriküttide loos.

IKKA TÕUSVAS JOONES EDASI!